Naval Baltic Service OÜ hagi TMK GROUP ESTONIA OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. juuli 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Naval Baltic Service OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
14 324,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Naval Baltic Service OÜ (registrikood 14789592), lepinguline esindaja Irina Popova Kostja: TMK GROUP ESTONIA OÜ (registrikood 14374649), lepinguline esindaja Indrek Põder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. juuli 2024 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata Naval Baltic Service OÜ nõude TMK GROUP ESTONIA OÜ vastu 12 553,60 euro ja sellelt arvestatud võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi nimetatud osas rahuldada ning jätta menetluskulud 98% ulatuses TMK GROUP ESTONIA OÜ kanda ja 2% ulatuses Naval Baltic Service OÜ kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
2.2.Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt Naval Baltic Service OÜ kasuks välja 12 553,60 eurot.
2.3.Jätta Naval Baltic Service OÜ nõue rahuldamata TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt 311,80 euro väljamõistmise nõude osas.
2-23-4260
2.4.Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt Naval Baltic Service OÜ kasuks välja
8.aprilli 2025 seisuga otsuse punktis 2.2 märgitud põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3166,45 eurot.
2.5.Mõista TMK GROUP ESTONIA OÜ-lt Naval Baltic Service OÜ kasuks välja viivis otsuse punktis 2.2 märgitud põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 9. aprillist 2025 kuni kohustuse täitmiseni.
3.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 98% ulatuses TMK GROUP ESTONIA OÜ ja 2% ulatuses Naval Baltic Service OÜ kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Naval Baltic Service OÜ (hageja) esitas 17.03.2023 (täpsustatud 29.03.2023) Harju Maakohtule hagi TMK Group Estonia (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 12 275,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 108,59 eurot, kahjuhüvitise 590 eurot ja viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates 18.03.2023 kuni kohustuste täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt teostas hageja 2021. a ja 2022. a kostja tellimusel erinevaid diagnostika, remondi ja montaažitöid. Nõuetekohaselt tehtud tööde kohta esitas hageja kostjale järgmised arved: a. 30.11.2021 arve 20210046 töökoja seadmete diagnostika ja remonditööde eest 5443,20 eurot, tasumise tähtpäevaga 16.12.2021; b. 31.12.2021 arve 20210052 ajavahemikus 01.12.2021–30.12.2021 tehtud seadmete diagnostika ja remonditööde ning mehaaniliste montaažitööde eest 6084 eurot, tasumise tähtpäevaga 16.01.2022; c. 31.01.2022 arve 20210060 ajavahemikus 01.01.2022–25.01.2022 tehtud mehaaniliste montaažitööde eest 4899,60 eurot, tasumise tähtpäevaga 16.02.2022; d. 26.10.2022 arve 20220055 treimistööde eest 300 eurot tasumise tähtpäevaga 09.11.2022.
3.Hageja nõustus arvete 20210052, 20210046, 20210060 tasumise ajatamisega. Kokkuleppe kohaselt tuli septembris 2022 tasuda 1478 eurot ja ülejäänu summast alates oktoobrist 2022 igakuiste maksetena 1330,60 eurot kuus kümne kuu jooksul kuni võla tasumiseni. 2
2-23-4260 Kokkuleppe näol on sisuliselt tegemist võlatunnistusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses. Kostja täitis kokkulepet osaliselt. Kostja tasus septembris 1478 eurot ja oktoobris 1330,60 eurot. Rohkem makseid kostja hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei teinud. Kostja osundas tekkinud probleemidele ja lubas võla tasuda.
4.Hageja teavitas kostjat 08.03.2023 võla ajatamise kokkuleppe ülesütlemisest ja nõudis kõikide kostja rahaliste kohustuste täitmist hiljemalt 13.03.2023.
5.Lisaks tekitas õigusabikuludega.
kostja
hagejale
kahju
590
eurot,
seoses
kohtueelselt
kantud
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Hagiavaldus ei ole selge ja on tõendamata. Arusaamatu on nõude kujunemine. Kostja ei ole sõlminud hagejaga ühtegi lepingut, sh võlatunnistust. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks osutanud kostjale teenust ja et kostja on hagejale võlgu. Hagile ei ole lisatud ühtegi lepingut, mis kinnitaks poolte lepingulist suhet ja nõude olemasolu. Hagiavaldusele lisatud maksegraafik ei ole võlatunnistus. Selles puuduvad viited võlale ja võla tunnistamisele. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda märkides, et kostjal puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
9.Maakohtu otsuse kohaselt nõuab hageja kostjalt töövõtulepingust tuleneva võla tasumist, tuginedes arvetele ja 11.08.2022 sõlmitud maksegraafikule, mida hageja nimetab võlatunnistuseks. Maksegraafikut saaks käsitada deklaratiivse võlatunnistusena.
10.Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks arvetest 20210052, 20210046 ja 20210060 tulenevat kohustust tunnistanud ja osaliselt tasunud. 25.07.2022 maksekorraldus seda ei kinnita.
11.Hageja ei tõendanud, et kostja oleks 11.08.2022 maksegraafiku sõlmimisega tunnistanud arvetest nr 20210052, 20210046, 20210060 tulenevat kohustust. Maksegraafikus puudub viide arvetele. Kohus selgitas kohtuistungil hagejale, et 11.08.2022 maksegraafik ei pööra ümber tõendamiskoormist. Sellel, et hageja ütles maksegraafiku üles ja nõudis kogu võla tasumist, ei ole dokumendi hindamisel tähtsust. Maksegraafikus puudub viide töövõtulepingule, millest tulenevate kohustuste täitmist hageja nõuab.
12.Hoolimata kohtu selgitustest, ei tõendanud hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh töövõtulepingu sõlmimist, töövõtulepingu tingimusi, tööde tegemist ja vastuvõtmist või vastu võetuks lugemist. Pelgalt arve esitamine kostjale ei tõenda, et vastavates töödes oleks sellises mahus ja maksumuses kokku lepitud ja et tööd on tehtud. Hageja ei tõendanud, milles seisnevad teostatud tööd. 11.08.2022 maksegraafik ega 25.07.2022 maksekorraldus lepingu sõlmimist või kokku lepitud töid ei tõenda. Tegemist on kahepoolselt allkirjastatud dokumendiga, kus on kirjas, millised summad jäid tasumata. Hageja selgitas, et pooled sõlmisid suulise lepingu ja ta tõendab seda tõenditega, millest tulenevalt on võimalik kindlaks teha poolte vahel tekkinud õigussuhete süsteem, kogus ja kohustuste tekkimise asjaolud. Kohus hagejaga ei nõustunud. Hageja tõenditest (arved; maksegraafik, meeldetuletuskirjad ja kirjavahetus) ja selgitustest ja arvutustest ei ole võimalik tuvastada töövõtulepingu sõlmimise 3
2-23-4260 aega ega täpseid lepingutingimusi ehk töid, mille teostamises pooled kokku leppisid. Hageja ei ole esitanud üheselt konkretiseeritud väiteid lepingu tingimuste kohta, samuti ei ole hageja lepingu sisu tõendanud.
13.Hageja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks teostanud arvetel 20210052, 20210046, 20210060 ja 20220055 märgitud tööd, et need tööd oleks teostatud kooskõlas lepinguga ja kostja poolt vastu võetud või et need tuleks vastuvõetuks lugeda. Hageja töötajate X ja C selgitused seda ei tõenda. Selgitustest tuleneb, et nemad teostasid kostja objektil Linnuka 5, Loo küla erinevaid töid. Tunnistustest ei tule aga seda, millises mahus töötajad töid tegid, ega seda, et töötajad tegid just neid töid, mis on nimetatud hagi aluseks olevatel arvetel ega seda, et tööd oleksid saanud valmis, oleksid kostjale üle antud või kostja oleks keeldunud tööde vastuvõtmisest. Selgitused on niivõrd suure üldistusastmega, et neist võib järeldada üksnes seda, et isikud töötasid Linnuka 5, Loo küla objektil. See ei ole hageja nõude rahuldamiseks piisav. Tegemist ei ole tõenditega, millega saaks tõendada lepingutingimusi.
14.Kuna põhinõue jääb rahuldamata jäävad rahuldamata ka viivise ja kohtueelete õigusabikulude nõue. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
16.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei ole ühtegi oma väidet tõendanud. Hageja kordab apellatsioonkaebuses hagiavalduses esile toodud asjaolusid ja selgitab, et pöördus kohtusse asjaoludel, mille kohaselt a) kostja tunnistas oma võlga ajatamise graafikuga ja b) tunnistas võlga korduvalt ka pärast ajatamise graafiku sõlmimist. Seega tugines hageja nõude esitamisel võlatunnistusele. Maakohus nõustuski, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega.
17.Maakohus nõudis ebaõigesti hagejalt tõendite esitamist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega kaasneb tõendamiskoormise ümberpööramine ja hageja ei pea tunnustatud võla sissenõudmiseks esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (RKTKo 02.05.2018, 2-13-34922/124). Kostja ei esitanud ühtegi tõendit.
18.Ekslik on maakohtu järeldus, nagu oleks hageja öelnud võlatunnistuse üles. Igasugune maksegraafiku kokkulepe sisaldab kõigepealt olemasoleva võla tunnistamise kokkulepet. Hageja ütles üles ajatamise kokkuleppe, mitte ei loobunud võlatunnistusest.
19.Maakohus jättis arvestamata, et kostja asus võlga tasuma. Muid kohustusi kostjal hageja ees ei olnud. Hageja tõi selgelt esile summad, mis kostja võlgneb. Tõendeid selle kohta, et kostja oleks tunnistanud mingeid muid, kui arvetest 20210052, 20210046 ja 20210060 tulenevaid kohustusi, ei ole esitatud, kuigi tõendamiskoormus lasus kostjal. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tunnistanud vaidlusalustest arvetest tulenevaid kohustusi, tuli kohtul teha kindlaks, kas või milliste kohustuste tunnistamiseks on võlatunnistus antud ja milliseid kohustusi kostja hageja ees täitis. Maakohus oli selgelt erapoolik ja tegeles asjasse mittepuutuvate asjaoludega.
20.Kostja vaidlustas töövõtulepingu olemasolu, mitte kokku lepitud tasu. Kohus, asudes tuvastama, kas töövõtuleping oli sõlmitud ja millises tasus oli kokku lepitud, asus kostja vastuväiteid ise sisustama ja jättis võlatunnistused tähelepanuta. Tasu, milles pooled olid 4
2-23-4260 kokku leppinud, oli võimalik tuvastada esitatud tõendite alusel. Võlatunnistus tõendab nii töövõtulepingu olemasolu kui ka tasu kokkulepet. Nõue oleks tulnud rahuldada nii võlatunnistuse kui ka üksnes töövõtulepingust tuleneva nõude alusel, arvestades arveid, maksegraafikut ja kostja e-kirju. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja töövõtulepingust tulenev töötasu 11 975,40 euro ulatuses ja kohtueelsed õigusabikulud 578,20 euro ulatuses, samuti seaduses sätestatud määras viivise nendelt nõuetelt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi nimetatud osas ja jaotab uuesti menetluskulud. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Hageja esitas kostja vastu töövõtulepingust tuleneva töötasu nõude. Hageja tugineb nõude esitamisel asjaolule, et kostja on võlga võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 tähenduses tunnistanud ja leiab, et ei pea seetõttu esitama oma nõude rahuldamiseks muid tõendeid peale võlatunnistuse. Hageja on oma apellatsioonkaebuse rajanud Riigikohtu 02.05.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-34922 antud juhistele. Hageja seisukoht on ekslik.
24.VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt (vt nt RKTKo 03.06.2021, 2-19-5601/61, p 16.1; RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 12 ja RKTKo 05.02.2025, 2-21-8877/50, p 11), kui võlausaldaja tugineb võlgniku vastu nõude esitamisel võlatunnistusele, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Kuna võlatunnistus on leping, saab sellest rääkida üksnes juhul, kui on tuvastatav poolte tahe olla lepinguliselt seotud (VÕS § 8 lg 1). Ekslik on hageja arusaam, nagu sisaldaks iga kokkuleppel sõlmitud maksegraafik iseenesest alati tehingulist deklaratiivset võlatunnistust. Võlga tunnistava dokumendi õigusliku siduvuse üle otsustamiseks tuleb esmajoones välja selgitada poolte tegelik tahe väidetava võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel. Selle lähtekohaks on eelkõige dokumendi sisu ja selle sõnastus, samuti dokumendi koostamise põhjused ja eesmärk. Poolte tegeliku tahte tuvastamisel kohaldatakse üldiseid tahteavalduse ja lepingu tõlgendamise reegleid (TsÜS § 75, VÕS § 29) ning selle aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja kui võlatunnistusest tuleneva nõude esitaja (TsMS § 230 lg 1). Kahtluse korral eeldatakse, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega.
25.Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega ei taotle pooled õigustehingulist reguleerimist, vaid sellega võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Tegemist on seega võlgniku faktilise teadmis-, mitte tehingulise tahteavaldusega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 jj mõttes). Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib 5
2-23-4260 kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist.
26.Kui tegemist on tehinguga, tuleb anda hinnang sellele, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) või kausaalne (deklaratiivne). See, millist liiki ja sisuga võlatunnistusega on tegemist, tuleb samuti välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut. Eeldatakse, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Konstitutiivse võlatunnistusega on tegemist juhul, kui hageja tõendab, et poolte eesmärk oli luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Sellele ei ole hageja siinsel juhul tuginenud. Hageja leidis, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärk on reguleerida juba olemasolevat võlasuhet. Sellega pooled üksnes kinnitavad olemasolevat võlga, soovides vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Seega on deklaratiivse võlatunnistuse puhul tegemist kausaalse võlatunnistusega, mille kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega. Selle eesmärgist lähtuvalt eeldab deklaratiivse võlatunnistuse sõlmimise tahte tuvastamine üldjuhul seda, et enne võlatunnistuse andmist on nendevaheline õigussuhe poolte jaoks ebaselge, mida võlatunnistuse andmisega soovitakse lõplikult õigusselguse huvides kõrvaldada.
27.Deklaratiivse võlatunnistuse andmisega loobub võlgnik lähtuvalt võlatunnistuse eesmärgist kas osaliselt või täielikult sellises võlatunnistuses tunnistatud asjaoludele vastuväidete esitamisest. Kui võlatunnistus tehinguna kehtib ning võlgnik oli loobutavatest vastuväidetest teadlik või pidi neist teadma ja sai loobumise tagajärjest aru, on võlatunnistusega määratud vastuväidetest loobumine lõplik ning võlgnik saab võlale esitada üksnes neid vastuväiteid, millest teda ei loeta võlatunnistuse andmisega loobunuks. Missugustest vastuväidetest on deklaratiivse võlatunnistusega loobutud, selgitatakse välja iga üksikjuhtumi puhul eraldi, võttes arvesse eelkõige võlatunnistuse sisu, ulatust, poolte huve ja lepingu sõlmimise eesmärki. Eelkõige saab võlgnikku lugeda loobunuks sellistele asjaoludele põhinevatest vastuväidetest, mis olid võlatunnistuse andmise põhjuseks. Vastuväidetest loobumise tagajärjeks on see, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest ta võlatunnistust andes ei loobunud.
28.Kui hageja tõendab, et tegemist on tehingulise deklaratiivse võlatunnistusega, siis arvestades selle aktsessoorsust, peab ta lisaks võlatunnistusele tooma kohtu ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki oma alusvõlasuhtest tuleneva nõude eelduseid. Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik võlatunnistuses loobunud, ei pea hageja enam eraldi tõendama. Nende tõendamiseks piisab võlatunnistusest. Küll aga peab ta tõendama neid asjaolusid, mis võimaldavad võlgniku vastavatest vastuväidetest loobumist järeldada.
29.Eeltoodust tulenevalt ei ole õige hageja etteheide tõendamiskoormise ebaõige jaotamise kohta. Ka siis, kui tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, nagu leidis hageja, tuleb hagejal esile tuua ja tõendada kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud. Maakohus selgitas seega õigesti, et hageja nõue tuleneb alusvõlasuhtest, mitte võlatunnistusest, ja hagejal tuleb tõendada töövõtulepingust tuleneva nõude olemasolu, s.o, et leping sõlmiti, mis tingimustel sõlmiti, mis tööd lepingu alusel tehti, et need tööd on tehtud, vastu võetud või vastu võetuks loetud ja et tasumise kohustus on tekkinud (21.09.2023 kohtuistungi protokoll, ajamärge 00:25:54).
6
2-23-4260
30.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu ja hagejaga, et poolte poolt 11.08.2022 allkirjastatud maksegraafik on tehinguline deklaratiivne võlatunnistus. Hageja ei toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada poolte tahet luua mingites vaidluse all olnud võlasuhte asjaoludes selgus, eesmärgiga loobuda edaspidi nendele asjaoludele vastuväidete esitamisest. Selliste asjaolude tuvastamist ei nähtu ka maakohtu otsusest. Hageja selgitas hagiavalduses, et nõustus kostjale vastu tulles sõlmima kokkuleppe arvete nr 20210052, 20210046, 20210060 alusel võlgnetava summa tasumise ajatamiseks. Hageja selgitas ka, et maksegraafiku koostas kostja ja esitas tõendina kostja pearaamatupidaja poolt hagejale 11.08.2022 saadetud e-kirja, milles raamatupidaja märkis, et edastab kostja finantsvõimalustest lähtuva võlgade tagasimaksmise graafiku ja palus hagejal selle allkirjastada (dtl 136). Maksegraafikus on märgitud arvete kogusumma ja kokkulepe, mille järgi see tasutakse 11 osamaksega, millest esimene 05.09.2022 (dtl 18). Kostja asuski maksegraafikut täitma, tehes sellele tuginedes kaks tagasimakset (septembris 1478 eurot ja oktoobris 1330,60 eurot).
31.VÕS § 29 lg 5 järgi arvestatakse lepingu tõlgendamisel eelkõige lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Hageja esile toodud asjaolud maksegraafiku sõlmimise kohta ei kinnita, et pooltel oleks olnud tahe reguleerida olemasolevat võlasuhet ja loobuda sellele mingite vastuväidete esitamisest. Poolte eesmärk seisnes üksnes kostja olemasoleva kohustuse ajatamises. Seega puuduvad maksegraafikul lepingu tunnused ja tegemist ei ole tehingulise võlatunnistusega, vaid võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistusega, millel on TsÜS § 158 kirjeldatud toime. See ei loo aga iseseisvat nõude alust ega piira kostja võimalust esitada hageja nõudele vastuväiteid. Tehingulise võlatunnistusena ei ole käsitatav ka kostja raamatupidaja hilisem kiri hagejale, milles ta märkis, et 1642,68 eurot on üle kantud (dtl 140, venekeelne e-kiri ülekande tegemise kohta ja dtl 141 maksekorraldus selgitusega „osaliselt“). Ainuüksi sellest, et kostja võla olemasolu möönab ja maksegraafikut täidab, ei piisa võlatunnistuse olemasolu tuvastamiseks.
32.Maakohtu eksimus maksegraafiku kvalifitseerimisel ei ole aga iseenesest viinud ebaõige lahendi tegemiseni, kuna maakohus on õigesti selgitanud, et 11.08.2022 maksegraafik tõendamiskoormist ümber ei pööra ja hagejal tuleb tuua esile ja tõendada töövõtulepingust tuleneva nõude olemasolu. Samas on õige hageja seisukoht, et maakohus jättis hagi kokkuvõttes ebaõigesti rahuldamata. Maakohus hindas hageja nõude rahuldamata jätmisel hageja esitatud tõendeid ja leidis, et ükski neist ei ole piisav, hageja tasunõude olemasolu tuvastamiseks. Maakohus ei ole aga analüüsinud esitatud tõendeid kogumis ega arvestanud kostja tõendamiskoormisega. Sellega rikkus maakohus TsMS § 232 lg-test 1 ja 2, § 438 lg-st 1 ning § 442 lg 8 kolmandast lausest tulenevaid kohustusi.
33.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 kohaselt on töövõtjal õigus saada tasu töövõtulepinguga kokku lepitud suuruses või kui kokkulepet ei ole, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldusi, ehk seda, kas hageja saab nõuda tellijalt tasu maksmist, reguleerivad VÕS § 637 lg 3–5. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks eelkõige siis, kui töö on valmis (§ 637 lg 3), kui aga kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse
7
2-23-4260 vastuvõetuks (§ 637 lg 4). Nende asjaolude esile toomise ja tõendamise koormis lasus esmalt hagejal (TsMS § 230 lg 1).
34.Hageja tõi esile, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping, mille alusel saatis hageja kaks oma töötajat, X ja C kostja territooriumile tööle seadmete remontimiseks, sh novembris ja detsembris 2021, jaanuaris 2022 ning oktoobris 2022. Hageja esitas kostjale tööde eest neli arvet, mille eest tuli tasuda vastavalt 5443,20 eurot, 6084 eurot, 4899,60 eurot ja 300 eurot. Kostja väitis vastuses hagiavaldusele, et ei ole sõlminud hagejaga mitte ühtegi lepingut, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale teenust osutanud ega kostja võlga hageja ees. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu.
35.Seda, et poolte vahel oli lepinguline õigussuhe, kinnitavad hageja esitatud konto väljavõtted aastatest 2020–2023. Kontoväljavõtetelt nähtub, et kostja on kandnud hagejale raha üle alates maikuust 2020 peaaegu iga kuu kaks korda kuus, viidates maksekorraldustel konkreetsetele arvetele (dtl 142–144). Seega on ilmselt vale kostja väide, nagu ta ei oleks hagejaga mitte ühtegi lepingut sõlminud.
36.See, milliste tööde eest hageja kostjalt siinses menetluses tasu maksmist nõuab, nähtub hagi aluseks olevatelt arvetelt (dtl 13–15) ja seda kinnitavad hageja töötajate X ja C kirjalikud selgitused (dtl 216 ja 218, tõlked dtl 219 ja 220). Mõlemad töötajad kinnitasid, et töötasid kostja territooriumil aadressil Linnuka 5, Loo küla, s.o aadress, mis vastab vaidlusalustel arvetel märgitud kostja aadressile. Kostja kasutab sama aadressi kontaktaadressina ka siinses menetluses.
37.Õige ei ole maakohtu selgitus, et töötajate kirjalikud selgitused on sedavõrd üldsõnalised, et neid ei ole võimalik hageja nõudega seostada. Hageja selgitas tehtud töid ja esitas selle kohta tõendid järgmiselt: - Arve nr 200210046 esitati novembris 2021 tehtud freespingi ja painutuspingi remonttööde eest. Arvelt nähtub töö kirjeldusena töökoja seadmete diagnostika ja remont (dtl 13). C kinnitas, et parandas novembris 2021 freespingi, mis hooldati ja pandi tööle, ja painutuspingi, mis võeti kontrollimiseks lahti ja telliti vajalikud osad. C tegi novembris ka lihtsamaid treimistöid. X kinnitas, et parandas koos töökaaslastega novembris 2021 metallfreespingi ja painutuspingi, hooldas ja võttis kasutusele freespingi, valmistas ette painutuspingi hoolduse ja tellis vajalikud komponendid. - Arve nr 20210052 esitati detsembris 2021 tehtud giljotiini remonttööde, freespingi remondi ja seadistamise, freesimistööde, turbapressimismasina konstruktsiooni mehaaniliste ja montaažitööde eest. Arvelt nähtub töö kirjeldusena seadmete diagnostika ja remont ning mehaanilised montaažitööd detsembris (dtl 14). C kinnitas, et lõpetas detsembris 2021 painutuspingi remondi, tegi treipingitöid ja pani kokku pressi sõlmesid. X kinnitas, et detsembris 2021 lõpetati painutuspingi remont, vahetati hüdrosilindrite õlitihendid, katsetati ja käivitati painutuspink ning viidi läbi täiendav freespingi seadistamine. Samuti teostati treimis- ja freesimistöid ning ehitati suurt turbapressi. - Arve nr 20210060 esitati jaanuaris 2022 tehtud treipingi remonttööde ja turbapressi ehitamise mehaaniliste ja montaažitööde eest. Arvelt nähtub töö kirjeldusena mehaanilised montaažitööd 1 – 25. jaanuar (dtl 15). C kinnitas, et jätkas jaanuaris 2022 tööd pressi kokkupanekul ja remontis ka töökoja treipingi. X kinnitas, et tegeles jaanuaris mehhaaniliste töödega turbapressi kokkupanekul ja parandas tsehhi treipingi. Töötajad selgitasid ka, et pidasid töötatud aja kohta kostja juures tööajatabelis arvestust ja nende töö kohta märkuseid ei olnud. Tööajaarvestuse pidamist kinnitab ka kostja enda poolt
8
2-23-4260 hagejale edastatud (venekeelne) e-kiri, milles ta kinnitab hagejale hageja töötajate X ja C detsembris töötatud töötundide arvu (dtl 139).
38.Hageja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid kinnitavad seega kogumis, et hageja tegi kostjale arvetel nr 200210046, 20210052 ja 20210060 kirjeldatud tööd ja et tööd olid valmis. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et pooltel oleks olnud kokkulepe töö vastuvõtmise kohustuse kohta. Samuti ei ole kostja esile toonud ega tõendanud ühtegi muud asjaolu, mis välistaks hageja tasunõude rahuldamise, mh ei ole kostja ümber lükanud hageja esitatud tõendeid selle kohta, et tööd tehti valmis ja tasu kuulus maksmisele arvetel märgitud suuruses.
39.Arvetel 200210046, 20210052 ja 20210060 märgitud kohustuse summa on 16 426,80 eurot (5443,20 + 6084 + 4899,60), millest kostja tasus hagejale 25.07.2022 1642,80 eurot (dtl 141). Ülejäänud 14 784 euro kohta sõlmis kostja hagejaga 11.08.2022 maksegraafiku. Kuigi maksegraafik ei ole käsitatav võlatunnistusena, on see siiski dokumentaalne tõend asjaolu kohta, mida selles kinnitatakse ja seda saab hinnata koostoimes teiste menetluses esitatud tõenditega. Kuna kostja kinnitas maksegraafikut allkirjastades arvete kogusummat 14 784 eurot, s.o summas, mis vastab eelkirjeldatud arvetest tuleneva võla jäägile, tõendab see hageja väidet kostja kohustuse olemasolu kohta. Seejuures ei oma tähtsust, et maksegraafikus puudub viide konkreetsetele hagi aluseks olevatele arvetele. Koosmõjus muude asjaolude ja tõenditega (eelkõige arvete ja maksekorraldustega) on selge, et tegemist on sama kohustusega. Samuti ei oma tõendi hindamisel tähtsust see, et hageja ütles maksegraafiku 08.03.2023 üles. Maksegraafiku ülesütlemisel on toime kohustuse sissenõutavaks muutumisele, kuid mitte dokumendi tõendiväärtusele ega asjaoludele, mida dokumendis on kinnitatud.
40.Hageja osundab õigesti, et kostja ei ole esile toonud, et tal oleks olnud hageja ees mõni muu kohustus, mida ta oleks soovinud 11.08.2022 maksegraafikuga ajatada (vt ka 03.05.2024 istungi protokoll, ajamärge 00:38:56). Üldiselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kuna esmalt lasub hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks, ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kostja võib kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet enda tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (RKTKo 11.12.2019, 2-171722/31, p 14). Siinsel juhul on hageja esile toonud asjaolud ja tõendid, millest kogumis tuleneb, et hagejal on kostja vastu arvetel 200210046, 20210052 ja 20210060 märgitud nõue. Kostja abstraktsed ja paljasõnalised väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
41.Kostja jäi ka pärast hageja poolt tõendite esitamist üldsõnaliste vastuväidete juurde. Kostja ei konkretiseerinud oma vastuväiteid hageja nõudele ega esitanud oma vastuväidete kinnitamiseks ühtegi tõendit ka pärast hageja 19.10.2023 täiendavate selgituste ja tõendite esitamist ega pärast 25.04.2024 hageja töötajate kirjalike selgituste esitamist. Kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet ega tõendit ka pärast 03.05.2024 kohtuistungit, kuigi maakohus andis selleks eraldi võimaluse.
42.Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et tal on kostja vastu arvetel nr 200210046, 20210052 ja 20210060 märgitud nõue, millest on maha arvestatud maksegraafiku alusel septembris ja oktoobris 2022 kokku tasutud 2808,60 eurot. Kokku võlgneb kostja hagejale seega 11 975,40 eurot, mis tuleb VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna maksegraafik on lõppenud (sõltumata ülesütlemise kehtivusest on igal
9
2-23-4260 juhul möödunud ka graafikus kokku lepitud tagasimaksete aeg), on hageja nõue tervikuna sissenõutav.
43.Hageja nõue jääb siiski rahuldamata osas, millega hageja nõuab kostjalt 26.10.2022 dateeritud arve nr 20220055 alusel 300 euro väljamõistmist (dtl 16). Hageja tõi küll esile, et arve esitati treimistööde eest, kuid ei ole oma väite kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Arve esitamisest iseenesest kostjale kohustust ei teki (vt ka p 33 ülal). Nimetatud arve on esitatud pärast 11.08.2022 maksegraafiku sõlmimist ja ei ole seega erinevalt teistest arvetest seostatav kostja kinnitusega kohustuse olemasolu kohta. Arvelt nähtub, et töö, mille eest tasu nõutakse, tehti 20.10.2022, kuid hageja töötajad kinnitasid oma kirjalikes selgitustes, et nende lepingud lõppesid juba jaanuaris 2022. Seega ei tõenda tööde tegemist ka X ja C selgitused. Hageja ei ole menetluses esile toonud asjaolusid ega tõendeid, millest järelduks, et hagejal on kostja vastu arvelt nr 20220055 nähtuv nõue. Eeltoodu tõttu tuleb hagi selles osas jätta rahuldamata.
44.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni sama lõike teises lauses sätestatud määras (kui lepinguga ei ole ette nähtud kõrgemat määra). Hageja palub mõista viivise välja kuni põhivõla tasumiseni.
45.Sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel tuleb arvesse võtta 11.08.2022 kokkulepet, mille järgi tuli 14 784 eurost 1478 eurot tasuda 05.09.2022 ja ülejäänu 1330,60 euro suuruste igakuiste osamaksetega. Kostja tasus 1478 eurot 05.09.2022 ja 1330,60 eurot 21.10.2022 (dtl 144). Rohkem makseid kostja teinud ei ole. Kostja oli seega viivituses alates novembrikuus teha tulnud tagasimaksest, s.o alates 01.12.2022. Seoses maksegraafiku ülesütlemisega muutus kogu kohustus sissenõutavaks 14.03.2023. Kooskõlas TsMS §-ga 367 mõistab kohus kostjalt välja käesoleva otsuse tegemise ajaks (08.04.2025 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse tegemisest 09.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Sissenõutavaks muutunud viivis on 3025,15 eurot, mis kujuneb järgmiselt: sissenõutavaks viivitatud viivis muutumise aeg päevi 1330,60 01.12.2022 859 363,30 1330,60 01.01.2023 828 354,26 1330,60 01.02.2023 797 342,40 1330,60 01.03.2023 769 331,68 6653,00 14.03.2023 756 1633,51 3025,15
kohustus
46.Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja kohtueelsed õigusabikulud 590 eurot ja viivise sellelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 18.03.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Nimelt pöördus hageja kostja poole esindaja vahendusel kohtueelselt ja nõudis kohustuse täitmist. VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud käsitatavad kohustuse (siinsel juhul raha maksmise kohustuse) rikkumisega seoses tekkinud otsese varalise kahjuna. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on ka hüvitatavad, kui kulud on olnud mõistlikult vajalikud (vt ka RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29).
47.Hagejale 14.03.2023 esitatud arvelt nr 0245 nähtub, et hagejale osutati kostjale kohtuvälise nõude esitamisel õigusabi 590 euro väärtusest (dtl 37). Esindaja saatis kostjale hageja nimel 08.03.2023 (kuupäev digiallkirjast) kohtueelse nõudekirja-hagihoiatuse (dtl 39– 10
2-23-4260 41), milles teatas maksegraafiku ülesütlemisest ja nõudis kostjalt hagi aluseks olevate arvete tasumist. Kuna hageja põhinõue on osaliselt põhjendatud, on osaliselt põhjendatud ka kohtueelsete õigusabikulude nõue. Kohtueelsed õigusabikulud olid suunatud sama eesmärgi täitmisele, mille hageja siinse otsusega saavutab. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ja VÕS § 127 lg-s 4 sätestatut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 98% kohtueelsetest õigusabikuludest. Kuna osa nõudest jääb rahuldamata, ei ole hagejale tekkinud kahju selles osas põhjuslikus seoses kostja rikkumisega. Samuti arvestab kohus, et arvet nr 20220055 puudutav moodustab esindaja 08.03.2023 kirjast marginaalse osa. Kostjal tuleb hüvitada hagejale kohtueelsetest õigusabikuludest 578,20 eurot, samuti viivised sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt välja kohtuotsuse tegemise ajaks (08.04.2025 seisuga) sissenõutavaks muutunud viivise, s.o 141,30 eurot (www.viivisekalkulaator.ee) ja viivise alates otsuse tegemisest 09.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni.
48.Eeltoodust tulenevalt on hageja apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg kokku 12 553,30 eurot (11 975,40 + 578,20), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kokku 3166,45 eurot (3025,15 + 578,20) ja viivis põhivõlalt alates 09.04.2025 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
49.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendit, tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause).
50.Seoses hagi osalise rahuldamisega ja arvestades hagi rahuldamise ulatust (põhinõue 12 553,60 eurot 12 865,40 eurost) jäävad hageja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 98% ulatuses kostja ja 2% ulatuses hageja kanda.
51.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus (RKTKo 02.11.2018, 2-1614924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.