Kohtulahend

VÕS § 111 sätestab kohustuse täitmisest keeldumise vastastikuse lepingu puhul. Seega sellise lepingu puhul, mille poolte vastastikused kohustused on tekkinud soorituse ja vastusoorituse kujul. Täitedokumendina esitatud leping 17.06.2004 oma sisult ei ole vastastikune leping VÕS § 82 lg 5 mõttes. Ka ei ole seda 18.05.2004 sõlmitud leping. Pooled on kummagi kohustuste täitmise tähtajad leppinud kokku sõltumatult teise poole varasemast või samaaegsest kohustuse täitmisest. Seega ei ole tegemist vastastikuste lepingutega, vaid lepingutega, millised sisaldavad mõlemapoolseid kohustusi ja hagejal puudub õigus keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 111 alusel. Lähtudes TsMS § 162 lg 1 ja 2 määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti, kanda. Hageja apellatsioonkaebus Kaebuses palub apellant maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuse põhjendustel esinevad müügiobjektil hagiavalduses näidatud puudused, milliste olemasoluga ei ole maakohus arvestanud. Sundtäitmise summa üle käib vaidlus ja antud juhul peaks kostja pöörduma kohtu poole tegeliku võlasumma kindlakstegemiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib põhineda ka sellel, et sissenõudja ei ole mittekohaselt täitnud omapoolseid lepingujärgseid kohustusi. Müüja ei ole täitnud omapoolseid kohustusi Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid otsus lõppjäreldustes jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja tugineb oma hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks väitele, et tegemist on vastastikuse lepinguga ja hagejal on õigus keelduda ostuhinnast tasumata jäänud summa 100 000 kr. tasumisest, kuna kostja ei ole omalt poolt oma lepingujärgseid kohustusi täies ulatuses täitnud. Pooltevahelise võlaõigusliku korteriomandi 18.05.2004 lepinguga kohustus kostja hagejale välja ehitama korteriomandi eseme (korteri) vastavalt lepingu punktis 3.1 säteastatud tingimustele ja hagejale müüma. Hageja kohustus müügihinna kostjale tasuma asjaõiguslepingu sõlmimise päeval või samaks tähtajaks deponeerima notarile, müügihinna jaoks krediidi võtmisel aga tasuma müügihinna kostjale kolme pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingutega muudeti müügihinna tasumise tähtaega. Hageja kohustus tasuma 437 400 kr. kahe pangapäeva jooksul ja 100 000 kr. hiljemalt 01.09.2004. Viimase summa üle käibki vaidlus ja on algatatud täitemenetlus sundtäitmiseks. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et müügileping (mis antud juhul sisaldas ka töövõtulepingu elemente) ei kujata endast vastastikust lepingut: mõlemal lepingu poolel on siin nii õigused kui ka kohustused. VÕS § 82 lg.5 sätestab, et lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul ongi teisiti kokku lepitud sellega, et müügihinna tasumine on määratud konkreetse tähtajaga ega ole seatud sõltuvusse müüja poolt oma kohustuste täitmisest, kusjuures ostja kohustus alluma kohesele

sundtäitmisele. Seega ei saa hageja nõuda sundtäimise lubamatuks tunnistamist VÕS §-le 111 lg.1 alusel. TMS § 221 lg.1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud; hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sättes esitatud loetelu on küll näitlik, kui see ei tähenda, nagu võiks niisuguse hagi esitada suvaliselt normis loetlemata alustel, kui võlgnik leiab, et täitedokumenti ei tohiks sundtäita. Sättes nimetamata alused, mis võimaldavad niisuguse hagi esitada, peavad olema sättes nimetatud alustega võrreldavad. Kõigi sättes loetletud näidete ühiseks tunnuseks on, et täitmisel olev nõue on või on olnud olemas, kuid pärast selle tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäimine on välistatud seetõttu, et täitmise aluseks oleva materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud. Tegemist on täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Tasaarvestuse avaldust ei ole hageja kostjale esitanud. Mis puutub sundtäidetava summa suurusesse, siis selle määrab täitedokument. TsMS § 368 lg.2 võimaldab sissenõudjal või võlgnikul esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks.

Tiit Kollom

Ülle Jänes

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.