Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

Hageja esitas kohtule tuvastushagi kostja vastu, milles palus tuvastada hageja õigus Viru Maakohtu 08.02.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-11523 alusel nõuda kostjalt laste A K ja A K ülalpidamiseks elatise maksmist alates 18.03.2009. Nimetatud otsusega on kostjalt hageja 1(4)

2-17-7142 kasuks mõistetud välja elatis laste ülalpidamiseks. Viru Maakohus 11.01.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-4715 peatas 08.02.2010 otsuse täitmise. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse. Viru Maakohus 24.07.2017 määrusega jättis N N hagiavalduse käiguta ning andis talle tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagi menetlusosaliste (hagejad) ning hagi nõude täpsustamiseks. Määruses selgitas kohus hagejale, et Tartu Ringkonnakohus 06.03.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-13-28754 andis juhised selle kohta, et millise hagi ja kelle poolt tuleks kohtule esitada, et saavutada hageja taotletavat eesmärki. Kohus selgitas hagejale, et hagi tuleks esitada hageja iseenda nimel ning mõlema laste esindajana (st et laste nimel) ning täpsustada hagi nõuet. Kohus on samuti selgitanud, et N N hagiavalduses esitatud nõuded on ebaselged. N N esitas 11.08.2017 kohtule uue hagiavalduse tervikteksti. Hagiavalduses on hagejateks nimetatud lapsed A K ja A K ja N N on nende seaduslikuks esindajaks. Hagejad täpsustasid hagi nõuded, märkides seda Tartu Ringkonnakohtu poolt toodud sõnastuses (p 1.1). Samuti on jäetud ka esialgses hagiavalduses esitatud ebaselged nõuded (p 1.2, 1.3).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Laste ema esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus tuvastada tema õigust nõuda kostjalt elatise maksmist Viru Maakohtu 08.02.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-09-11523 alusel alates 18.03.2009. Hagi on esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 368 lg 2 alusel. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite alusel kohus tuvastas, et Viru Maakohtu 08.02.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-11523 mõisteti välja elatis laste ülalpidamiseks laste ema kasuks. Narva kohtutäitur algatas selle kohtuotsuse täitmiseks täiteasja nr 066/2010/254. Viru Maakohus 11.01.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-47150 suurendas 08.02.2010 kohtuotsusega välja mõistetud elatist ning mõistis kostjalt elatise laste kasuks. Otsuse punktis 2 on märgitud: peatada Viru Maakohtu 08.02.2010 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-1911523 täitmine alates 11.01.2013. Kohtuotsus jõustus 16.02.2013. Narva kohtutäitur Andrei Krek algatas selle kohtuotsuse täitmiseks täiteasja nr 066/2013/450 ning otsuse punkti 2 alusel peatas täitemenetluse täiteasjas nr 066/2010/254. Hageja on esitanud tõendina Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2014 määruse tsiviilasjas nr 2-1328754, millega jättis kohus läbi vaatamata N N kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki täiteasjas nr 066/2010/254 menetluse peatamise otsuse suhtes. Määruses selgitas ringkonnakohus N N, et temal on võimalik saavutada tema poolt soovitud eesmärk, esitades iseenda nimel ning A K ja A K esindajana maakohtule tuvastushagi E K vastu TsMS § 368 lg 2 alusel. Ringkonnakohus on ka selgitanud millise nõudega tuleks hagejal pöörduda kohtusse. Viru Maakohus 24.07.2017 määrusega jättis N N poolt esitatud hagi käiguta ning andis tähtaja esitada hagiavalduse uus terviktekst. Hageja pidi täpsustama hagi menetlusosalisi (hagejad) ning hagi nõuet. 11.08.2017 esitas N N kohtule hagiavalduse uue tervikteksti. Hagiavalduses on hagejateks märgitud lapsed (N N on laste seaduslik esindaja). N N ei ole hagejaks märgitud.

2(4)

2-17-7142 Seega ei ole kohtule esitatud hagi, mida oleks võimalik menetlusse võtta. Esialgne hagi on esitatud laste ema nimel ja uus hagiavaldus on esitatud ainult laste nimel. Seega mõlemad esitatud hagiavaldused on perspektiivitud TsMS § 372 lg 2 p 2 tähenduses. Kohus leiab, et tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja/te taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Põhiline põhjus on see, et hagi tuleks esitada kõigi isikute poolt, kelle kasuks oli mõistetud välja elatis ning kes on mõlemas täiteasjades sissenõudjad. Kohus pöörab hagejate tähelepanu ringkonnakohtu poolt antud selgitustele, et „08.02.2010.a kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt mõisteti elatis välja laste ema N N kasuks ja selle otsuse alusel algatatud täitemenetluses number 066/2010/254 on sissenõudjaks N N. 11.01.2013.a kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt mõisteti elatis välja laste A K ja A K kasuks, selle kohtuotsuse alusel algatatud täitemenetluses number 066/2013/450 on sissenõudjateks lapsed ning N N tegutseb nii kohtus kui täitemenetluses laste seadusjärgse esindajana. Seda peab silmas pidama avalduste ja kaebuste esitamisel.“ Vastavalt TsMS § 372 lg 4 hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest selle perspektiivituse tõttu. Kohus veel kord selgitab hagejatele, et nende soovitud eesmärgid on võimalik saavutada, kui nad üheskoos esitavad hagi (nii laste ema kui ka lapsed nende seadusliku esindaja (ema) kaudu). Hagiavalduses tuleb esitada selge nõue (juhised on andnud Tartu Ringkonnakohus 06.03.2014 määruses tsiviilasjas nr 2-13-28754. Kohus soovitab hagejatele nõuetekohase hagiavalduse õigusteadmistega isiku poole (soovitatav advokaadi poole).

koostamiseks

pöörduda

Kui hagejal ei ole vahendeid õigusabi eest tasumiseks saab hageja taotleda riigi õigusabi andmist riigi õigusabi seaduse (RÕA) § 6 lg 1 järgi. Riigi õigusabi saamiseks tuleb esitada RÕA § 12 nimetatud taotlus ja lisada RÕA § 13 nimetatud dokumendid. Taotluse vorm on kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel (http://www.kohus.ee/et/oigusabi/riigi-oigusabi) ning igas kohtus ja advokaadibüroos. Samuti on võimalus saada tasuta õigusabi Eesti Õigusbüroo OÜ-lt. Abi saavad kõik Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud keskmise brutosissetuleku 1,5-kordsele määrale (s.o alla 1730 euro). Vajaliku informatsiooni saab leida aadressil: http://www.juristaitab.ee/ või http://www.juristaitab.ee/ru (vene keeles). TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Et kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ei võta kohus seisukohta menetlusabi taotluse suhtes.

MENETLUSKULUD

3(4)

2-17-7142 Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.