Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

vannitoas on tekkinud mitmetesse seinaplaatidesse praod ja korterisse kostab naaberkorteri müra. Hagejale pole ka kasutusluba väljastatud. Hageja leiab, et kostja on sõlmitud lepingut rikkunud, mistõttu puudub hagejal kohustus tasuda kostjale kokkulepitud summasid. Kostja avalduse alusel algatas Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno täitemenetluse nr XXX hagejalt 115 000.00 krooni sissenõudmiseks, millele hageja esitas kaebuse. Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno jättis kaebuse rahuldamata. Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada Harjumaa tööpiirkonna kohtutäituri Urmas Tärno poolt täitemenetluses nr XXX teostatud sundtäitmine lubamatuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuses kostja seisukohale lisab hageja, et pidi kostjale maksma üksnes 100 000.00 krooni, mitte 115 000.00 krooni. Seega on nõuet omavoliliselt suurendatud. Garantiipretensiooni ei ole hageja kostjale esitanud aga seetõttu, et garantii annab ehitaja kaheks aastaks alates töö vastuvõtuakti allakirjutamisest ja kasutusloa väljastamisest. Kuna nimetatud dokumente vormistatud ei ole, pole hagejal ka alust vastavat pretensiooni esitada. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et täiteotsuse edasikaebamise tähtaeg on möödas. Hageja pretensioonid on põhjendamatud ja ei vasta pooltevahelisele lepingule. Nimelt toimus nimetatud korteri üleandmine korteri müügilepingu vormistamisega ja eraldi akti ei pea vormistama. Hageja ostis korterikarbi ilma vaheseinte ja katuslae kipsplaatideta. Seega on vannituba ja selle seinad ehitatud hageja enda poolt. Kuna hageja muutis ehituse käigus katuse kandekonstruktsiooni nihutades vannitoa seinu, on sellega seoses ka pragude teke võimalik, mistõttu peab hageja nende eest ise vastutama. Eraldi korstnalõõri ei ole aga sõlmitud lepingus ettenähtud ja kamin on võimalik ehitada kokkuleppel alumiste naabritega olemasolevasse lõõri. Kuna nimetatud korteri näol on tegemist katusekorteriga, mille kandekonstruktsioon on ette nähtud puidust, ei saa seal olla kiviseinu. Korteritevahelised seinad on ehitatud vastavalt projektile ja Ryl 2000 nõuetele ning vastavad helipidamisnõuetele, mistõttu on kostja seisukohal, et müra kostumine on hageja subjektiivne hinnang. Samuti ei ole hageja esitanud kostjale garantiipretensiooni katuse kohta. Sisulisel kohtuistungil jäid kostja esindajad esitatud seisukohtade juurde ning palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esindajad lisasid, et kuna kostja müüs hagejale poolelioleva korteri, ei saagi ta kasutusluba vormistada. Kasutusluba on hoone valdaja dokument. Seega oli nimetatud punkt lepingus ebaõige. Hageja võlgnevuse suuruseks on tõepoolest 100 000.00 krooni ja ebaõige võla suuruse esitamine täiturile oli tingitud nendepoolsest eksitusest. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära hageja ja poolte esindajate seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Puudub vaidlus, et poolte vahel oli sõlmitud XXX võlaõiguslik korteriomandi asukohaga XXX müügileping (t lk 42-51) ning XXX asjaõiguslik hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud (t lk 6-13). Vastavalt Harjumaa tööpiirkonna kohtutäituri Urmas Tärno otsusele täiteasjas nr XXX XXX (t lk 14-18) oli kostja XXX avalduse alusel algatatud XXX täiteasi nr XXX, milles täitedokumendiks on XXX sõlmitud võlaõiguslik leping. Täiteavalduses soovib kostja sissenõudjana hagejalt kui võlgnikult lepingu järgi tasumata summa 115 000.00 krooni sisse nõudmist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Antud asjas palub hageja sundtäitmine tunnistada lubamatuks kahel alusel: 1) tegelikuks võlasumma suuruseks on 100 000.00 krooni ja 2) sissenõudja ei ole täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi ning tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg-st 1 on kuni nende täitmiseni võlgnikul õigus keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus on peale sisulist arutamist seisukohal, et esimene alustest ei saa tingida kogu sundtäitmise lubamatust. Teise aluse esinemine aga ei ole tõendatud ja seetõttu ei saa ka sel alusel konkreetset sundtäitmist lubamatuks tunnistada. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 11 lg-le 4 on ka alates 01.01.2006 kehtiva TMS-i kohaselt kohaseks täitedokumendiks kuni 2005.aasta 31.detsembrini tõestatud notariaalne kokkulepe nõude kohta, mis näeb ette muuhulgas kindlaksmääratud rahasumma tasumise, kui võlgnik on kokkuleppe kohaselt nõustunud kohese sundtäitmisega. Vaidlustatud sundtäitmine toimub XXX sõlmitud notariaalse lepingu alusel, mille punktis 3 kohustus ostja alluma kohesele sundtäitmisele lepingust ja selle muudatustest tulenevate müüja rahaliste nõuete täitmisel. Sama on kokkulepitud ka XXX sõlmitud notariaalse lepingu punktis 4.5. Asjaolu, et täitmisele kuuluvast rahasummast oli võlgnik osa juba enne täiteavalduse esitamist sissenõudjale tasunud, ei muuda kogu sundtäitmist lubamatuks, kuna võlgnikul võimalik kohtutäiturile vastava maksedokumendi esitamisega osalist tasumist tõendada. VÕS § 111 sätestab kohustuse täitmisest keeldumise vastastikuse lepingu puhul. Seega sellise lepingu puhul, mille poolte vastastikused kohustused on tekkinud soorituse ja vastusoorituse kujul ning sellisel juhul peab keeldumiseks olema täidetud neli eeldust: nõue ja vastunõue peavad tulenema ühest ja samast võlasuhtest, tegemist peab olema vastastikuse lepinguga, kohustuste vahel peab olema vastastikune seos ning kohustus peab olema muutunud sissenõutavaks. Täitedokumendina esitatud leping XXX oma sisult ei ole vastastikune leping VÕS § 82 lg 5 mõttes. Ka ei ole seda XXX sõlmitud leping. Mõlemad neist sisaldavad poolte erinevaid kohustusi (sealhulgas hageja maksekohustust ja kostja teatud ehitustööde tegemise kohustust), kuid tegemist ei ole vastastikuste sooritustena kokkulepitud kohustustega (näiteks hageja maksab X päevade jooksul pärast ehituse üleandmist või X päevade jooksul pärast kasutusloa kättesaamist). Pooled on kummagi kohustuste täitmise tähtajad leppinud kokku sõltumatult teise poole varasemast või samaaegsest kohustuse täitmisest. Seega ei ole tegemist vastastikuste lepingutega, vaid lepingutega, millised sisaldavad mõlemapoolseid kohustusi ja hagejal puudub õigus keelduda oma kohustuste täitmisest VÕS § 111 alusel. Kas ja kui, siis millises ulatuses, on kostja oma kohustusi hageja suhtes rikkunud, ei kuulu tuvastamisele antud hagi menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud jäävad hageja kui poole, kelle kahjuks otsus tehti, kanda.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.