Asjaõigus › Omandiasjad

Hageja kohta on registriosakonnas avatud registrikaart 05.05.1997. Ümberkujundamisega läksid hagejale üle kõik Rakvere Linna Haljastuse ja Heakorrastuse munitsipaalettevõtte õigused ja kohustused, s.h.vara. Rakvere Linnavalitsuse 31.01.2000 korraldusega nr. 98 muudeti elamu ja kuuri senine aadress xxxx uueks aadressiks xxxx. Käesoleva ajani ei ole vaidlusalust ehitist ÄS-le nõuetele vastavalt üleantud ega võõrandatud. Hagi on esitatud AÕS § 68 , 80, TsÜS § 59, ÄS § 507 lg.1, 509 lg.4, ja lg.9, ÄS § 5 alusel. Hageja soovib tuvastada, et Rakveres Näituse 2b asuva ehitise- elamu ja kuuri- omandiõigus kuulub hagejale. Kostja vastuväited Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kostja 16.05.2005 korralduse nr. 420 alusel alustati peremehetu ehitise hõivamise menetlust, menetluse alustamise põhjuseks oli asjaolu, et hooneregistris ja seetõttu ka ehitisregistris puudusid kanded nimetatud ehitise ja selle omaniku kohta. Vastuväited esitas Rakvere Linnahoolduse OÜ, kelle arvates on tõendatud tema omandiõigus Rakveres xxxx asuva ehitise suhtes. Linnavalitsus ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohaga, mille kohaselt ehitise omand läks üle Rakvere Linna Haljastuse ja Heakorrastuse munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel tekkinud äriühingule- ehk osaühingule Rakvere Linnahooldus. Rakvere Linnavalitsuse 18.03.1997.a. korralduse nr. 180 „Haljastuse ja Heakorrastuse ME bilansis olevate varade üleandmine“ , lisa 1 alusel andis eespool nimetatud ME linnavalitsusele üle korralduses loetletud varad, sealhulgas ka pargivahi maja. Rakvere Linnavalitsuse 31.03.1997.a. korraldusega nr. 201 otsustati ME ümberkujundamine hagejanimeliseks ärühinguks osakapitaliga 435 000 krooni. Seega ei olnud ümberkujundamise momendil ümberkujundatava ME vara hulgas Näituse 2b ehitust. Ümberkujundamisele ei laiene ÄS § 5 regulatsioon, sest tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga ning ettevõttega ÄS mõttes. Ümberkujundamisel toimus sisuliselt äriühingu asutamine, mida sätestab ka ÄS § 509 lg.2, mille kohaselt äriregistrisse kandmata ettevõtete ümberkujundamisel kohaldatakse ÄS §-des 478-482, 485- 487, 489, 489-495, 498, 500 ja 504 sätestatut. Äriregistrisse kandmiseks tuli esitada ÄS § 485 lg.12 p.1-4 ja 6-8 sätestatud dokumendid. Äriregistrile esitatud dokumentides ei ole märgitud Näituse 2b ehitist. Rakvere Linnavalitsus andis varade üleandmise aktiga üle hageja põhivara, mille loetelu hulgas ei ole Näituse 2b ehitist. Rakvere Linna ja Rakvere Kinnisvarahoolduse AS vahel sõlmiti 02.07.2007 ostu-müügi leping, mille kohaselt müüs kostja talle kuuluva Rakvere Linnahoolduse OÜ osa Rakvere Kinnisvarahoolduse AS-le. Lepingu lisaks oli ka osaühingule kuuluva põhivara inventuur seisuga 26.05.1997, milles ei sisaldu xxxx ehitist. Samal päeval, s.o. 02.07.1997 sõlmiti poolte vahel tasuta varakasutuse leping, mille kohaselt andis linnavalitsus kasutamiseks teenistusliku eluruumina xxxx asuva pargivalvuri elamu. Lepingus on märgitud ekslikult aadressiks xxxx, tegelikult on leping sõlmitud xxxx ehitise kohta. Täiendavalt on kostja esitanud dokumentidena OÜ Rakvere Invent poolt 16.03.1998.a. koostatud asendiplaani ja ruumide eksplikatsiooni 16.03.1998, millistel on xxxx omanikuks märgitud Rakvere linn. Linnavalitsus on tulenevalt eespool toodud asjaoludest ja neid tõendavatest dokumentidest seisukohal, et hageja ei ole xxxx ehitise omanik.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjalolud, uuritud tõendid, järeldused. Seadused AÕS § 68 lg.1- omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg.1- omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab AÕS § 80 lg. 2– omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele võõrast ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. AÕS § 90 lg.1 –vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. ÄS § 5 lg.1- ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõte tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustusest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. ÄS § 509 lg.2- äriregistrisse kandmata ettevõtte võib ümber kujundada käesolevas seadustikus sätestatud ettevõtjaks või muul käesolevas §-s sätestatud viisil. Äriregistrisse kandmata ettevõtte ümberkujundamisel kohaldatakse käesoleva seadustiku §-des 578-482, 485-487, 489495, 498, 500 ja 504 sätestatut. ÄS § 509 lg.4- Munitsipaalettevõtte võib ümber kujundada osaühinguks, aktsiaseltsiks või kohaliku omavalitsuse asutuseks, munitsipaalettevõtte ümberkujundamise otsustab valla- või linnavolikogu ja korraldab valla- või linnavalitsus. ÄS § 509 lg.7- Ümberkujundamisel tuleb äriregistripidajale esitada § 485 lg.1 p.1-4 ja 6-8 sätestatud dokumendid. ÄS § 509 lg.9- Ümberkujundamine käesolevas seadustikus sätestatud äriühinguks loetakse toimunuks äriühingu äriregistrisse kandmisest. Munitsipaalettevõtte ümberkujundamisel äriühinguks loetakse neile riigi poolt õiguslikul alusel üleantud vara, selle vara baasil või muul viisil soetatud ja äriregistrisse kandmise ajal tema seaduslikus valduses olev vara äriühingu omandisse üleläinuks äriühingu registrisse kandmise hetkest. Asjaolud Vaidlusalune ehitis on kinnistamata, seega on tegemist vallasasjaga. Vallasasja valdus on seaduslik, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Selle asjaolu tõendamiseks, et hageja on saanud hoone valduse seaduslikult, on hageja esitanud erinevaid dokumente: --ENSV Rakvere Rajooni TSN TK 02.10.1963.a. korraldusega nr. 188-k on Rakveres xxxx, (nüüd xxxx- aadressi muutmise korraldus 31.01.2000 nr. 98 ) asuv amet-elamu (aiamaja) antud Rakvere Rajooni TSN TK Kommunaalmajanduse Kontorile. --Rakvere Tehnilise Inventariseerimise Büroos on 16.10.1963 koostatud akt eelnimetatud korralduse täitmiseks. Selle aktiga andis Rakvere Linna TSN TK esimees

Kommunaalmajanduse Kontorile üle Rakveres xxxx asuva amet-elamu (aiamaja) ja see objekt kanti ka Kontori bilanssi. --ENSV Kommunaalmajanduse- ja elanikkonna elukondliku teenindamise ministri 04.09.1965.a. käskkirja nr. 278 alusel on endistele kommunaalmajanduse kontoritele antud uued nimetused alates 01.10.1965, sealhulgas on Rakvere Rajooni Kommunaalmajanduse Kontor nimetatud Rakvere Rajooni Kommunaalettevõtte Kombinaadiks. --Alates 03.03.1992 moodustati Rakvere Linnavalitsuse 25.02.1992 määruse nr. 44 alusel Rakvere Kommunaalettevõtete Kombinaadi ja Elamute Ekspluatatsiooni Valitsuse baasil Rakvere Linna Haljastuse ja Heakorrastuse Munitsipaalettevõte. --29.10.1992 otsustati Rakvere Linna Volikogu 30.nda koosolekuga müüa endise Rakvere Kommunaalettevõtete Kombinaadi varasid, v.a hooneid. Mittemüüdavate hoonete nimekirjas kajastub ka vaidlusalune pargivahi maja. Seega jäi vaidlusalune pargivaha maja/aiamaja endiselt Kommunaalmajanduse Kontorist/ Kommunaalettevõtete Kombinaadist Haljastuse ja Heakorrastuse ME-ks kujunenud asutuse omandisse ja on kajastatud ka munitsipaalettevõtte põhivahendite (hoonete) loetelus 22.04.1993. --1997.a läksid Haljastuse ja Heakorrastuse ME //edaspidi ME// varad üle hagejale. Vaidlust ei ole selle üle, et Rakveres xxxx ja xxxx asuva hoone puhul on tegemist ühe ja sama pargivahi majaga. Vaidlust ei ole selle üle, et selle pargivahimajaga koos on varana liikunud erinevatest dokumentidest läbi ka kuur kui ehitis. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja poolt 18.03.1997.a välja antud korraldus on tänaseni vaidlustamata ja seega kehtib korraldus nr. 180, millega ME-t kohustati kostjale üle andma korralduses loetletud varad, muuhulgas pargivahi maja, inventari numbriga 78, soetamismaksumusega 12 728 krooni. Kumbki pool ei ole esitanud kohtule dokumenti, mis tõendaks selle korralduse alusel reaalselt varade üleandmist vastava akti alusel, sealjuures on hageja selle akti puudumist ka kohtumenetluse käigus asjaoluna esile toonud. Kostja ei ole sellele vaatamata akti esitanud. Korraldus nr. 180 ei sisalda selle täitmise aega, samas ei ole mõeldav, et juriidiliste isikute vaheline varade üleandmine võis toimuda ilma vastavat üleandmis-vastuvõtmise akti koostamata. Seega, kuivõrd vastavat akti pole esitatud, tuleb järeldada, et vara oli endiselt ME valduses ka selle hetkeni, kui ME otsustati 31.03.1997 korralduse alusel ümber kujundada Rakvere Linnahoolduse OÜ-ks //edaspidi OÜ// ja oli seega ümberkujundatud ME valduses ka selle OÜ-na äriregistrisse kandmise ajal 05.05.1997.a. 31.03.1997 linnavalitsuse korraldusega nr. 201 otsustati Haljastuse ja Heakorrastuse ME ümber kujundada äriühinguks Rakvere Linnahoolduse OÜ. Ümberkujundamisel tuli äriregistripidajale esitada ÄS § 485 lg.1 p. 1-4 ja 6-8 sätestatud dokumendid, s.t. p.6 kohaselt ümberkujundamisel aluseks võetud bilanss. Kohus leiab, et kostja, kes väidab sellele vahebilansile tuginedes, et vaidlusalune vara ei olnud ME ümberkujundamise ja OÜ-na äriregistrisse kandmise hetkel hageja omandis ja et seda kinnitab seesama vahebilanss, on jätnud oma väite tõendamata. TsMS 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kostja viited sellele, et varade üleandmise akti õige kuupäev peaks olema 04.juuni 1997 asemel 04. juuli 1997 ja viide, et tasuta varakasutuslepingus peaks xxxx aadressi asemel olema xxxx, viivad järelduseni, et linn ei ole oma asjaajamisel olnud korrektne. Kuna kostja poolt esitatud 02.07.1997 tasuta varakasutusleping on sõlmitud Rakveres xxxx asuva elamu kohta, siis ei pea kohus vajalikuks seda antud kaasuses arvestada. Tõend ei ole asjakohane ka seetõttu, et eeltoodud käsitlust arvestades ei pea kohus tõendatuks, et linn oli 02.07.1997 seisuga lepingus väidetu kohaselt lepingu objektina nimetatud vararahvapargi valvuri maja- omanik. Kostja väidab, et tema omanikustaatust tõendab OÜ Rakvere Invent poolt koostatud vaidlusaluse hoone asendiplaan ja ruumide eksplikatsioon, milles on fikseeritud omanikuna Rakvere linn. Kohus leiab, et väide ei ole asjakohane, kuivõrd hoonete inventariseerimist reguleerinud seadusandluse kohaselt võidi hooneid registreerida ka isikute nimele, kelle valduses (mitte omandis) hoone oli. Antud kaasuses esitatud asjaolude pinnal saab lugeda, et hagejal oli varasem ja seaduslik valdus. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ME on üldse linnale korralduse nr. 180 alusel vara reaalselt üle andnud ja ei ole ka esitanud OÜ äriregistrisse kandmisel esitatud vahebilanssi, siis ei saa üksnes varade üleandmise 04.06(07).1997 akti ja tasuta varakasutuse lepingu alusel lugeda tõendatuks, et linn oli alates 18.03.1997 vaidlusaluse vara omanik. Kui kostja leiab, et tema oli vara omanik alates 18.03.1997 vara omanik ja kui ta leiab, et see on muuhulgas tõendatud 1998.a. OÜ Rakvere Invent poolt koostatud ruumide eksplikatsiooni ja asendiplaaniga, siis puudub mõistlik seletus, miks oli kostja sama vara suhtes 16.05.2005 peremehetu vara hõivamise menetlust algatades seisukohal, et vaja on välja selgitada vara peremehetus. Kostja viitab oma 16.05.2005 korralduses nr. 420, et vara viimane omanikKommunaalmajanduse Kontor on tegevuse lõpetanud. Seega leiab kostja 16.05.2005 seisuga, et tema ei ole hoone omanik. AÕS § 96 lg.1, millele tuginedes on kostja peremehetu hõivamise korralduse välja andnud, sätestab, et asi on peremehetu, 1) kui sellel ei ole kunagi omanikku olnudki, või 2) kui asi on omaniku poolt hüljatud. 1)--Kostja on juba oma 16.05.2005 korralduse teksti kohaselt tõendanud, et hoonel on omanik olnud. 2)-- Asja hülgamise puhul on tegemist ühepoolse tehinguga, mis võib olla selgesõnaliselt väljendatud või tuleneda asjaoludest (nt asja meelega mahajätmine). Kostja ei ole asja menetluse käigus nimetanud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et hageja on soovinud oma omandist või valdusest AÕS § 96 lg.3 ja § 39 mõttes loobuda. Asjaolu, et Kontor on oma tegevuse lõpetanud, ei vasta tõele: Kontor kui selline on ümber nimetatud Kombinaadiks ja Kombinaat on ümberkujundatud ME-ks. Need asjaolud pidid olema kostjale 16.05.2005 seisuga teada ja seega ei saanud kostja pidada hoonet peremehetuks üksnes sel motiivil, et Kontor on tegevuse lõpetanud. Ehkki hageja ei ole ehk olnud üleliia aktiivne oma omandi kinnistusse kandmisega, ei saa sellest teha järeldust, et ta on hoone valduse maha jätnud ja avaldanud tahet omandist/valdusest loobuda. Kohus ei nõustu kostja esitatud asjaoluga, et ÄS § 509 puhul on tegemist sisuliselt uue ettevõtte asutamisega. Säte reguleerib ümberkujundamist ja selliselt on ka linn vastuvõtnud korralduse- kujundada üks ettevõtte (ME) ümber teiseks (OÜ).

Asutamissätted laienevad ümberkujundatavale ettevõttele üksnes registripidajale esitatavate kohustuslike dokumentide seisukohalt ( ÄS § 509 lg.7). Kohus leiab, et ÄS § 509 lg.2 siin ei kohaldu, sest ümber on kujundatud kostja korralduse alusel juba olemasolev munitsipaalettevõte; munitsipaalettevõtte ümberkujundamist reguleerib ÄS § 509 lg. 4. Järeldus Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tõendid Kohus on asja lahendamisel uurinud ja hinnanud tõenditena: hagile lisatud ja menetluse käigus kogutud kirjalikke tõendeid: 1) väljavõte ehitusregistrist, milles kajastub Rakveres xxxx asuv elamu; 2) korraldus nr. 188-k 02.10.1963, milles kajastub xxxx asuva hoone andmine Kontori bilanssi; 3) Kontori 25.10.1963.a. palve Inventariseerimise Büroole elamu inventariseerimiseks; 4) 16.10.1963.a. akt, millega 02.10.1963 korralduse nr. 188-k alusel on Kontori bilanssi üle antud xxxx asuv elamu; 5) Kontori koostatud õiend selle kohta, et 20.10.1963 seisuga on nende bilansis vaidlusalune ehitis; 6) Inventariseerimise Büroo teateleht, lisaleht, mahtude arvutamise leht, koondakt, ruumide eksplikatsioon toimikust nr. 1799, mis tõendab Kontori valdust xxxx asuvale elamule ja kuurile; 7) 25.02.1992 määrus nr. 44 ME moodustamise kohta; 8) 29.10.1992 Rakvere linnavolikogu otsus Kombinaadi varade müümise kohta; 9) ME põhivahenditena hoonete loetelu, käive ja inventariseerimise ja ümberhindamiste tabelid 7 lehel; 10) 31.03.1997 korraldus nr. 201 ME ümberkujundamise kohta Rakvere Linnahoolduse OÜks; 11) 31.01.2000 korraldus nr. 98 tänavanimetuste muutmise kohta; 12) 16.05.2005 korraldus nr. 420 peremehetu vara hõivamise kohta; 13) 18.03.1997 korraldus nr. 180, millega kohustati ME-t üle andma kostjale varasid; 14) 04.06.1997 varade üleandmise akt; 15)02.07.1997 ostu-müügi leping, mille järgi Rakvere Linn on müünud ja Rakvere Kinnisvarahoolduse AS on ostnud Rakvere Linnahoolduse OÜ osa, mis kuulus Rakvere linnale; 16) 02.07.1997 tasuta varakasutusleping poolte vahel Rakveres xxxx asuva elamu kohta; 17) OÜ Rakvere Invent poolt 16.02.1998 koostatud asendiplaan ja ruumide eksplikatsioon, mille alusel kostja väidab elamule kuuluvat omandiõigust; 18) 04.09.1965 käskkiri ja selle Lisa Kontorite ümbernimetamise kohta Kombinaatideks. Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

M.Leimann I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 15.novembril 2007.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.