OÜ K. K. M. Plekksepatööd hagi Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
24 749,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ K. K. M. Plekksepatööd (registrikood 10532595, asukoht Tähe 127, 50113 Tartu linn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jana Reitsakas (Advokaadibüroo Reitsakas, asukoht Türi 10C, 11313 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) (registrikood 70001952, asukoht Gonsiori 29, 15027 Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja esindajad: vanemjurist Kristina Brandt-Kure (epost: [email protected]), jurist Anna-Maria Metsis (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) hageja OÜ K. K. M. Plekksepatööd kasuks välja põhinõudena 22 269,18 eurot ja hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised 2480,16 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) kanda. 3.2 Mõista kostjalt Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) hageja OÜ K. K. M. Plekksepatööd kasuks välja menetluskulud summas 2200 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2200 eurot) tuleb kostjal Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) tasuda OÜ-le OÜ K. K. M. Plekksepatööd käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-17-7912
4.Jätta rahuldamata kostja Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ K. K. M. Plekksepatööd esitas Harju Maakohtule 22.05.2017 hagi Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi kaudu) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja põhinõudena 22 269,18 eurot ja hagiavalduse esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 2480,16 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja ja E&G Ehitus OÜ sõlmisid ehituse alltöövõtulepingu nr 4195-5, mille esemeks oli Valga asenduskodu Kurepesa pereelamu hoone valtspleki katuse tööd. E&G Ehitus OÜ oli Valga asenduskodu Kurepesa ehituse projektis peatöövõtja ning kostja oli tellija. Hageja oli teostanud osaliselt töid, mille kohta oli poolte vahel allkirjastatud kolm tööde akti. Antud aktide alusel esitas hageja ka E&G Ehitus OÜ-le arveid. Arved nr 19 ja 27 jättis aga E&G Ehitus OÜ täies ulatuses tasumata. Kuivõrd E&G Ehitus OÜ-l oli võlgnevus hageja ees, keeldus hageja tööde jätkamisest VÕS § 110 lõike 1 alusel teavitades sellest ka E&G Ehitus OÜ-d. 21.04.2015 toimus objekti ehitusnõupidamine, kus oli tõstatatud muuhulgas küsimus hageja poolt teostatud tööde tasustamises. Tol hetkel olid hageja poolt osa töid teostamata ning hageja ei jätkanud tööde teostamist kasutades oma seadusjärgset õigust peatada töö tegemine kuni E&G Ehitus OÜ tasub hageja poolt juba teostatud tööde eest. Kuivõrd kostja jaoks oli äärmiselt oluline, et Valga asenduskodu Kurepesa pereelamu ehitus lõpetatakse, pakkus kostja välja kokkuleppe korras, et hageja jätkab tööde tegemist ja teeb need lõpuni ning kostja omalt poolt tasub ära hagejale saamata jäänud tasu ja tasub tulevikus tehtavate tööde eest. Hageja oli sellega nõus. Selliselt sai ka ehitusnõupidamise protokollis nr 22 punktis 2.1 märgitud “Peatöövõtja maksab alates 08.04.2015. a tellijale (sotsiaalministeerium) objekti põhivalmidustähtaja ületamise eest leppetrahvi 500 EUR/päev. Maksekohustusest teeme sotsiaalministeeriumi otsuse kohaselt tagasiarvestuse alltöövõtjale OÜ K. K. M. Plekksepatööd. Siit lähtuvalt maksab tellija otse alltöövõtjale juba teostatud tööde eest”. Peale sellise kohustuse vastuvõtmist kostja poolt ja vaid selle tõttu nõustus hageja jätkama töid.
2 (16)
2-17-7912
3.21.04.2015 seisuga olid tasumata hageja arved nr 19 ja 27. Antud arved olid esitatud akteeritud tööde alusel. Kostja oli teadlik sellest ja kuna hageja jaoks oli võlgnetav summa suur, siis ta ei soovinud antud objektil töid teha. Kuna aga kostja lubas, et tasub ka hageja võlgnevuse, siis oli hageja nõus jätkama töid tulles vastu kostjale. Samal ajal oli hagejal tegelikkuses võimalus vastu võtta suurema mahulisem töö, millest oleks hageja saanud ka suuremat kasumit, aga just heas usus uskudes, et kostja peab kinni oma kokkuleppest ja tasub ka tasumata arved, otsustas hageja jätkata töödega siiski antud objektil. Hageja lõpetas kõik lepingujärgsed tööd, kuid kostja tasus vaid uute tööde eest ja eelnevalt teostatud tööde eest jättis tasumata. Hageja on mitmeid kordi pöördunud kostja poole palvega tasuda ka need arved, kuna vastav kokkulepe oli olemas, kuid üllatuslikult on selgunud, et kostja ei plaanigi seda teha.
4.07.11.2016 saatis kostja e-kirjaga vastuse, milles märkis, et 21.04.2015 nõupidamisel oli kostja võtnud kohustuse tasuda juba teostatud tööde eest, mida kostja ei olnud nimetatud hetkeks peatöövõtjaga akteerinud ja peatöövõtjale hüvitanud ning mille otse alltöövõtjale maksmise oli peatöövõtja heaks kiitnud. Hageja sellise kokkuleppe tõlgendusega ja lausa kokkuleppele lisatingimuste lisamisega ei nõustunud ning saatis 23.01.2017 kostjale vastuse. Hageja selgitas, et antud tõlgendus on meelevaldne ning ei vasta poolte poolt kokkulepitule. Hageja tõi välja, et kokkuleppes on sõnaselgelt kirjas: “Siit lähtuvalt maksab tellija otse alltöövõtjale juba teostatud tööde eest”. Kostja tõlgendus viitab aga sellele, et justkui kostja võttis kohustuse tasuda otse alltöövõtjale vaid uute tööde eest, kuna selleks hetkeks olid kõik hageja poolt teostatud tööd akteeritud. 30.01.2017 edastas kostja vastuse, milles kostja märkis, et ehituskoosoleku protokollis märgitud “juba teostatud tööde eest” tähendab hoopis märtsis ja aprillis 2015 teostatud tööd, mis olid selleks hetkeks akteerimata ja kostja poolt tasumata. Selle perioodi jooksul ei teostatud töid, mis olid 21.04.2015 ehituskoosoleku päevaks akteerimata ja kostja oli sellest teadlik. Kostja kui tellija oli teadlik sellest, mis oli akteeritud ja mis järgus olid tööd teostatud.
5.15.02.2017 saatis hageja omakorda vastuse kostjale selgitades muuhulgas, et kostja tõlgendus ei vasta VÕS-is sätestatud tõlgendamise põhimõtetele. 01.03.2017 edastas kostja oma viimase seisukoha, milles lisas juurde, et alusetu on nõuda kostjalt arvete tasumist, mida ta on juba tasunud. Samas aga 21.04.2015 protokollis kostja märkis, et peatöövõtja maksab leppetrahvi, mille arvelt tasutakse hagejale võlgnetav summa. Hageja leiab, et selles ei ole midagi erakorralist, kuna tellija huvides oli teha kõik endast olenev, et hageja lõpetaks tööde tegemise ja kostjal oli õigus leppida kokku, et ta tasub hagejale juba teostatud tööde eest. Kostjal oli omakorda õigus nõuda peatöövõtjalt antud summa tagasi. Võttes arvesse, et sellised kokkulepped on igati seaduslikud ja selline kokkulepe oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, tuleb kostjal oma kohustus hageja ees täita. Hageja ja E&G Ehitus OÜ vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping, mille kohaselt oli E&G Ehitus OÜ kohustatud tasuma teostatud tööde eest hagejale. Hageja aga oli kohustatud tegema katusetöid. Hageja täitis oma kohustuse ja teostas töid, mille E&G Ehitus OÜ on vastu võtnud. E&G Ehitus OÜ andis omakorda antud tööd üle kostjale kui objekti tellijale. Tänaseni ei ole E&G Ehitus OÜ ega kostja esitanud teostatud töödele pretensioone. Hageja oli väljastanud teostatud tööde eest arved. E&G Ehitus OÜ oli jätnud tasumata arved nr 19 ja 27. Seega oli E&G Ehitus OÜ VÕS tähenduses võlgnik ja hageja võlausaldaja. 21.04.2015 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt kostja võttis E&G Ehitus OÜ kohustuse üle. Kostja oli selles kokkuleppes VÕS tähenduses kolmas isik.
6.21.04.2015 ehituskoosoleku protokollil on võlgniku (E&G Ehitus OÜ) ja kolmanda isiku (kostja) allkirjad. Samal koosolekul osales ka võlausaldaja (hageja) ja seega tuleks asuda seisukohale, et sõlmiti kolmepoolne kokkulepe võlausaldaja, võlgniku ja kolmanda isiku vahel. Kui aga kohus leiab, et arvestades, et võlausaldaja allkirja ei ole lisatud protokollile ja seda ei
3 (16)
2-17-7912 saa lugeda seda kolmepoolseks kokkuleppeks, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist on võlgniku ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppega, millega on võlausaldaja nõustunud VÕS § 175 lõike 2 tähenduses. Kohustuse üleminekuks on vajalikud tahteavaldused. Antud juhul on kõikide osapoolte tahteavaldused olemas. Võlgniku ja kolmanda isiku tahteavalduste olemasolu on tõendatud 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollil olevate allkirjadega. Võlausaldaja tahteavaldus ehk nõusolek kohustuse üleminekuks on tõendatud kostjaga kokkuleppe sõlmimisega 21.04.2015 ehituskoosolekul ja võlausaldaja käitumisega. Kui enne 21.04.2015 kokkulepet hageja oli peatanud tööde tegemise, siis peale antud kokkulepet hageja jätkas tööde tegemist. 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollist ka nähtub, et vastasel juhul ei oleks hageja tööde tegemisega jätkanud.
7.Ainult 21.04.2015 kostja poolt võetud kohustuse alusel tasuda võlgnetavad summad oli hageja nõus töödega jätkama. Hagejal oli võimalus teenida suuremat kasumit teisi töid tehes, kuid lootuses saada tasutuks maksmata arved oli ta nõus jätkama selle projektiga. Hageja ei nõustunud töid jätkama vaid selleks, et saada uute tööde eest tasu. Seda asjaolu teadis suurepäraselt ka kostja. Juhul, kui kostja eitab seda, siis on võimalik kutsuda kohtusse tunnistajatena teisi antud ehituskoosolekul osalenud isikuid, kes saavad kinnitada, et kostja oli võtnud kohustuse tasuda juba teostatud kuid hagejale tasumata tööde eest, milleks just ongi arved nr 19 ja 27. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtul mõista välja kostjalt 22 269,18 eurot: 6235,91 eurot, mis tuleneb arvest nr 19; 16 033,27 eurot, mis tuleneb arvest nr 27. 21.04.2015 koosolekul ei lepitud kokku antud summade tasumise kuupäevas. Võttes arvesse, et kostja on ministeerium ja hagejale makstud tasud pidid toimuma peatöövõtja leppetrahvide arvelt, siis loeb hageja, et viiviseid tuleb arvestada alates 01.01.2016. Kuigi hageja leiab, et tegelikkuses oleks kostja saanud tasuda juba varem, siis õigluse põhimõttest lähtudes esitab hageja viivise nõude alles alates 01.01.2016. Sellisel juhul on viivise summa hagi esitamise päeva seisuga 2480,16 eurot.
8.08.08.2017 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Kohus on teatanud, et teeb 28.08.2017 kohtuotsuse ja seega esitas hageja uue viivise arvestuse, milles on kajastatud viiviste suurus 28.08.2017 seisuga summas 2963,37 eurot. Kostja on oma vastuses viidanud tema ja E&G OÜ vahelisele lepingule ja kokkulepetele, mis ei puutu antud juhul asjasse. Hageja ei tea ega peagi teadma kostja ja E&G OÜ vahelise lepingu tingimusi ega muid kokkuleppeid. Hageja on pöördunud kohtusse nõudega kostja vastu, mis põhineb hageja ja kostja 21.04.2015 kokkuleppel, millega kostja on võtnud kohustuse tasuda hagejale. Antud juhul ei ole oluline, kas kostjal oli võimalik tegelikkuses oma kohustust täita arvestades tema ja E&G OÜ vahelist lepingut või mitte. Samas kostja vastuses lisas 1 olev leping tõendab muuhulgas kostja valmidust võtta 21.04.2015 ehitusnõupidamise protokollis märgitud kohustust. Nimelt antud nõupidamisel oli kostja teatanud, et E&G OÜ maksab kostjale leppetrahvi 500 eurot päevas, mille arvelt tasutakse hagejale. Kostja poolt vastuse lisas 1 oleva lepingu punktis 16.5 ongi sätestatud E&G OÜ kohustus tasuda leppetrahvi 500 eurot iga töö põhilise valmiduse tähtpäeva ületamise eest. Selliselt oli sätestatud ka ehitusnõupidamise protokollis, kus oli märgitud “Peatöövõtja maksab alates 08.04.2015. a tellijale (sotsiaalministeerium) objekti põhivalmidustähtaja ületamise eest leppetrahvi 500 EUR/päev.” Seega antud leping omakorda viitab sellele, et kostja oli läbi mõelnud, kust ta leiab raha, et tasuda hagejale ja otsustanud selle arvelt täita peatöövõtja täitmata kohustuse hageja ees.
9.Kui kostja idee oli võtta 21.04.2015 kohustus tasuda hagejale vaid tulevikus tehtavate tööde eest, siis ei oleks üldse vaja viidata leppetrahvidele ja sellele, millise maksekohustuse arvelt kostja kavatseb tööde eest tasuda. Kuivõrd tulevikus tehtavad tööd ei ole E&G OÜ poolt akteeritud ja nende eest ei ole arved esitatud, siis ei ole ka takistusi maksta uute tööde eest otse
4 (16)
2-17-7912 hagejale. Seega just viide leppetrahvile omakorda tõendab, et kostja võttis teadlikult kohustuse tasuda hagejale E&G OÜ poolt võlgu oleva summa. Kostja on oma vastuses märkinud, et hageja käitumine tõendab, et ta tõlgendas 21.04.2015 ehitusnõupidamise protokollis märgitud kokkulepet kostjaga sarnaselt, kuna ta pöördus esmakordselt kostja poole 2016. aastal. Antud väide on täiesti väär. Hageja on kostja poole pöördunud juba 2015. aastal, kuid kostja on jätnud hageja pöördumistele reageerimata.
10.13.05.2015 oli hageja saatnud kostjale e-kirja, milles oli märkinud “Saatsin Teile Valga tööde kohta arve . Nüüd tahtis E&G ka seda arvet, kuid ühe asja kohta ei saa ma kahte arvet esitada. Kumb arve on õige?” Selles kirjas viidatud arve puudutab arvet, mille kohta puudub poolte vahel vaidlus, kuna need on tööde eest, mis teostati peale 21.04.2015 kokkulepet ja mille eest on kostja tasunud. E-kirja teises pooles oli hageja märkinud “Nüüd on juba niipalju aega mööda läinud, et peaks nende vanade arvetega ka tegelema. Kas ma pean selleks teile uued arved esitama või toimub see kõik vanade arvetega. Kuidas toimida?” Siin hageja just uuribki kostja käest, mida ta peaks tegema vanade arvetega ehk siis arvetega, mis olid esitatud hagejale ja mida pidi tasuma 21.04.2015 kokkuleppe alusel kostja. Kostja on oma vastuses märkinud, et kuivõrd arved nr 19 ja 27 on adresseeritud E&G OÜ-le, siis järelikult hageja oli mõistnud, et nende nõuetega tuleb pöörduda E&G OÜ poole. Hageja siinkohal pöörab tähelepanu, et arved nr 19 ja 27 olid väljastatud enne 21.04.2015 ehitusnõupidamist ja seega nad ei saanudki olla adresseeritud kostjale, kuna arvete esitamise hetkel puudus kostjaga vastav kokkulepe. Veelgi enam, lisas 1 märgitud kirjas hageja uuribki kostja käest, kuidas tuleks toimida ning kas peaks esitama uued arved. Kuivõrd sellele vastust ei tulnud, siis hageja nõudis edasi kostjalt just nende arvete tasumist. Hageja esitaski 11 päeva hiljem, s.o 24.05.2015 kostjale nõude, milles palus tasuda arved nr 19 ja 27 ning märkis juurde, et arvete tasumise aluseks on 21.04.2015 protokoll. Seega on täiesti väär kostja väide, et hageja ei ole tema poole pöördunud antud nõudega. Kostja ei ole vastanud mitte ühelegi ülalviidatud kirjale. Samas kostja teadis juba mais 2015, et hageja tõlgendab 21.04.2015 ehitusnõupidamisel kokkulepitut just selliselt, et kostja hüvitab hagejale arvete nr 19 ja 27 alusel tekkinud võlgnevuse. Kostja oleks pidanud koheselt sellele reageerima vastates, et hageja tõlgendab kokkulepet valesti. Kuivõrd kostja seda ei teinud, siis järelikult oli ta nõustunud, et tal oli vastav kohustus ning 2016. aastal kokkuleppele antud teistsugune tõlgendus on vaid kostja viis pääseda maksekohustusest.
11.14.04.2015 pöördus hageja kostja poole saates talle kirja, kus oli ta märkinud, et E&G OÜ ei ole suutnud tasuda tehtud tööde eest summat 22 269,18 eurot. Samuti oli hageja kirjas märkinud, et loodab kostja abile, et olukord saaks positiivse lahenduse. Seega oli kostjale teada juba enne 21.04.2015 koosolekut, et E&G OÜ-l on võlgnevus hageja ees. Lisaks sellele arutati antud teemat ka ehitusnõupidamisel. Ehitusnõupidamisel osales ka peatöövõtja objekti juht Xxx, kes on andud kinnituskirja, kus ta kirjeldab, mis toimus 21.04.2017 koosolekul. Nimelt ta märgib, et kostja ja hageja vahel oli toimunud dialoog, kus hageja oli selgitanud, et ta ei jätka tööde teostamist, kui talle ei tasuta võlgnevust ning hagejat ei rahuldanud ka kostja pakkumine, et ta jätkab tööde teostamist ja saab uute tööde eest tasu. Hageja ei nõustunud sellega, kuna tol hetkel oli tal võimalus vastu võtta suurem tööpakkumine ja saada suuremat kasumit. Kuna 21.04.2015 ehitusnõupidamisel hageja keeldus tööde jätkamisest vaatamata kostja pakkumisele, siis tegi kostja uue pakkumise ja lubas, et hüvitab hagejale E&G OÜ võlgnevuse. Samal nõupidamisel oli hageja ka välja toonud uuesti, kui suur see võlgnevus on ja milliste tööde eest ei ole ta tasu saanud. Kostja, teades seda, nõustus tasuma nende eest. See oli ka ainuke põhjus, miks hageja otsustas mitte vastu võtta teist töö ja jätkata antud objektiga. Valga peremaja objektilt saamata tasu oli niivõrd kõrge, et hagejal oli kasumlikum jätkata tööde teostamist, kuna see oleks garanteerinud talle E&G OÜ võlgnevuse hüvitamise. Seda kinnitab ka E&G OÜ endine objektijuht lisas 4 olevas kinnituskirjas. Samuti märgib ta, et tema mõistis
5 (16)
2-17-7912 kostja kohustust sarnaselt hagejaga. Hageja esitas konkreetse isiku seisukoha, kes osales antud nõupidamisel. Seega teda saab lugeda tahteavalduse saajaga ehk hagejaga sarnaseks mõistlikuks isikuks, kes nägi vahetult pealt kogu vestlust.
12.Kui kostja eesmärk oli tasuda vaid tulevikus hageja poolt teostatud tööde eest, siis milleks oli vaja ehitusnõupidamisel teatada ja lasta protokollida, et leppetrahvi maksekohustusest teeb kostja tagasiarvestuse hagejale. Tulevikus tehtavate tööde eest ei olnud veel kostja peatöövõtjale tasunud ja seega puudus igasugune vajadus teha tagasiarvestust. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostja tõlgendus ehitusnõupidamise protokollis olevast tekstist on ebaloogiline ning ei vasta tegelikkusele. Hageja pöörab kohtu tähelepanu ka asjaolule, et kostja ei ole väitnud, et ehitusnõupidamise protokollis on märgitud midagi valesti või see ei peegelda asja tegelikku kulgu ja arutelu. Kostja on vaid märkinud, et ta tõlgendab protokollis olevat teksti teisiti kui hageja. Isegi ilma lisas 4 oleva kinnistuskirjata on ilmselge, millise kohustuse kostja oli võtnud. Tegemist oli olukorraga, kus alltöövõtjale on peatöövõtja võlgu üle 20 000 euro ning alltöövõtja keeldub tööde jätkamisest. Selle peale objekti tellija annab teada, et peatöövõtja maksab tellijale leppetrahvi ja maksekohustusest teeb tellija tagasiarvestuse alltöövõtjale ning siit lähtuvalt maksab otse alltöövõtjatel juba teostatud tööde eest. Hagejal on raske aru saada, kuidas lause osa “juba teostatud tööde eest” on võimalik tõlgendada muul moel kui viisil, kui teeb seda hageja. Kostja on märkinud, et see lause osa tähendab üksnes tulevikus tekkivaid töid. Selleks hetkeks oli osa töid akteeritud ja nende eest oli peatöövõtja võlgu. Teisi töid ei olnud hageja veel teostanud ja seega ei olnud need tööd alanud. Sellest tulenevalt kostja enda poolt viidatud sõnaraamatu järgi tuleb mõista, et “juba teostatud tööd” tähendab tööd, mis olid selleks hetkeks teostatud. Kui kostja kui tööde tellija tuleb ehitusnõupidamisele, siis on ta suurepäraselt teadlik, mis tööd on tehtud ja mis on tegemata. Seega oli ta teadlik, mis tööd on hageja poolt tehtud ja mis tööd on akteeritud.
13.Hageja nõustub kostja selgitusega, et ehitustööde protokollis fikseeritakse objekti olukord ja tööde graafik, kuid hageja ei nõustu, et antud nõupidamisel ei ole pooltel võimalik kokkuleppeid sõlmida. See on täiesti tavapärane, et fikseeritakse olukord ning lepitakse edaspidine töö kokku. Kui objektil olevad tööd ei jõua õigeaegselt valmis, siis võivad pooled leppida kokku tähtaja pikendamises ning see kokkulepe võib olla fikseeritud ehitusnõupidamise protokollis. Hageja ja kostja olid samuti sõlminud kokkuleppe, millega kostja võttis kohustuse. Seaduses puudub säte, mis keelaks sellist kokkulepet ehitusnõupidamise protokollis fikseerida. VÕS § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vorm. Antud juhul seadus ei sätesta sellist tüüpi lepingule mingit vormi. Seega poolte vahel kokkuleppe fikseerimine ehitusnõupidamise protokollis on leping. Seega hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja ja kostja ei saanud sõlmida sellist kokkulepet ning, et sellise kokkuleppe kirja panemine protokolli ei loo kostjale siduvaid kohustusi. Hageja leiab, et ülevaatlikkuse mõttes on just sellise kokkuleppe fikseerimine ehitusnõupidamise protokollis õige ja asjakohane. Kõik ehitusega seotud olulisemad kokkulepped ongi ühes dokumendis.
14.Kostja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-144-09 on täiesti asjakohatu. Antud kohtuotsuses oli üks pool allkirjastanud arve, millele märgiti täiendavad tingimused ning kohus luges, et arve allkirjastamine on vaid kinnitus arve vastuvõtmise kohta. Antud juhul on tegemist ehitusnõupidamise protokolliga. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping. Olenemata sellest, kas lugeda, et leping oli sõlmitud suuliselt või kirjalikult, tõendab ehitusnõupidamise protokoll antud lepingu sõlmimist. Kui asuda seisukohale, et leping on sõlmitud suuliselt, siis tõendab ehitusnõupidamise protokoll lepingu tingimusi ning kostja allkiri sellel kinnitab, et protokollis märgitu vastab tegelikkusele. Samas leiab hageja, et
6 (16)
2-17-7912 ehitusnõupidamise protokolli saab lugeda kirjalikuks lepinguks. Mõlemal juhul ei saa olla vaidlust selle üle, et kostja oli võtnud vastu kohustuse tasuda hagejale ja ehitusnõupidamise protokoll on igal juhul tõend vastava kokkuleppe tingimuste kohta. Oluline on ka asjaolu, et protokoll allkirjastati hiljem. Kõik protokollid olid saadetud peale koosolekut osapooltele ning oli antud paari päevane tähtaeg esitada protokollile parandused. Seega allkirjastas kostja antud protokolli mitu päeva hiljem esitamata protokollile parandustaotlusi. Parandustaotlusi ei esitanud ka peatöövõtja. Sellest tulenevalt saab ka asuda seisukohale, et tegemist oli kokkuleppega kohustuse ülevõtmise kohta, mille osas on oma nõusoleku andnud võlgnik ja kohustuse ülevõtja.
15.Hageja esitab akti nr 3, millele kostja oma vastuses viitab. Antud akti ülaosas on selgelt märgitud “teostatud tööd” ja “jääk”. Kostja oli vastuses asunud seisukohale, et see viitab justkui peatöövõtja poolt alltöövõtjale tasumata osale. Hageja oli selgitanud juba varasemalt kostjale, et tegemist oli teostamata tööde eest makstava tasuga. Poolte vahel puudub vaidlus, et selles summas oli akti allkirjastamise hetkel teostamata töid. Kostja oli võtnud kohustuse tasuda tööde eest, mis olid 21.04.2015 seisuga juba teostatud. Kui need oleksid olnud ka makstud, siis ei oleks poolte vahel kohtuvaidlust, kuna hagejal oleks puudunud nõudeõigus. Samas ei oleks sellisel juhul ka 21.04.2015 ehitusnõupidamise protokollis kostja kohustust nende tööde eest tasuda. Kostja kohustus on jälgida, et ta võtab endale kohustused, mida on ta võimeline täitma ning antud juhul ei ole hageja kohustus muretseda, kas kostja poolt võetud kohustuse täitmine on kooskõlas riigihangete seadusega või muude talle kohustuslike seaduslike nõuetega. Kostja oli ehitusnõupidamise protokollis selgelt viidanud, mille arvelt ta saab antud kohustust täita. See oli riigihangete seadusega kooskõlas sõlmitud lepingust tulenevate leppetrahvide arvelt. Hagejal puudus põhjus kahelda kostja seaduskuulekuses käitumises. Kostja oli peale ehitusnõupidamist teostatud tööde eest tasunud otse hagejale ja seega oleks kostja saanud ka tasuda 21.04.2015 ehitusnõupidamise protokollis märgitud peatöövõtja võlgnevuse. Hageja leiab, et kostjal ei ole võimalik võtta kohustust ja hiljem kohustuse täitmata jätmist põhjendada asjaoluga, et tal puudus võimalus kohustust täita, kuna ta oleks pidanud läbi viima hankemenetluse. Kui kostja oli kohustatud korraldama vastavat menetlust, siis vastutab ta selle korraldamata jätmise eest. See ei välista tema vastutust hageja ees oma kohustuste täitmata jätmisest.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja esitas 19.06.2017 vastuse hagiavaldusele, milles kostja ei nõustu hageja seisukohtadega ja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagiga taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Sotsiaalministeeriumi ja E&G Ehitus OÜ vahel sõlmitud peatöövõtulepingu kohaselt muutus kohustus sissenõutavaks pärast akteerimist ja arvete esitamist. K.K.M Plekksepatööd OÜ poolt oma lepingupartnerile E&G OÜ esitatud arved nr 19 (akteeritud tööd nr 2. jaanuar 2015, summas 6235,91 eurot) ja nr 27 (akteeritud tööd nr 3, veebruar 2015 summas 16 033,27 eurot) on Sotsiaalministeeriumi poolt tasutud E&G OÜ-le jaanuar – märts 2015 akteeritud aktide nr 5-7 alusel. Nimetatud perioodil teostatud ja tellija poolt vastu võetud tööde eest esitas ministeeriumi lepingupartner E&G OÜ Sotsiaalministeeriumile arved nr 150013 (04.02.2015), nr 150029 (09.03.2015) ja nr 150056 (09.04.2015), mille Sotsiaalministeerium on ka täies mahus tasunud. E&G ehitus OÜ ei ole kõnesolevaid nõudeid loovutanud ning kostja ei ole võtnud üle E&G Ehitus OÜ kohustust tasuda arvete 19 ja 27 eest, siis puudub kostjal kohustus hageja nõue rahuldada ning seetõttu ei ole ka võimalik hagiga hageja taotletud eesmärki saavutada. Lähtudes eeltoodus palub kostja jätta hagi TsMS § 423 lg 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata.
7 (16)
2-17-7912
17.Juhul, kui kohus ei jäta hagi läbi vaatamata, siis palub kostja jätta hagi rahuldamata. Hageja väide, et Sotsiaalministeerium nõustus ehitustööde protokolli allkirjastamisel tasuma hageja poolt varasemalt teostatud tööde eest, on ebaõige. Asjaolu, et hageja ja Sotsiaalministeerium tõlgendasid tahteavaldust ühtemoodi – ehk varasemalt teostatud tööde eest tasub E&G Ehitus OÜ ja ehitustööde protokollis kokkulepitu kätkeb üksnes edaspidiste nõuete tasumist Sotsiaalministeeriumi poolt – tõendab ka hageja edaspidine käitumine. Hagiavalduse lisadest 2 ja 3 nähtub üheselt, et hageja on arved esitanud E&G Ehitus OÜ-le ning pöördus vaidlusaluses küsimuses esmakordselt Sotsiaalministeeriumi poole alles 25.10.2016 ehk ligikaudu 18 kuud pärast ehituskoosoleku toimumist. Juhul, kui hageja oleks Sotsiaalministeeriumi tahteavaldust tõlgendanud selliselt, nagu hageja hagiavalduses väidab, siis oleks hageja kohe pärast ehitustööde protokolli allkirjastamist pidanud arved esitama Sotsiaalministeeriumile.
18.Sotsiaalministeeriumi lepingupartneriks Valga paarisperemaja ehitusel oli E&G Ehitus OÜ. Teistele isikutele sai Sotsiaalministeerium teostatud tööde eest tasuda üksnes juhul, kui E&G Ehitus OÜ vastavasisulised nõuded loovutas. Sotsiaalministeerium on E&G Ehitus OÜ esitatud arved täies mahus tasunud. Kostja poolt esitatud arvete nr 19 ja 27 osas on lepinguline maksekohustus ehituse peatöövõtjal E&G Ehitus OÜ-l (pankrotis). Kostja peab vajalikuks rõhutada, et 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli punktis 2.1 võttis Sotsiaalministeerium kohustuse tasuda otse alltöövõtjale juba teostatud tööde eest (märts-aprill 2015), mida Sotsiaalministeerium ei olnud nimetatud hetkeks peatöövõtjaga akteerinud ning mille eest Sotsiaalministeerium ei olnud peatöövõtjale tasunud ning mille osas peatöövõtja oma nõuded alltöövõtjatele loovutas. Ilma peatöövõtja vastava nõusolekuta puudub Sotsiaalministeeriumil õigus alltöövõtjate esitatud arveid tasuda. Arve nr 27 juures olnud akt nr 3 (allkirjastatud xxx) viitab, et kostja ja E&G Ehitus OÜ vaheline lepingu jääk seisuga 06.03.2015 on koos käibemaksuga 5798,41 eurot. Lähtudes eeltoodust on ilmne, et kokku on lepitud justnimelt 5798,41 euro suuruse arve tasumises. Samas summas – 5798,41 eurot – arve nr 150072 (08.05.2015) on peatöövõtja E&G Ehitus OÜ esitanud Sotsiaalministeeriumile, märkega, et E&G Ehitus on loovutanud nõude K.K.M. Plekksepatööd OÜ-le. Nimetatud arve summas 5798,41 eurot on Sotsiaalministeerium tasunud ka hageja arveldusarvele (EE432200221011713385) 08.06.2015 täites sellega 21.04.2015 ehituskoosolekul kokku lepitu.
19.Ehitustööde protokolli näol on tegemist dokumendiga, milles fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik, mistõttu on meelevaldne hageja järeldus, et Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt selle allkirjastamise näol on tegemist otsese või kaudse tahteavaldusega tasuda varasemalt Sotsiaalministeeriumi poolt peatöövõtjale juba tasutud tööde eest. Hageja pidi mõistma, et on ehitustööde protokollis esitatu ja selle Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt allkirjastamine saab tähendada üksnes tulevikus tekkivate ja E&G Ehitus OÜ poolt hagejale loovutatud nõuete tasumist Sotsiaalministeeriumi poolt. Lisaks ei ole hageja Sotsiaalministeeriumi nimele esitanud ühtegi arvet. Esitatud arved nr 19 ja 27 on adresseeritud peatöövõtja E&G Ehitus OÜle, mille põhjal on ilmne, et hageja on mõistnud, et nõuetega nende arvete osas tuleb pöörduda peatöövõtja poole. Kostja peab siinjuures vajalikus juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et õigekeelsussõnaraamatu kohaselt on sõna „juba“ tähendus järgnev: „1. (ajaliselt:). a. näitab, et mingi tegevus, olukord, seisund vms. on käsitletavaks momendiks alanud v. lõppenud (vihjates sellele, et varem see nii polnud).“ Seega ei saa asuda seisukohale, et ehitustööde protokollis esitatud sõnastuse kohaselt hõlmab sätte sõnastus ka varasemalt teostatud ja vastu võetud töid.
20.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et ehitustööde protokollis esitatud sõnastust tuleb tõlgendada selliselt, et Sotsiaalministeerium võttis endale kohutuse tasuda tööde eest, mille eest ta E&G Ehitus OÜ-le oli juba tasunud, siis märgib kostja järgmist. Ehitustööde protokolli
8 (16)
2-17-7912 allkirjastamist Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt ei saa pidada TsüS § 68 lg 2 ega 3 tähenduses tahteavalduseks. Siinjuures tugineb Sotsiaalministeerium Riigikohtu varasemale praktikale. Nimelt on Riigikohus asunud asja number 3-2-1-144-09 punktis 11 seisukohale, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. Allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta. Seda ei saa aga TsüS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgituga. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist ehitustööde protokolliga, milles fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik ning mille allkirjastamine Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt saab tähendada üksnes ehitusobjekti hetkeolukorra kirjelduse sedastamist, siis ei saa seda pidada tahteavalduseks TsüS § 68 lg 2 ega 3 tähenduses. Lisaks eeltoodule peab kostja vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kostja on riigihangete seaduse tähenduses hankija ja ei tohi ilma kohast menetlust läbi viimata teenust tellida. Mistõttu on juba üksnes seetõttu meelevaldne hageja eeldus, et Sotsiaalministeerium ilma vastavasisulist menetlust läbi viimata teenust telliks. Tuginedes eeltoodule palub kostja jätta hagi rahuldamata.
21.08.08.2017 esitas kostja vastuväited hageja täiendavatele seisukohtadele, mis on kostja hinnangul vastuolulised ja loogikavastased. Kostja ja peatöövõtja E&G Ehitus OÜ vahel sõlmitud peatöövõtuleping ei saa korraga olla asjasse mittepuutuv ja samaaegselt hageja nõude aluseks. Hageja poolt oma lepingupartnerile E&G OÜ esitatud arved nr 19 (akteeritud tööd nr 2. jaanuar 2015) summas 6235,91 eurot ja nr 27 (akteeritud tööd nr 3. veebruar 2015 summas 16 033,27 eurot) on kostja poolt tasutud E&G OÜ-le jaanuar-märts 2015 akteeritud aktide nr 5-7 alusel. Kostja rõhutab, et ehitustööde protokolli näol on tegemist dokumendiga, milles fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik, mistõttu on meelevaldne hageja järeldus, et protokolli allkirjastamisega on poolte vahel sõlmitud leping. Hageja pidi protokolli allkirjastades mõistma, et tasutakse üksnes E&G Ehitus OÜ poolt hagejale loovutatud nõuded, kuna aktis viidatakse üheselt mõistetavalt nõuete loovutamisele peatöövõtja poolt. Arusaamatud ja meelevaldsed on hageja väited peatöövõtjale määratud leppetrahvi osas. Peatöövõtu lepingus ettenähtud leppetrahvid on lepingus sätestatud selleks, et hüvitada kostjale lepingu mittetäitmisest tulenev kahju. Protokollis olev viide peatöövõtjale määratud leppetrahvile on olukorra fikseering, et põhivalmidus tähtaega on ületatud ning selle eest on määratud leppetrahv 500 eurot päev. Fantaasiaküllane on hageja väide, et peatöövõtjale määrati leppetrahv selleks, et rahastada alltöövõtjaid. Veel absurdsem on väita, et leppetrahvi eesmärk on maksta teistkordselt tööde eest, mille eest oli kostja juba tasunud peatöövõtjale. Kuna kostja on oma kohustused peatöövõtjale täitnud, siis ei ole ka võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada.
22.Hageja on esitanud täiendavaid tõendeid e-kirjade näol ning Xxxkinnituskirja. Esitatud ekirjad ei tõenda kuidagi hageja poolt täiendavas seisukohas esitatud väiteid. Tegemist on hageja saadetud e-kirjadega, millest võib järeldada, et hageja palub kostjal pöörduda peatöövõtja poole selleks, et viimane tasuks talle tehtud tööde eest. Isegi kui jaatada hageja väidet, et 24.09.2015 e-kirjas andis hageja esmakordselt teada, et ta mõistab protokolli kostjast erineval viisil, siis uue kirja saatis hageja alles ca aasta möödudes. Hageja selline käitumine viitab selgelt sellele, et K.K.M Plekksepatööd OÜ mõistis, et varasemate arvete nr 19 ja 27 eest tasub E&G Ehitus OÜ. Hagejale ei saanud üllatusena tulla ka asjaolu, et arvete tasumise eelduseks oli peatöövõtja kinnitus arvete loovutamise kohta. Arve nr 150072 (08.05.2015) on peatöövõtja E&G Ehitus OÜ esitanud kostjale, märkega, et E&G Ehitus on loovutanud nõudeõiguse K.K.M. Plekksepatööd OÜ-le. Nimetatud arve summas 5798,41 eurot on kostja tasunud peatöövõtja nõude loovutamise kinnituse alusel hagejale ning selle arve tasumise osas puudub poolte vahel
9 (16)
2-17-7912 vaidlus. xxx 01.08.2017 kinnituskiri ei ole tõsiseltvõetav, kuna isiku väited ehituskoosoleku kohta tuginevad pigem hageja hagis väljendatud seisukohtadele kui koosoleku protokollile. Eelnev ei ole imekspandav, kuna hageja on küsinud sisuliselt kinnitust enda poolt hagis väidetule. Samuti on koosolekust möödunud ca 2,5 aastat, millest tulenevalt ei saa isiku mälestused koosolekust olla nii detailsed kui esitatud kinnituses.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 3, tl 56 pöördel). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada ja põhjendab seda alljärgnevalt.
24.Vaidlus puudub selles, et hageja ja E&G OÜ sõlmisid ehituse alltöövõtulepingu nr 4195-5, mille esemeks oli Valga asenduskodu Kurepesa pereelamu hoone valtspleki katuse tööd (tl 518). E&G OÜ oli Valga asenduskodu Kurepesa ehituse projektis peatöövõtja ning kostja oli tellija. Hageja oli teostanud töid, mille kohta oli hageja ja E&G OÜ vahel allkirjastatud tööde aktid. Antud aktide alusel esitas hageja E&G OÜ-le arveid. Vaidlus puudub ka selle üle, et hageja arved nr 19 ja 27 kogusummas 22 269,18 eurot jättis E&G OÜ täies ulatuses tasumata (tl 19-20).
25.Kuivõrd E&G OÜ-l oli võlgnevus hageja ees, keeldus hageja tööde jätkamisest VÕS § 110 lõike 1 alusel, teavitades sellest ka E&G OÜ-d. 21.04.2015 toimus objekti ehitusnõupidamine, kus oli tõstatatud muuhulgas küsimus hageja poolt teostatud tööde tasustamisest. Hageja väidab, et kuivõrd kostja jaoks oli äärmiselt oluline, et Valga asenduskodu Kurepesa pereelamu ehitus lõpetatakse, pakkus kostja välja kokkuleppe, et hageja jätkab tööde tegemist ja teeb need lõpuni ning kostja omalt poolt tasub ära hagejale saamata jäänud tasu ja tulevikus tehtavate tööde eest. Hageja oli sellega nõus. Ehitusnõupidamise protokollis nr 22 punktis 2.1 on märgitud “Peatöövõtja maksab alates 08.04.2015. a tellijale (Sots. Min.) objekti põhivalmidustähtaja ületamise eest leppetrahvi 500 EUR/päev. Maksekohustusest teeme Sots. Min. otsuse kohaselt tagasiarvestuse alltöövõtjale OÜ K. K. M. Plekksepatööd. Siit lähtuvalt maksab tellija otse alltöövõtjale juba teostatud tööde eest” (tl 21). Hageja väidab, et peale sellise kohustuse võtmist kostja poolt (st et kostja maksab hagejale otse juba teostatud tööde eest) ja vaid selle tõttu nõustus hageja jätkama töid.
26.Kostja ei eita eelviidatud ehitusnõupidamise koosoleku protokolli sisu ega õigsust, kuid teeb sellest teistsugused järeldused kui hageja. Ühelt poolt on kostja seisukohal, et 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli punktis 2.1 võttis Sotsiaalministeerium kohustuse tasuda otse alltöövõtjale juba teostatud tööde eest (märts-aprill 2015), mida Sotsiaalministeerium ei olnud nimetatud hetkeks peatöövõtjaga akteerinud ning mille eest Sotsiaalministeerium ei olnud peatöövõtjale tasunud ning mille osas peatöövõtja oma nõuded alltöövõtjatele loovutas. Seega tunnistab kostja iseenesest ehituskoosoleku protokolli lepinguliselt siduvat iseloomu, kuid tõlgendab selle kokkuleppe sisu hagejast erinevalt (tl 55 pöördel). Teiselt poolt aga eitab kostja eelnevaga vastuoluliselt ehituskoosoleku protokolli lepinguliselt siduvat iseloomu. Kostja väidab, et ehitustööde protokolli näol on tegemist dokumendiga, milles fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik, mistõttu on meelevaldne hageja järeldus, et Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt selle allkirjastamise näol on tegemist otsese või kaudse tahteavaldusega tasuda varasemalt Sotsiaalministeeriumi poolt peatöövõtjale juba tasutud tööde eest.
10 (16)
2-17-7912
27.Kohus leiab, et antud juhul tulenesid ehituskoosoleku protokollis märgitust kostjale siduvad kohustused. Kohus nõustub hagejaga, et seadus ei keela kokkuleppeid vormistada ka ehitusnõupidamise protokollis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lõike 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vorm. Seaduses ei olnud sätestatud E&G OÜ kohustuse ülevõtmiseks kostja poolt kohustuslikku vorminõuet. Seega kokkuleppe fikseerimine ehitusnõupidamise protokollis oli vaadeldav lepinguna. VÕS § 175 lg 1 kohaselt võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. VÕS § 175 lg 2 on aga sätestatud, et kolmas isik (antud juhul kostja) võib võlgniku (antud juhul E&G OÜ) kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Hageja märgib õigesti, et 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollil on kolmanda isiku (kostja) ja võlgniku (E&G OÜ) allkirjad (tl 2122). Seetõttu asub kohus seisukohale, et ehituskoosoleku protokollis kokkulepitu näol oli tegemist võlgniku ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppega E&G OÜ kohustuste üleminekuks kostjale, millega on võlausaldaja ehk hageja nõustunud VÕS § 175 lõike 2 tähenduses. Hageja nõusolek kohustuste kostjale üleminekuks väljendub nii enne hagiavalduse esitamist kostjale saadetud pretensioonides kui hagiavalduses (vt nt tl 2 pöördel; 24-26; tl 29-31), aga samuti hageja poolt kokkulepitud tööde tegemise jätkamises. Kostja soovile E&G OÜ kohustuste ülevõtmiseks viitab kohtu hinnangul selgelt nii kokkuleppe sõnastus („Siit lähtuvalt maksab tellija otse alltöövõtjale juba teostatud tööde eest”) kui ka kostja faktiline käitumine. Nimelt kinnitab ka kostja ise, et võttis endale osaliselt peatöövõtja E&G OÜ kohustused 1. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud hagejale 5798,41 eurot (vt tl 138), milline kohustus sai kostjale aga hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu puudumisel tuleneda üksnes 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollist. Kohus märgib, et kuigi kohustuse ülevõtmine kui tehing ei eelda kohustuse ülevõtmise põhjuse äranäitamist, ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, et kostja jaoks oli Valga asenduskodu Kurepesa pereelamu ehituse lõpetamine äärmiselt oluline. Seega oli kostjal E&G OÜ kohustuste ülevõtmiseks olemas ka iseenesest mõistlik motiiv (kindlustada kostja poolt tellitud ehitusobjekti valmisehitamine). Samuti nähtub 21.04.2015 kokkuleppest, et kostja rakendas E&G OÜ suhtes töödega hilinemise tõttu leppetrahvi 500 eurot/päev.
28.Kohus ei nõustu eelnevat arvestades kostja vastuväitega, et Sotsiaalministeeriumi lepingupartneriks Valga asenduskodu Kurepesa pereelamu ehitusel oli E&G OÜ, mistõttu teistele isikutele sai Sotsiaalministeerium teostatud tööde eest tasuda üksnes juhul, kui E&G OÜ vastavasisulised nõuded loovutas ja kui selleks oli E&G OÜ nõusolek. Kohus asub seisukohale, et E&G OÜ kohustuste ülevõtmise tõttu sai kostja tasuda ja ka faktiliselt tasus hagejale teostatud tööde eest, kusjuures E&G OÜ nõusolek juba teostatud tööde eest otse hagejale tasumiseks on selgelt kirjas kostja ning E&G OÜ kokkuleppes (vt tl 21). Kohus märgib, et kohustuse ülevõtmine vastavalt VÕS §-le 175 ei eelda nõuete loovutamist võlausaldaja poolt. Samuti juhul, kui kostja sooviks 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli kohaselt olnuks E&G OÜ kohustusega ühinemine vastavalt VÕS §-le 178, siis ka see ei eeldaks nõuete loovutamist.
29.Kostja poolt 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollile antud tõlgendus („21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli punktis 2.1 võttis Sotsiaalministeerium kohustuse tasuda otse Vt kostja vastus hagile, tl 55 pöördel: „Kostja peab vajalikuks rõhutada, et 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli punktis 2.1 võttis Sotsiaalministeerium kohustuse tasuda otse alltöövõtjale juba teostatud tööde eest (märts-aprill 2015), mida Sotsiaalministeerium ei olnud nimetatud hetkeks peatöövõtjaga akteerinud ning mille eest Sotsiaalministeerium ei olnud peatöövõtjale tasunud ning mille osas peatöövõtja oma nõuded alltöövõtjatele loovutas.“
11 (16)
2-17-7912 alltöövõtjale juba teostatud tööde eest (märts-aprill 2015), mida Sotsiaalministeerium ei olnud nimetatud hetkeks peatöövõtjaga akteerinud ning mille eest Sotsiaalministeerium ei olnud peatöövõtjale tasunud ning mille osas peatöövõtja oma nõuded alltöövõtjatele loovutas“) on kohtu hinnangul raskesti mõistetav ega vasta 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollis kokkulepitule. 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollist ega muudest tõenditest ei ole samuti võimalik leida kinnitust kostja väitele, et kokku olevat lepitud üksnes 5798,41 euro suuruse arve tasumises. Kui pooled oleksid kokku leppinud, et tasumisele kuulub üksnes kostja ja E&G Ehitus OÜ vaheline lepingu jääk seisuga 06.03.2015 (nii nagu väidab kostja), oleks tulnud ka selline kokkulepe sõlmida. Sellist kokkulepet aga ei sõlmitud. Kohtu hinnangul on 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollis kokkulepitust – tellija ehk kostja maksab otse alltöövõtjale ehk hagejale juba teostatud tööde eest – poolte ühine tahe piisavalt selgesti mõistetav (vt tl 21). „Teostatud tööde“ eest tasumine tähendab kohtu hinnangul kostja kohustust tasuda nende tööde eest, mille eest ei olnud hagejale 21.04.2015 seisuga veel tasutud. Seejuures on oluline, et 14.04.2015 pöördus hageja kostja poole saates talle kirja, kus ta oli märkinud, et E&G OÜ ei ole suutnud tasuda tehtud tööde eest summat 22 269,18 eurot (vt tl 154). Samuti märkis hageja nimetatud e-kirjas, et loodab kostja abile, et olukord saaks positiivse lahenduse. Seega oli kostjale enne 21.04.2015 koosolekut ja E&G OÜ kohustuste ülevõtmist teada, et E&G OÜ-l on teostatud tööde eest võlgnevus hageja ees summas 22 269,18 eurot.
30.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohtu hinnangul ei tähenda poolte ühisest tahtest lähtumine seda, et kokkuleppe teksti võiks kõrvale jätta ja kokkulepet vastavalt oma äranägemisele täiesti meelevaldselt tõlgendada. Pool, kes väidab (antud juhul kostja), et poolte ühine tahe olevat olnud oluliselt erinev kokkuleppe tekstist ja kokkulepe olevat sisaldanud ka kokkuleppes kirjas mitte olevat teksti, peab oma väiteid ka tõendama (TsMS § 230 lg 1), mida kostja aga teinud ei ole. Hoopis hageja esitas kohtule xxx 01.08.2017 kinnituskirja, millest samuti nähtub poolte ühine tahe sellisena, et tellija ehk kostja maksab otse alltöövõtjale ehk hagejale juba teostatud tööde eest (vt tl 156). Kohus märgib, et Riigikohus on 12.10.2011 kohtuasjas nr 3-2-1-74-11 tehtud otsuse p-s 26 ning 14.10.2015 kohtuasjas nr 3-2-1-115-15 tehtud otsuse p-s 18 selgitanud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Tegemist ei ole küll tunnistaja ütlusega TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid selline kiri on Riigikohtu seisukoha järgi hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Kuigi hageja ei taotlenud käesolevas asjas Xxxtunnistajana ülekuulamist, ei ole kohtul siiski alust kahelda Xxxpoolt kohtule esitatud seletuskirja usaldusväärsuses, sest see on kooskõlas 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli tekstiga ning xxx osales ise E&G OÜ projektijuhina nimetatud koosolekul. Samas ei ole Xxxseletuskiri kohtule määravaks tõendiks hagiavalduse rahuldamisel, sest hagi kuuluks käesolevas kohtuotsuses esitatud põhjendusi arvestades rahuldamisele ka ilma selle tõendita.
31.Isegi eeldades, et käesoleval juhul ei oleks võimalik poolte ühist tahet 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli alusel kindlaks teha, kuuluks kohaldamisele VÕS § 29 lg 4. VÕS § 29 lg 4 on sätestatud, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kohtu hinnangul saab lepingupooltega sarnane mõistlik isik kokkulepet - tellija ehk kostja maksab otse alltöövõtjale ehk hagejale juba teostatud tööde eest – just sellisena ka mõista, et kostja võttis endale kohustuse tasuda hagejale juba teostatud tööde eest. Kohtule jääb arusaamatuks, millest ja kuidas tuletab kostja antud kokkuleppele veel lisatingimused (mida kokkuleppes kirjas ei ole), mille kohaselt kostja olevat justkui kohustanud tasuma vaid nende tööde eest, mida Sotsiaalministeerium ei olnud nimetatud hetkeks peatöövõtjaga akteerinud
12 (16)
2-17-7912 ning mille eest Sotsiaalministeerium ei olnud peatöövõtjale tasunud ning mille osas peatöövõtja oma nõuded alltöövõtjatele loovutas. Täiesti meelevaldne on aga kostja vastuväide, mille kohaselt „Hageja pidi mõistma, et on ehitustööde protokollis esitatu ja selle Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt allkirjastamine saab tähendada üksnes tulevikus tekkivate ja E&G Ehitus OÜ poolt hagejale loovutatud nõuete tasumist Sotsiaalministeeriumi poolt“ (tl 56). Kostja viitab seejuures ka õigekeelsussõnaraamatule ja leiab sõna „juba“ tõlgendades, et ei saavat asuda seisukohale, et ehitustööde protokollis esitatud sõnastuse kohaselt hõlmab sätte sõnastus ka varasemalt teostatud ja vastu võetud töid. Kohtul on siinkohal raskusi kostja loogika mõistmisega - kohus leiab, et sõnastus „juba teostatud“ viitab eesti keeles siiski selgelt minevikus teostatud töödele, mitte tulevikule.
32.Kostja leiab, et kuna kostja on oma kohustused peatöövõtjale täitnud, siis ei ole võimalik hagiga taotletud eesmärki saavutada. Kostja leiab, et hageja poolt oma lepingupartnerile E&G OÜ esitatud arved nr 19 summas 6235,91 eurot ja nr 27 summas 16 033,27 eurot on kostja poolt tasutud E&G OÜ-le jaanuar-märts 2015 akteeritud aktide nr 5-7 alusel. Kohus märgib, et kostja vastusele lisatud tõendite alusel ei ole võimalik täpselt tuvastada hageja poolt tehtud tööde ja kostja poolt E&G OÜ-le tasutud tööde kattuvust. Kostja on kohtule esitanud küll E&G OÜ arved, mis puudutavad teostatud tööde akte nr 5-7 (tl 131-133), kuid nende arvete kogusumma on 132 549,34 eurot ja kohtul ei ole võimalik tuvastada, milline osa antud arvetest on väidetavalt seotud hageja poolt teostatud töödega. Samas ei ole see antud juhul ka oluline, sest VÕS § 176 lg 2 kohaselt ei või kohustuse ülevõtja esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis kuuluvad talle senise võlgniku vastu tulenevalt kohustuse ülevõtmise aluseks olevast õigussuhtest. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Tallinn 2016) lk 868 selgitatakse, et „Kuna kohustuse ülevõtmise aluseks olev õigussuhe puudutab üksnes senise ja uue võlgniku vahelist suhet, on selge, et uus võlgnik ei saa vastavast sisesuhtest tulenevaid võimalikke vastuväiteid kasutada võlausaldaja nõude suhtes.“ Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et kostja võttis hageja nõusolekul üle E&G OÜ kohustused hageja ees, siis ei oma tähtsust see, kas ja millises ulatuses oli kostja täitnud oma kohustusi E&G OÜ ees. Kostja poolt E&G OÜ ees oma kohustuste täitmine saab puudutada üksnes kostja ja E&G OÜ sisesuhet, mitte aga kostja kohustusi hageja ees. Vaidlus puudub selles, et hageja arvete nr 19 ja 27 osas on maksekohustus täitmata. Kuna hagiga on võimalik hageja taotletud eesmärki saavutada, siis jätab kohus rahuldamata kostja taotluse jätta hagi TsMS § 423 lg 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata.
33.Kostja on esitanud ka alternatiivse vastuväite, et juhul, kui kohus asub seisukohale, et ehitustööde protokollis esitatud sõnastust tuleb tõlgendada selliselt, et Sotsiaalministeerium võttis endale kohutuse tasuda tööde eest, mille eest ta E&G OÜ-le oli juba tasunud, siis ehitustööde protokolli allkirjastamist Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt ei saa pidada TsüS § 68 lg 2 ega 3 tähenduses tahteavalduseks. Siinjuures tugineb kostja Riigikohtu varasemale praktikale. Nimelt on Riigikohus asunud tsiviilasja number 3-2-1-144-09 p-s 11 seisukohale, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. Kostja leiab, et allkiri on antud arve vastuvõtmise kohta, seda ei saa aga TsüS § 68 lg 2 või 3 alusel lugeda otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgituga. Kostja märgib, et kuivõrd käesoleval juhul on tegemist ehitustööde protokolliga, milles fikseeritakse objekti olukord ja tööde ajagraafik ning mille allkirjastamine Sotsiaalministeeriumi töötaja poolt saab tähendada üksnes ehitusobjekti hetkeolukorra kirjelduse sedastamist, siis ei saa seda pidada tahteavalduseks TsüS § 68 lg 2 ega 3 tähenduses. Kohus nõustub hagejaga, et kostja viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-144-09 on asjakohatu, kuna käesolev vaidlus ei puuduta arve vastuvõtmist. Käesolevas vaidluses tõendab
13 (16)
2-17-7912 ehitusnõupidamise protokoll kostja poolt E&G OÜ kohustuste ülevõtmist, mitte arve vastuvõtmist (vt käesoleva kohtuotsuse p-d 27-31). Hageja viitab õigustatult ka sellele, et protokollile allakirjutanutele anti võimalus esitada protokollile vastuväited (vt tl 22), kuid antud juhul ei ole kostja poolt protokolli õigsuse suhtes parandustaotlusi esitatud. Seega leiab kohus, et 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli allkirjastamisega oma töötaja kaudu tegi kostja ühtlasi tahteavalduse, millega kostja soovis kaasa tuua õigusliku tagajärje, millega tellija ehk kostja maksab otse alltöövõtjale ehk hagejale juba teostatud tööde eest. Sellise tahteavalduse tegemise soovi kostja poolt kinnitab mh asjaolu, et kostja on tasunud hagejale 5798,41 eurot (vt tl 138), milline kohustus sai kostjale aga hageja ja kostja vahelise töövõtulepingu puudumisel tuleneda üksnes 21.04.2015 ehituskoosoleku protokollist.2
34.Ebaõige on kostja vastuväide, mille kohaselt hagiavalduse lisadest 2 ja 3 nähtub, et hageja pöördus vaidlusaluses küsimuses esmakordselt Sotsiaalministeeriumi poole alles 25.10.2016 ehk ligikaudu 18 kuud pärast ehituskoosoleku toimumist. Kostja leiab, et juhul, kui hageja oleks Sotsiaalministeeriumi tahteavaldust tõlgendanud selliselt, nagu hageja hagiavalduses väidab, siis oleks hageja kohe pärast ehitustööde protokolli allkirjastamist pidanud arved esitama Sotsiaalministeeriumile. Kohus märgib, et hageja on kostja poole vaidlusaluste arvete tasumise küsimises pöördunud ka 2015 mais ja septembris (vt tl 153, tl 155). Tõele ei vasta kostja vastuväide, nagu oleks hageja mõistnud, et nõuetega arvete nr 19 ja 27 osas tuleb pöörduda peatöövõtja poole, kuivõrd hageja ei ole Sotsimaalministeeriumi nimele esitanud ühtegi arvet. Muuhulgas on kostja saatnud hagejale 13.05.2015 e-kirja, milles küsitakse kostjalt otsesõnu, kas hageja peaks kostjale uued arved esitama või toimub kõik vanade arvetega (tl 155). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks sellele küsimusele vastanud. Kui kostja leiab, et ainsaks takistuseks hageja nõude rahuldamiseks oleks arvete esitamine, siis ei oleks eeldatavalt ka mingit probleemi selle soovi täitmiseks. Samas ei ole kostja hagejale esitanud nõuet arvete esitamiseks, vaid on hageja nõudele põhimõtteliselt vastu vaielnud, eitades hageja nõudeõigust. Samuti on hageja õigustatult märkinud, et arved nr 19 ja 27 olid väljastatud enne 21.04.2015 ehitusnõupidamist ja seega nad ei saanudki olla adresseeritud kostjale, kuna arvete esitamise hetkel puudus kostjaga vastav kokkulepe. Kohus on kokkuvõttes seisukohal, et asjaolu, et hageja ei ole kostjale esitanud arveid kostja poolt ülevõetud kohustuste tasumiseks, ei saa muuta kostja kohustusi (seda enam, et kostja pole hagejalt kostja nimele arvete esitamist ka nõudnud).
35.Kohus leiab, et alusetu ning hea usu põhimõttega vastuolus on kostja vastuväide, mille kohaselt kostja on riigihangete seaduse tähenduses hankija ja ei tohi ilma kohast menetlust läbi viimata teenust tellida. Kohus märgib, et E&G OÜ kohustuste ülevõtmist ei saa vaadelda kostjapoolse teenuse tellimisena hagejalt. Teisalt leiab kohus, et riik ei saa antud juhul oma tsiviilõiguslikust vastutusest vabaneda sellega, kui riik isegi jätnuks järgimata mingi kohase menetluse endale kohustuste võtmiseks. Hageja on põhjendatult märkinud, et kostja kohustus on jälgida, et ta võtab endale kohustused, mida on ta võimeline täitma ning antud juhul ei ole hageja kohustus muretseda, kas kostja poolt võetud kohustuse täitmine on kooskõlas riigihangete seadusega või muude talle kohustuslike nõuetega. Kohus nõustub hagejaga, et hagejal puudus põhjus kahelda kostja seaduskuulekuses käitumises. Kohus leiab, et hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks vastuvõtmatu, kui riik võiks tsiviilõiguslikust vastutusest vabaneda seetõttu, et jättis väidetavalt täitmata riigihangete seaduse või muu seaduse normid. Riik samaaegselt õigusnormide kehtestajana peaks ise olema eeskujuks õigusnormide täitmisel ning
Seda, et kostja tegi 21.04.2015 ehituskoosoleku protokolli alusel siduva tahteavalduse, millega kostja soovis kaasa tuua õigusliku tagajärje ja võtta endale kohustusi, möönab 5798,41 euro tasumist käsitledes kostja sisuliselt ka ise, kinnitades, et „Nimetatud arve summas 5798,41 eurot on Sotsiaalministeerium tasunud ka hageja arveldusarvele (EE432200221011713385) 08.06.2015 täites sellega 21.04.2015 ehituskoosolekul kokku lepitu“ (vt tl 56).
14 (16)
2-17-7912 vähemalt antud vaidluses oleks kohtu hinnangul hea usu põhimõttega vastuolus, kui riigi vastutus hageja ees võiks olla välistatud tulenevalt riigi enda (väidetavast) seaduserikkumisest. VÕS § 6 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
36.Eelnevat arvestades kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Hageja oli väljastanud teostatud tööde eest arved. E&G OÜ oli jätnud tasumata arved nr 19 ja 27 summas 22 269,18 eurot (tl 19-20). 21.04.2015 sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt kostja võttis E&G OÜ kohustused teostatud tööde eest maksmiseks ja nimetatud arvete tasumiseks üle. Kohtule pole teada, et E&G OÜ või kostja oleks esitanud hageja poolt teostatud tööde suhtes pretensioone. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Lähtudes ülaltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 22 269,18 eurot. Kohus leiab, et kostjapoolse kohustuse rikkumist vabandavaid asjaolusid VÕS § 103 mõttes ei esine. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
37.Hageja nõuab kostjalt ka seadusjärgset viivist hagi esitamise päeva seisuga summas 2480,16 eurot (perioodi eest 01.01.2016 – 22.05.2017). Hageja leiab, et tegelikkuses oleks kostja saanud tasuda võla juba varem, aga õigluse põhimõttest lähtudes esitab hageja viivise nõude alles alates 01.01.2016. Kohus märgib, et 21.04.2015 protokollis ei lepitud kokku võla tasumise kuupäevas. VÕS § 82 lg 3 on sätestatud, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS-i §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja teatanud kostjale oma nõudest hiljemalt 24.09.2015 (tl 153), seetõttu leiab kohus, et viivise nõudmine alates 01.01.2016 on põhjendatud. Kostja ei ole hageja viivisearvestuse (vt tl 34) õigsust kahtluse alla seadnud, mistõttu kohus rahuldab hageja viivisenõude summas 2480,16 eurot (perioodi eest 01.01.2016 – 22.05.2017).
38.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
39.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust ja lepingulise esindaja õigusabikuludest kokku summas
15 (16)
2-17-7912 2590 eurot (900+1690, vt tl 35, tl 45, tl 150 ja 150 pöördel). Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu kokku 900 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 900 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et on käibemaksukohuslane ja soovib menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 130eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (ilma käibemaksuta) ei ole iseenesest ülemääraselt kõrge. Samas tuleb arvestada, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab esmalt, et põhjendamatu on hageja kulu seoses kohtu 24.05.2017 kohtumäärusega tutvumise ja hagi puuduste kõrvaldamisega mahus 0,8 h. Kohus leiab, et hagi tuleks professionaalse esindaja poolt eelduslikult esitada ilma puudusteta ja hagiavalduse puuduste kõrvaldamisega seotud kulusid ei pea vastaspool hüvitama. Samuti vähendab kohus seoses kostja vastuse analüüsiga, kostja vastusele vastuse koostamisega ja menetluskulude nimekirja koostamisega seotud ajakulu kokku 2,2 h võrra, leides, et hageja esindaja ajakulu nimetatud toimingutele on ülemäärane. Muuhulgas juhib kohus seoses hageja poolt näidatud menetluskulude nimekirja edastamise kuluga tähelepanu sellele, et Riigikohtu 11.11.2014 määruses nr 3-2-1-77-14 p 12 on selgitatud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hageja taotluse esindajakulude hüvitamiseks 10 tunni eest summas 1300 eurot. Hageja taotlus õigusabikulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 3 tunni ulatuses, summas 390 eurot. Eelnevat arvestades mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 2200 eurot (900+1300) eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
40.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.