AS Scanforest Group (pankrotis) hagi OÜ Candmore Investments vastu 1 100 000 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.03.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Cadmore Investments apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20.09.2007, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Scanforest Group (pankrotis) esindaja Kerli Kase Kostja OÜ Cadmore Investments esindaja vandeadv. Allar Aru
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 20.03.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud ja hageja nõue
1.29.12.2004 Lääne-Viru Maakohtu määrusega algatati AS Scanforest Group pankrotimenetlus ja 17.03.2005 kohtuotsusega kuulutati välja AS Scanforest Group pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp.
2.AS-ile Scanforest Group kuulus kinnistu asukohaga x, Rakvere, pindalaga 2593 m2, majandusliku otstarbega sotsiaalmaa (edaspidi: kinnistu), mille ta 10.10.2003 müüs kostjale hinnaga 25 krooni. 06.07.2005 esitas AS Scanforest Group (pankrotis) pankrotihaldur maakohtule hagi, milles ta palus tunnistada eelnimetaud kinnistu müügileping kehtetuks ja mõista kostjalt välja 1,1 miljonit krooni.
3.PankrS § 109 võimaldab tagasivõitmist, mille kohaselt kohus tunnistab PankrS §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti kuni viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. PankrS § 111 lg.3
kohaselt võib kohus sama seaduse §111 lg.1 alusel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Hageja leiab, et tehingul oli kinkeiseloom ja see tehti 3 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Samuti oli tegemist tehinguga, mis sõlmiti lähikondsete vahel. Pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on juriidilise isiku lähikondseks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Kostja juhatuse liige ja ainuosanik Patrick Queen oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 12.09.- 27.11.2002. Kostja endine juhatuse liige Patrick Michael Boyle (kostja juhatuse liige 19.08.2002 – 27.06.2003) oli samuti hageja juhatuse liige ajavahemikul 12.09. - 27.11.2002.
4.Tehing kahjustas võlausaldajate huve, sest hageja müüs kinnistu kostjale 25 krooniga, kuigi kinnistu väärtus oli oluliselt kõrgem. AS Scanforest Group (pankrotis) juhatuse liige Elmo Puidet on esitanud pankrotihaldurile hageja kasumiaruande, mille kohaselt perioodil 01.07.2001– 30.06.2002 oli hageja aruandeaasta puhaskahjumiks 57 898 275 krooni, perioodil 01.07.2002 - 30.06.2003 oli puhaskahjumiks 22 959 713 krooni ja perioodil 01.07. -27.12.2003 oli puhaskahjum 1 431 507,68 krooni. Seega hagejal olid makseraskused juba tehingu tegemise hetkel. Kuna kostja juhatuse liige P.Queen oli ka hageja juhatuse liikmeks, siis pidi ta tehingu tegemise hetkel teadma, et hagejal on makseraskusi. Hageja omandas kinnistu 25.05.2000 hinnaga 152 000 krooni. 17.11.2004 sõlmitud ostu-müügi lepingust nähtub, et kostja müüs kinnistu Pika Kinnisvara OÜ-le hinnaga 1 100 000 krooni.
5.Seega müüs hageja kinnistu kostjale 44 000 korda odavamalt, kui oli kinnistu tegelik väärtus. PankrS §119 lg 3 kohaselt tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. 17.11.2004 müüs kostja kinnistu OÜ-le Pika Kinnisvara ja seega ei ole võimalik kinnistut pankrotivarasse tagastada, ning tulenevalt § 119 lg 3 peab kostja kinnistu väärtuse hagejale hüvitama. Kostja müüs kinnistu edasi 1 100 000 krooniga. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. 10.10.2003 (1 aasta ja 3 kuud enne hageja pankrotimenetluse algatamist) sõlmitud ostu-müügilepinguga hageja poolt kostjale kinnistu võõrandamisega ei kahjustatud mitte mingil määral hageja võlausaldajate huve, vaid välditi hagejale täiendava kahju tekkimist ja nõuete esitamist.
7.Kinnistu omandati avaliku enampakkumise teel AS Baltic Business Group (hilisema ärinimega „AS Scanforest Group”) poolt 152 000 krooni eest. Kinnistu omandamiseks vajaminev raha kanti AS-le Baltic Business Group üle laenuna kostja ainuosaniku ja juhatuse liikme Patrick Queeni poolt. Kinnistu ostmiseks ei kasutatud AS Baltic Business Group rahalisi vahendeid. Kinnistu oli äärmiselt halvas seisukorras ning kuivõrd hageja ei olnud asunud hoonet renoveerima, hakati Rakvere Linnavalitsuse poolt nõudma erinevate õigusaktide nõuete ja hageja kui omaniku kohustuste täitmist, mis eeldasid olulisi hageja poolseid investeeringuid. Rakvere Linnavalitsuse poolt esitati hagejale ka nõudmine, et vastavate kohustuste täitmata jätmisel kinnistu omaniku poolt võidakse kinnistu sundvõõrandada koos võimalusega kohaldada ehitusseaduse § 68 lg. 2 omaniku kohustuste eiramise eest ettenähtud rahatrahvi suurusega kuni 500 000 krooni.
8.Kuivõrd kinnistu ei seondunud hageja majandustegevusega ning eeldatavalt puudusid hagejal ka vajalikud rahalised vahendid Rakvere Linnavalitsuse poolt nõutud omanikukohustuste täitmiseks ning selle seoses võis eeldada kuni 500 000 krooni trahvi kohaldamist (avalikkuse arvamus laokil hoone osas oli äärmiselt negatiivne ning tõenäosus et kinnistu omaniku suhtes kohaldatakse olukorra jätkumisel suurt trahvi oli väga suur) hageja suhtes võeti hageja nõukogu tasandil vastu otsus kinnistu võõrandamise kohta.
9.Kuivõrd kinnistu omamisega seotud riskid ületasid kordades kinnistu väärtust võrreldes nt. selle omandamise hinnaga, võõrandati kinnistu hageja poolt kostjale 10.10.2003 sõlmitud kinnistu müügilepinguga 25 krooni eest, seda enam et kinnistu oli ostetud hageja poolt kostja ainuosaniku Patrick Queeni poolt laenuks antud raha eest, millisest nõudest Patrick Queen peale kinnistu omandiõiguse üleandmist kostjale loobus.
10.Kinnistu omandamise järgselt pöördus Rakvere linnavalitsus koheselt ka kostja kui kinnistu uue omaniku poole koos nõudega ehitise omaniku kohustuste täitmiseks. Seega ei kahjustatud hageja poolt kostjale kinnistu võõrandamisega mitte mingil määral hageja võlausaldajate huve, vaid välditi tekkinud olukorras hagejale täiendava kahju tekkimist ja nõuete esitamist hageja vastu. Seega puudub võlausaldajate huvide kahjustamine.
11.Hageja on esitatud hagiavalduses viidanud tagasivõitmise alusena PankrS §-le 111 lg. 3, mille kohaselt võib kohus kinkelepingu kohta sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Võttes arvesse eelpool kirjeldatud kinnistu omandamisega seotud asjaolusid ning kinnistu omanikule kaasnevaid juriidilisi riske (suure trahvi määramine, etc.) ja Patrick Queeni poolt kinnistu esialgseks omandamiseks antud laenu ja vastavast nõudest loobumist, on selge, et hageja poolt kinnistu võõrandamisel kostjale ei olnud tegemist poolte kohustuste ebavõrdusega ning vastaval tehingul ei olnud kinke iseloomu. Hageja vabanes kinnistu võõrandamisega olulistest juriidilistest riskidest ja rahalistest kohustustest ning võimalikest nõuetest hageja vastu (trahv kuni 500 000 EEK). Seega ei kahjustanud 1 aasta ja 3 kuud enne hageja pankrotimenetluse algatamist tehtud kinnistu võõrandamise tehing hageja võlausaldajate huve ning hageja ei muutunud tehtud tehingu tulemusena maksejõuetuks.
12.Lisaks muudele juba eespool puudutatud asjaoludele on hageja poolt viidatud PankrS § 111 lg. 3 tagasivõitmise aluse puhul PankrS § 111 lg. 1 p. 2 lähtuvalt vajalik eeldus kingisaaja lähikondsus võlgnikuga. Patrick Queen kui kostja juhatuse liige ja ainuosanik ning kostja endine juhatuse liige Patrick Michael Boyle olid hageja juhatuse liikmeks kaks ja pool kuud, ajavahemikul 12.09.-27.11.2002. Hageja võõrandas kinnistu kostjale 10.10.2003. ehk ligemale aasta peale Patrick Queen`i ja Patrick Michael Boylei kui hageja juhatuse liikmete volituste lõppemist. Seega puudub käesoleval juhul PankrS § 117 lg. 2 p. 1 ja p. 2 sätestatud lähikondsus, mis muuhulgas välistab hagis viidatud tagasivõitmise aluse kohaldamise kinnistu võõrandamistehingu suhtes. Hageja on esitatud hagis viidanud hageja kasumiaruannetele perioodidel 01.07.2001. – 30.06.2002 01.07.2002 – 30.06.2003 ning 01.07.– 27.12.2003 ning asjaolule, et hageja juhatuse liikmena pidi Patrick Queen teadma kinnistu omandamisel, et hagejal on makseraskusi. Võttes arvesse et kinnistu võõrandati kostjale ligemale aasta peale juhatuse liikmete volituste lõppemist ja üle aasta enne hageja pankrotimenetluse algatamist, puudub igasugune mõistlik alus väitmaks, et Patrick Queen pidi kinnistu omandamisel teadma, et hagejal võiks kinnistu võõrandamisega seoses olla või tekkida makseraskusi.
13.Kostja investeeris vaidlusaluse Rakveres Vene tn 2a asunud äärmiselt halvas seisukorras kinnistu kapitaalremonti oluliselt rahalisi vahendeid, mis võimaldas vältida kohaliku omavalitsuse poolt kinnistu sundvõõrandamist ja kuni 500 000 krooni trahvi kohaldamist ning hilisemalt selle kinnistu müümist suurema hinnaga. Kostja ja kostja ainuosanik ning juhatuse liige Patrick Queen tegid kinnistu renoveerimiseks suuri rahalisi kulutusi, mis võimaldasid täita Rakvere linnavalitsuse poolt esitatud nõudeid ja vältida trahvi kohaldamist. Need investeeringud võimaldasid müüa kinnistu üle aasta hiljem alates selle omandamisest 17.11.2004 sõlmitud ostumüügilepingus toodud hinnaga. Maakohtu otsus
14.Kohus rahuldas hagi ja tunnistas kehtetuks AS Scanforest Group ja OÜ Cadmore Investments vahel 10.10.2003 sõlmitud kinnistu müügilepingu ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks 1 100 000 krooni. Lääne-Viru Maakohus kuulutas 17.03.2005 välja AS Scanforest Group
pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. 10.10.2003 sõlmitud kinnistu müügilepingust ja asjaõiguslepingust nähtuvalt on hageja müünud kostjale Rakvere linnas, x asuva kinnistu 25 krooni eest (tl. 8-13). 17.11.2004 kinnistu müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust nähtuvalt on kostja müünud eelpoolnimetatud kinnistu edasi Pika Kinnisvara Osaühingule 1 100 000 krooni eest (tl. 14-24).
15.Vastavalt PankrS §-le 109 on sätestatud, et tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 3 kohaselt tunnistab kohus tehingu kehtetuks, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 119 lg 3 sätestab, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hüvitamise või kahjustamise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest.
16.Kohus leiab, et võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et hageja müüs kinnistu kostjale 25 krooniga, kuigi kinnistu väärtus oli oluliselt kõrgem. Kuna kostja juhatuse liige P.Queen oli ka hageja juhatuse liikmeks, siis pidi ta tehingu tegemise hetkel teadma, et hagejal on makseraskusi. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja P.Queen väidab, et ta kulutas oma isiklikku raha nimetatud objektile, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Need asjaolud on iseseisva menetluse objektiks. Tunnistaja Marko Kulli ütluste kohaselt olid vaidlusalusele hoonele linnavalitsuse trahvid. Muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid tunnistaja ei teadnud kinnitada. Apellatsioonkaebuse põhjendused
17.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Kohus jättis käsitlemata kostja vastuväited ja hindamata kostja poolt esitatud tõendid. Kuna kinnistu ei seondunud kostja majandustegevusega ja tal puudusid vajalikud rahalised vahendid omanikukohutuste täitmiseks ja võis eeldada Rakvere Linnavalitsuse poolt trahvi kohaldamist, võttis kostja vastu otsuse kinnistu võõrandada. Kinnistu võõrandati 10.10.2003 hinnaga 25 krooni, mis ei olnud kinnistu hind, s.t seda ei saa võrrelda kinnistu hilisema müügihinnaga. Kinnistu võõrandamisega ei kahjustatud võlausaldajate huve, vaid välditi hagejale täiendava kahju tekkimine ja nõuete esitamine. Tegemist ei olnud poolte kohustuste ebavõrdsusega ja tehingul ei olnud kinke iseloom ning ei kahjustatud võlausaldajate huve. Hageja vabanes võimalikust trahvinõudest. Kostja investeeris olulisis rahalisi vahendeid (kostja seadusliku esindaja seletus t.lk.102). Kohus tegi ebaõige järelduse, mille kohaselt apellandi juhatuse liige Patrick Queen pidi teadma, et hagejal olid tehingu tegemise ajal majandusraskused. P.Queen oli hageja juhatuse liikmeks 12.09.-27.11.2002 (kaks ja pool kuud) ja kuna kinnistu võõrandati ligemale aasta peale juhatuse liikme volituste lõppemist, puudub alus väita, et ta pidi kinnistu omandamisel teadma, et hagejal võiks tekkida kinnistu võõrandamisega seoses makseraskused. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja leiab, et maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kinnistu võõrandamisega tekitati hagejale kahju, sest hageja oli makseraskustes 2001, 2002, 2003 kui ka 2004 ja võõrandati hageja peamine vara, saamata õiglast tasu, et näiteks võlausaldajate nõudeid rahuldada. Et kinnistu müüdi aasta hiljem edasi 1,1 miljoni eest, näitab, et kinnistu väärtus oli oluliselt suurem kui 10.10.2003 müügilepingus oli näidatud. Et kinnistu oli ostetud hageja poolt kostja ainuomaniku P.Queeni laenuks antud raha eest, on tõendamata. Apellandi poolt viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-70-05 on asjakohatu, kuivõrd selles käsitletakse tasaarvestuse võimalikkust. Apellandi väited kinnistuga seotud kulutuste kohta on paljasõnalised.
19.Kuna apellandi juhatuse liige oli ka vastustaja juhatuse liikmeks ning apellant on vastustaja aktsionär, kellele kuulus rohkem kui 1/10 aktsiatest, on PankrS § 117 lg 2 kohaselt tegemist lähikondsetega ja PankrS § 110 lg 3 kohaselt eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
20.Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud esitatud materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
21.Apellant on kaebuses korranud esimese astme kohtus kostjana hagile esitatud vastuväiteid ja maakohus on neile vastuväidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Apellant ei ole kaebuses välja toonud ühtegi konkreetset tõendit, mida ei oleks kohus hinnanud, vaid ilmselt ei ole tõendeid hinnates tehtud apellandile soovitud järeldust. Vastustaja on selgitanud ja ringkonnakohus nõustub, et apellandi väited on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti kinnitas apellandi esindaja ringkonnakohtu istungil, et mingeid tõendeid kinnistule väidetavalt tehtud kulutuste kohta tal esitada ei ole. Samuti ei ole kaebuses viidatud Riigikohtu lahend, mis käsitleb tasaarvestamise võimalikkust, kohaldatav käesolevas asjas. Apellandi väited väidetava trahvi kartusest ja kinnistu sundvõõrandamise võimalikkusest ning asotsiaalidega tegelemisest ei anna alust kaebust rahuldada ning teha asjas uut otsust hagi rahuldamata jätmise kohta.
22.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus ja apellandi menetluskulud jäävad tema enda kanda vastavalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-tele 1 ja 8, kuid apellandilt tuleb välja mõista vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud õigusabile 11062,50 krooni.
U.Loonurm
M.Merimaa
I.Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.