Tsiviilasi nr.2-05-15004 ( 2/1097604/05
. Hagi materiaalõiguslik alus. Pankrotihalduri ülesandeks on pankrotiseaduse (PankrS) § 55 kohaselt muu hulgas pankrotivara moodustamine ja valitsemine. PankrS § 108 lg.1 kohaselt muutub pankrotiseaduse alusel võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vastavalt PanrkS §-le 108 lg 2 on pankrotivara see vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. PankrS § 109 võimaldab tagasivõitmist, mille kohaselt kohus tunnistab PankrS §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 111 lg 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu kui leping sõlmiti kuni viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunudmaksejõuetuks kinkimise tõttu. PankrS § 111 lg.3 kohaselt võib kohus sama seaduse §111 lg.1 alusel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Tehingu tegemise aeg.
Hageja pankrotimenetlus algatati 29.12.2004.a. ning pankrot kuulutati välja 17.03.2005.a. Hageja müüs Kinnistu 10.10.2003. Kostjale algatamist. kahekümne viie (25.-) krooni eest. Seega on kinke iseloomuga Kinnistu Müügileping tehtud kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Lähikondsus. Pankrotiseaduse §117 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on juriidilise isiku lähikondseks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Kostja juhatuse liige ja ainuosanik PO oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 12.09.2002.a. kuni 27.11.2002.a. Kostja endine juhatuse liige PM B (kostja juhatuse liige 19.08.2002 – 27.06.2003.a.) oli samuti hageja juhatuse liige ajavahemikul 12.09.2002 kuni 27.11.2002.a. Võlausaldajate huvide kahjustamine Võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb antud juhul selles, et Hageja müüs Kinnistu Kostjale 25 krooniga, kuigi Kinnistu väärtus oli oluliselt kõrgem. AS S(pankrotis) juhatuse liige EP on esitanud pankrotihaldurile hageja kasumiaruande, mille kohaselt perioodil 01.07.2001.a. – 30.06.2002.a. oli hageja aruandeaasta puhaskahjumiks 57 898 275 krooni, perioodil 01.07.2002.a. 30.06.2003.a. oli puhaskahjumiks 22 959 713 krooni ja perioodil 01.07.2003.a. 27.12.2003.a. oli puhaskahjum 1 431 507,68 krooni. Seega hagejal olid makseraskused juba tehingu tegemise hetkel. Kuna kostja juhatuse liige P. Q oli ka hageja juhatuse liikmeks, siis pidi ta tehingu tegemise hetkel teadma, et hagejal on makseraskusi. Hageja omandas kinnistu 25.05.2000.a. hinnaga 152 000 krooni. 17.11.2004.a. sõlmitud ostumüügi lepingust nähtub, et Kostja müüs kinnistu P OÜ-le hinnaga 1 100 000 krooni. Seega müüs hageja Kinnistu kostjale 44 000 korda odavamalt, kui oli kinnistu tegelik väärtus. Võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb käesoleval juhul selles, et Hageja müüs kinnistu Kostjale 25 krooniga, seega 44 000 korda odavamalt kui oleks võinud müüa. Hageja nõue. PankrS § 119 sätestab vara tagasivõitmise tagajärjed. PankrS § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. PankrS §119 lg 3 kohaselt tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. 17.11.2004.a. müüs kostja K OÜ-le P, registrikood XXX. Seega ei ole võimalik Kinnistut pankrotivarasse tagastada, ning tulenevalt § 119 lg 3 peab kostja kinnistu väärtuse hagejale hüvitama. Kostja müüs kinnistu edasi 1 100 000 krooniga. Hageja nõue kostja vastu on 1 100 000 krooni.
Hageja on seisukohal, et kinnistutele kohtuliku hüpoteegi seadmine on hagi tagamiseks vajalik, kuna tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 4 lg. 1, 60 lg. 1, 141, 147, 155 lg 1, 156 lg 1 p1, Pankrotiseaduse §-dest 55, 109, 110 lg 1 p 3 ja 119 lg 3 palub hageja
hoone osas oli äärmiselt negatiivne ning tõenäosus et Kinnistu omaniku suhtes kohaldatakse olukorra jätkumisel suurt trahvi oli väga suur) hageja suhtes võeti hageja nõukogu tasandil vastu otsus Kinnistu võõrandamise kohta. Eeltoodut kinnitab ka käesolevale vastusele lisatud hageja endise juhatuse liikme ja finantsjuhi MK (volituste algus 27.11.2002. a. ja lõpp 14.10.2003. a.) kirjalik seletus, millest nähtuvad hageja poolt Kinnistu võõrandamisega seotud asjaolud. Kuivõrd Kinnistu omamisega seotud riskid ületasid kordades Kinnistu väärtust võrreldes nt. selle omandamise hinnaga, võõrandati Kinnistu hageja poolt kostjale 10.10.2003. a. sõlmitud kinnistu müügilepinguga 25 EEK eest, seda enam et Kinnistu oli ostetud hageja poolt kostja ainuosaniku Patrick Queeni poolt laenuks antud raha eest, millisest nõudest PQpeale Kinnistu omandiõiguse üleandmist kostjale loobus. Kinnistu omandamise järgselt pöördus Rakvere linnavalitsus koheselt ka kostja kui Kinnistu uue omaniku poole koos nõudega ehitise omaniku kohustuste täitmiseks. Viidatud asjaolud nähtuvad kostjale adresseeritud Rakvere linnavalitsuse 20.01.2004. a. pöördumisest nr. 7-12/04/331, 23.04.2004. a. pöördumisest nr. 7-12/04/1702 ja 21.09.2004. a. pöördumisest nr. 7-12/3846. Kinnistu seisukord kostja poolt selle omandamise hetkel nähtub ajalehe „Virumaa” 17.07.2004. a. artiklist „Endise haigla katuse all elavad inimvared”. Rakvere linnavalitsuse 21.09.2004. a. pöördumise nr. 7-12/3846 kohaselt on muuhulgas kostjat teavitatud ehitusseaduse alusel kuni 500 000 EEK suuruse trahvi kohaldamise ähvardusest, millest oli korduvalt juttu ka kostja esindaja poolt linnavalitsuse vastutavate ametnikega peetud suulistes vestlustes. Seega ei kahjustatud hageja poolt kostjale Kinnistu võõrandamisega mitte mingil määral hageja võlausaldajate huve, vaid välditi tekkinud olukorras hagejale täiendava kahju tekkimist ja nõuete esitamist hageja vastu. Seega puudub eeltoodust lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude puhul pankrotiseaduses (PankS) sätestatud tehingu tagasivõitmise eelduseks olev võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja on esitatud hagiavalduses viidanud tagasivõitmise alusena PankS §-le 111 lg. 3, mille kohaselt võib kohus kinkelepingu kohta sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Võttes arvesse eelpool kirjeldatud Kinnistu omandamisega seotud asjaolusid ning Kinnistu omanikule kaasnevaid juriidilisi riske (suure trahvi määramine, etc.) ja PQ poolt kinnistu esialgseks omandamiseks antud laenu ja vastavast nõudest loobumist, on selge, et hageja poolt Kinnistu võõrandamisel kostjale ei olnud tegemist poolte kohustuste ebavõrdusega ning vastaval tehingul ei olnud kinke iseloomu. Kinnistu omandiõiguse üleminekuga võttis kostja enda kanda kõik Kinnistu omamisega kaasnevad ja eelpool kirjeldatud pooltele tehingu tegemisel teadaolevad riskid. Hageja vabanes Kinnistu võõrandamisega olulistest juriidilistest riskidest ja rahalistest kohustustest ning võimalikest nõuetest hageja vastu (trahv kuni 500 000 EEK).
Seega ei kahjustanud 1 aasta ja 3 kuud enne hageja pankrotimenetluse algatamist tehtud Kinnistu võõrandamise tehing hageja võlausaldajate huve ning hageja ei muutunud tehtud tehingu tulemusena maksejõuetuks. Lisaks muudele juba eespool puudutatud asjaoludele on hageja poolt viidatud PankS § 111 lg. 3 tagasivõitmise aluse puhul PankS § 111 lg. 1 p. 2 lähtuvalt vajalik eeldus kingisaaja lähikondsus võlgnikuga. Hageja on selles osas leidnud, et: „Pankrotiseaduse § 117 lg. 2 p 1 ja 2 kohaselt on juriidilise isiku lähikondseks juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Kostja juhatuse liige ja ainuosanik PQ oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 12.09.2002.a. kuni 27.11.2002.a. Kostja endine juhatuse liige PMB (kostja juhatuse liige 19.08.2002 – 27.06.2003.a.) oli samuti hageja juhatuse liige ajavahemikul 12.09.2002 kuni 27.11.2002.a.” ning täiendavalt: „Kuna kostja juhatuse liige P.Q oli ka hageja juhatuse liikmeks, siis pidi ta tehingu tegemise hetkel teadma, et hagejal on makseraskusi.”. PQ kui kostja juhatuse liige ja ainuosanik ning kostja endine juhatuse liige PMB olid hageja juhatuse liikmeks kaks ja pool kuud, ajavahemikul 12.09.2002. a. kuni 27.11.2002. a. Hageja võõrandas Kinnistu kostjale 10.10.2003. a. ehk ligemale aasta peale PQ`i ja PMB`i kui hageja juhatuse liikmete volituste lõppemist. Äriseadustiku § 309 lg. 1 kohaselt valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme tagasikutsumisega lõppevad tema volitused. Seega puudub käesoleval juhul hageja ja kostja omavahelises tehingus (Kinnistu võõrandamine) hagis väidetud ning PankS § 117 lg. 2 p. 1 ja p. 2 sätestatud lähikondsus, mis muuhulgas välistab hagis viidatud tagasivõitmise aluse kohaldamise Kinnistu võõrandamistehingu suhtes. Hageja on esitatud hagis viidanud hageja kasumiaruannetele perioodidel 01.07.2001. a. – 30.06.2002. a., 01.07.2002. a. – 30.06.2003. a. ning 01.07.2003. a. – 27.12.2003. a. ning asjaolule, et hageja juhatuse liikmena pidi PQ teadma Kinnistu omandamisel, et hagejal on makseraskusi. Võttes arvesse tehingu sõlmimise asjaolusid ning arvestades ka seda, et PQ oli hageja juhatuse liige uue majandusaasta alguses (hageja majandusaasta algus 01.07. ja lõpp 30.06.) kõigest kaks ja pool kuud, samuti et Kinnistu võõrandati kostjale ligemale aasta peale juhatuse liikmete volituste lõppemist ja üle aasta enne hageja pankrotimenetluse algatamist, puudub igasugune mõistlik alus väitmaks, et PQ pidi Kinnistu omandamisel teadma, et hagejal võiks Kinnistu võõrandamisega seoses olla või tekkida makseraskusi.
seisukorras, mis nähtub ka ajalehe „Virumaa” 17.07.2004. a. artiklist „Endise haigla katuse all elavad inimvared”. Kostja ja kostja ainuosanik ning juhatuse liige PQ tegid Kinnistu renoveerimiseks suuri rahalisi kulutusi, mis võimaldasid täita Rakvere linnavalitsuse poolt esitatud nõudeid ja vältida trahvi kohaldamist. Need investeeringud võimaldasid müüa Kinnistu üle aasta hiljem alates selle omandamisest 17.11.2004. a. sõlmitud ostu-müügilepingus toodud hinnaga. Kuivõrd suur osa kostja ja PQ dokumentidest (sh. tehtud kulutusi tõendavad dokumendid) varastati Raplas asunud PQ kuuluvast eraangaarist, soovib kostja kinnistu parendamiseks tehtud kulutusi ja nende parenduste mahtu tõendada tunnistajate ütlustega, kelle andmed esitab kostja kohtu eelistungil. Kostja lisab sissemurdmiste tõenduseks politseiasutuse poolt 16.04.2005. a. ja 20.04.2005. a. registreeritud kuriteoteated nr. 2700,05,0,0002482 ja nr. 2700,05,0,0002584. Kostja vastuhagi esitada ei soovi. Kostja reserveerib endale õiguse täiendavate tõendite esitamiseks ja tunnistajate väljakutsumiseks protsessi käigus. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta AS S(pankrotis) hagiavaldus tehingu tagasivõitmise ja OÜ-lt C 1 100 000 EEK väljamõistmise nõudes rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kohus ära kuulanud poolte esindajad ja uurinud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses esitatu alustel. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Esitatud tõenditest nähtuvalt kuulutas Lääne-Viru Maakohus 17.03.2005.a. välja AS S ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp ( tl. 6-7). 10.10.2003.a. sõlmitud kinnistu müügilepingust ja asjaõiguslepingust nähtuvalt on hageja müünud kostjale XXX.asuva kinnistu 25 krooni eest ( tl. 8-13). 17.11.2004.a. kinnistu müügilepingust, hüpoteegi seadmise lepingust ja asjaõiguslepingust nähtuvalt on kostja müünud eelpoolnimetatud kinnistu edasi POÜ 1 000 000 krooni eest.( tl. 1424). Vastavalt PankrS §-le 109 on sätestatud, et tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 3 kohaselt tunnistab kohus tehingu kehtetuks, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve. PankrS § 119 lg 3 sätestab, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hüvitamise või kahjustamise korral , samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu , peab teine pool hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Kohus leiab, et võlausaldajate huvide kahjustamine seisneb selles, et hageja müüs kinnistu kostjale 25 krooniga, kuigi kinnistu väärtus oli oluliselt kõrgem. Kuna kostja juhatuse liige P. Q oli ka hageja juhatuse liikmeks, siis pidi ta tehingu tegemise hetkel teadma, et hagejal on makseraskusi. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja P.Q väidab, et ta kulutas oma isiklikku raha nimetatud objektile ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Need asjaolud on iseseisva menetluse objektiks. Tunnistaja MK ütluste kohaselt olid vaidlusalusele hoonele linnavalitsuse trahvid. Muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid tunnistaja ei teadnud kinnitada. Kostja kohtukulud tuleb jätta tema enda kanda.
Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS §-dest kohus, §-dest 55, 109, 110 lg 1 p 3 ja 119 lg 3 kohus, o t s u s t a s: Tunnistada kehtetuks AS Sja OÜ C vahel 10.10.2003.a. sõlmitud Kinnistu müügileping; Välja mõista kostjalt C OÜ-lt (registrikood XXX) hageja AS S(pankrotis), registrikood XXX, kasuks 1 100 000 (üks miljon) krooni. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule arvates otsuse kättesaamisest.
Arne Kolnes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.