Tsiviilasi nr 2-06-8871
Tsiviilasja number
2-06-8871
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
12.10.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
Tarmo Väliste hagi MRL Projekt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.10.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tarmo Väliste apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Tarmo Väliste ja tema lepinguline esindaja Andi Raudberg;
OÜ
vastu
Kostja MRL Projekt OÜ ja tema seaduslikud esindajad Andrus Michelis ja Olev Rätsep Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 17.10.2006 otsus muutmata, arvestades ringkonnakohtu otsuses märgitud täiendavate põhjendustega. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsioonimenetluse pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 18.05.2004 sõlmitud korteriomandi asukohaga x Tallinnas võlaõiguslik müügileping. Nimetatud lepingu alusel kohustus MRL Projekt OÜ teostama korteris ehitustöid vastavalt kehtivatele kvaliteedinõuetele, korteri Tarmo Välistele üle andma hiljemalt 28.05.2004 ja kasutusloa väljastama hiljemalt 01.09.2004. Samuti leppisid pooled kokku, et teostatud tööd vaatab hageja üle ja võtab vastu vastava akti alusel. Käesoleva ajani ei ole hageja korterit vastu võtnud, kuna ehitustööde kvaliteet ei vasta
esitatavatele nõuetele. Hagejale pole ka kasutusluba väljastatud. Hageja leiab, et kostja on sõlmitud lepingut rikkunud, mistõttu puudub hagejal kohustus tasuda kostjale kokkulepitud summasid. Kostja avalduse alusel algatas Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno täitemenetluse nr 052/2006/1530 hagejalt 115 000 kr. sissenõudmiseks, millele hageja esitas kaebuse. Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno jättis kaebuse rahuldamata. Hageja väidab, et ta pidi kostjale maksma 100 000 kr., mitte 115 000 kr. Seega on nõuet omavoliliselt suurendatud. Garantiipretensiooni ei ole hageja kostjale esitanud seetõttu, et garantii annab ehitaja kaheks aastaks alates töö vastuvõtuakti allakirjutamisest ja kasutusloa väljastamisest. Kuna nimetatud dokumente vormistatud ei ole, pole hagejal ka alust vastavat pretensiooni esitada. Hageja palub tunnistada Harjumaa tööpiirkonna kohtutäituri Urmas Tärno poolt täitemenetluses nr 052/2006/1530 teostatav sundtäitmine lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et täiteotsuse edasikaebamise tähtaeg on möödas. Hageja pretensioonid on põhjendamatud ja ei vasta pooltevahelisele lepingule. Nimelt toimus nimetatud korteri üleandmine korteri müügilepingu vormistamisega ja eraldi akti ei pea vormistama. Hageja ostis korterikarbi ilma vaheseinte ja katuslae kipsplaatideta. Seega ei saa vastutada kostja tema edasiste ehitustööde eest. Hagejal on pretensioonid katuse läbijooksu kohta, kuid hageja ei ole kostjale esitanud garantiipretensiooni katuse kohta. Kuna kostja müüs hagejale poolelioleva korteri, ei saagi ta kasutusluba vormistada. Kasutusluba on hoone valdaja dokument. Seega oli nimetatud punkt lepingus ebaõige. Hageja võlgnevuse suuruseks on tõepoolest 100 000 krooni ja ebaõige võla suuruse esitamine täiturile oli tingitud nendepoolsest eksitusest. Maakohtu otsus Harju Maakohus oma 17.10.2006.a otsusega jättis hagi rahuldamata. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud 18.05.2004 võlaõiguslik korteriomandi asukohaga x Tallinnas müügileping ning 17.06.2004 asjaõiguslik hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg 4 on ka alates 01.01.2006 kehtiva TMS-i kohaselt kohaseks täitedokumendiks kuni 2005.aasta 31.detsembrini tõestatud notariaalne kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette muuhulgas kindlaksmääratud rahasumma tasumise, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega. Vaidlustatud sundtäitmine toimub 17.06.2004 sõlmitud notariaalse lepingu alusel, mille punktis 3 kohustus ostja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust ja selle muudatustest tulenevate müüja rahaliste nõuete täitmisel. Sama on kokkulepitud ka 18.05.2004 sõlmitud notariaalse lepingu punktis 4.5. Asjaolu, et täitmisele kuuluvast rahasummast oli võlgnik osa juba enne täiteavalduse esitamist sissenõudjale tasunud, ei muuda kogu sundtäitmist lubamatuks, kuna võlgnikul on võimalik kohtutäiturile vastava maksedokumendi esitamisega osalist tasumist tõendada.
VÕS § 111 sätestab kohustuse täitmisest keeldumise vastastikuse lepingu puhul. Seega sellise lepingu puhul, mille poolte vastastikused kohustused on tekkinud soorituse ja vastusoorituse kujul. Täitedokumendina esitatud leping 17.06.2004 oma sisult ei ole vastastikune leping VÕS § 82 lg 5 mõttes. Ka ei ole seda 18.05.2004 sõlmitud leping. Pooled on kummagi kohustuste täitmise tähtajad leppinud kokku sõltumatult teise poole varasemast või samaaegsest kohustuse täitmisest. Seega ei ole tegemist vastastikuste lepingutega, vaid lepingutega, millised sisaldavad mõlemapoolseid kohustusi ja hagejal puudub õigus keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 111 alusel. Lähtudes TsMS § 162 lg 1 ja 2 määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti, kanda. Hageja apellatsioonkaebus Kaebuses palub apellant maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Kaebuse põhjendustel esinevad müügiobjektil hagiavalduses näidatud puudused, milliste olemasoluga ei ole maakohus arvestanud. Sundtäitmise summa üle käib vaidlus ja antud juhul peaks kostja pöörduma kohtu poole tegeliku võlasumma kindlakstegemiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib põhineda ka sellel, et sissenõudja ei ole mittekohaselt täitnud omapoolseid lepingujärgseid kohustusi. Müüja ei ole täitnud omapoolseid kohustusi Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta, kuid otsus lõppjäreldustes jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja tugineb oma hagis sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks väitele, et tegemist on vastastikuse lepinguga ja hagejal on õigus keelduda ostuhinnast tasumata jäänud summa 100 000 kr. tasumisest, kuna kostja ei ole omalt poolt oma lepingujärgseid kohustusi täies ulatuses täitnud. Pooltevahelise võlaõigusliku korteriomandi 18.05.2004 lepinguga kohustus kostja hagejale välja ehitama korteriomandi eseme (korteri) vastavalt lepingu punktis 3.1 säteastatud tingimustele ja hagejale müüma. Hageja kohustus müügihinna kostjale tasuma asjaõiguslepingu sõlmimise päeval või samaks tähtajaks deponeerima notarile, müügihinna jaoks krediidi võtmisel aga tasuma müügihinna kostjale kolme pangapäeva jooksul asjaõiguslepingu sõlmimisest. Hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingutega muudeti müügihinna tasumise tähtaega. Hageja kohustus tasuma 437 400 kr. kahe pangapäeva jooksul ja 100 000 kr. hiljemalt 01.09.2004. Viimase summa üle käibki vaidlus ja on algatatud täitemenetlus sundtäitmiseks. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et müügileping (mis antud juhul sisaldas ka töövõtulepingu elemente) ei kujata endast vastastikust lepingut: mõlemal lepingu poolel on siin nii õigused kui ka kohustused. VÕS § 82 lg.5 sätestab, et lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Antud juhul ongi teisiti kokku lepitud sellega, et müügihinna tasumine on määratud konkreetse tähtajaga ega ole seatud sõltuvusse müüja poolt oma kohustuste täitmisest, kusjuures ostja kohustus alluma kohesele
sundtäitmisele. Seega ei saa hageja nõuda sundtäimise lubamatuks tunnistamist VÕS §-le 111 lg.1 alusel. TMS § 221 lg.1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud; hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sättes esitatud loetelu on küll näitlik, kui see ei tähenda, nagu võiks niisuguse hagi esitada suvaliselt normis loetlemata alustel, kui võlgnik leiab, et täitedokumenti ei tohiks sundtäita. Sättes nimetamata alused, mis võimaldavad niisuguse hagi esitada, peavad olema sättes nimetatud alustega võrreldavad. Kõigi sättes loetletud näidete ühiseks tunnuseks on, et täitmisel olev nõue on või on olnud olemas, kuid pärast selle tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda. Seega saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda, kui sundtäimine on välistatud seetõttu, et täitmise aluseks oleva materiaalõiguslik nõue on lõppenud või peatunud. Tegemist on täitmisõigussuhte kujundamise hagiga, mille eesmärgiks on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Tasaarvestuse avaldust ei ole hageja kostjale esitanud. Mis puutub sundtäidetava summa suurusesse, siis selle määrab täitedokument. TsMS § 368 lg.2 võimaldab sissenõudjal või võlgnikul esitada tuvastushagi teise poole vastu täitmiseks vajalike asjaolude tuvastamiseks ja täitedokumendi selgitamiseks.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.