2-07-26594
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
03. oktoober 2007. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-07-26594
Tsiviilasi
AS avaldus pankrotimenetluse algatamiseks pankroti väljakuulutamiseks Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega
Menetlustoiming Menetlusosalised
Kohtuistungi toimumise aeg
ja
Võlgnik: AS (likvideerimisel reg kood XXX asuk XXX); endine juhatuse liige KK (IK XXX elukoht XXX); likvideerija Taimar Kepp (IK XXX aadress XXX); Võlgniku esindaja: volikirja alusel KK (IK XXX Õigusbüroo XXX); Ajutine pankrotihaldur Eve Selberg (IK XXX asuk Advokaadibüroo XXX). 19. september 2007. a
Lõpetada AS(reg kood XXX likvideerimisel, endised ärinimed AS , AS ) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Likvideerida AS ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. AS likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Eve Selberg’ile. Vabastada ajutine pankrotihaldur Eve Selberg (IK XXX asuk Advokaadibüroo XXX) pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast AS kustutamist äriregistrist. Määrata AS dokumentide hoidjaks KK (IK XXXaadress XXX). Määrata ajutisele pankrotihaldurile Eve Selberg’ile ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni. Välja mõista AS-lt ja endiselt juhatuse liikmelt KK solidaarselt ajutise halduri tasu ja kulutused brutosummas 6 700 (kuus tuhat seitsesada) krooni ajutise pankrotihaldur Eve Selberg’i (IK XXX arveldusarve XXX SEB Eesti Ühispangas) kasuks. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Asjaolud ja avaldus 19.07.2007. a esitas AS likvideerija avalduse AS pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad AS kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda AS täita võlausaldajate nõudeid. 03.07.2007. a seisuga on äriühingu kohustused summas 5 073 069.20 krooni, nõuded deebitoride vastu summas 1 607 857 krooni. Äriühing on püsivalt maksejõuetu. 15.12.2007. a algatas kohus AS pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Kohtuistung Kohtuistungil 19.09.2007. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusalaks paatide, kaatrite, väikelaevade ja jahtide ost, müük, vahendus, rendile andmine ning rentimine. Võlgniku äriplaani kohaselt tellis ta Rootsist laeva, et kasutada seda oma ettevõtluse tarbeks, eelkõige avamerel tasu eest sõitude korraldamiseks, väljaüürimiseks jne. Mais 2002.a. ostis võlgnik Rootsi firmalt Fair Marin AB merelaeva CRIS , laeva registri nr 1V03C10, ehitusaasta 2003, ehitaja Fairline Boats PLC, ehituskoht Inglismaa hinnaga 355 524 Suurbritannia naelsterlingit (2003.a. aprillis oli Eesit krooni kurss Suurbritannia naelsterlingi suhtes 22,68696, seega oli laeva väärtuseks Eesti kroonides 8 065 758,77 krooni. Laeva eest tasuti kolmes osas, esimese osana anti Fair Marin AB-le mootorpaat Princess 415-90 väärtusega 95 000 naelsterlingit, ülejäänu tasuti rahas. Laev Cris toimetati Eesti Vabariiki 19.05.2003.a., võlgnik kanti laevaregistrisse kui laeva omanik 20.03.2003.a. Võlgnik esitas laeva üle Eesti Vabariigi tollipiiri toimetamisel turismilaeva tollideklaratsiooni. Laeva omandamise finantseerimiseks sõlmis 26.03.2003.a. võlgnik SEB Ühisliising AS – iga notariaalselt tõestatud lepingu nr 2469, mille alusel kanti laeva kinnistusraamatusse esimesele järjekohale hüpoteek, hüpoteegipidajaks oli Ühisliisingu AS, hüpoteegisummaks 5 870 000 krooniintressimääraga 10
% aastas. 2003.a. väljastas võlgnik huvilaeva rendiarveid summas 825 000 krooni. Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga otsustas võlgnik laeva importida ja esitas Maksu – ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuurile 01.07.2004.a. seisuga impordideklaratsiooni sooviga sama päeva seisuga importida laev Eestisse vabasse ringlusesse, millisel juhul kohaldunuks siin käibemaksumäär 0 %, mida viimane ei aktsepteerinud. 29.07.2004.a. tegi Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuur maksuotsuse nr 16.2.2.- 9/95 (edaspidi nimetatud maksuotsus), milles leiti, et 19.05.2003 imporditud huvilaeva käibemaksu võlg on 1 454 260 krooni ja intressivõlaks käibemaksult 380 434 krooni, kokku oli võlgniku maksuvõlg nimetatud maksuotsuse kohaselt 1 834 694 krooni, millele lisandus intress määraga 0,06 % päevas kuni maksuvõla tasumise päevani. Maksuotsuse kohaselt ei esitanud võlgnik 19.05.2003 aastal huvilaeva Cris üle Eesti Vabariigi tollipiiri toimetamisel tolliprotseduuri rakendamiseks nõuetekohast tollideklaratsiooni ega tasunud laeva kui kauba pealt impordimakse ning võlgnik toimetas laeva kui kauba ebaseaduslikult Eesti tolliterritooriumile. Maksuotsusega tuvastati, et laevaregistrisse kantud võlgnikule kuuluva laeva Cris tüübiks on huvilaev, sel ajal kehtinud käibemaksuseaduse redaktsioonist tulenevalt maksustati huvi- või lõbusõitudeks kasutatav laev 18 % käibemaksumääraga. Võlgniku selgituse kohaselt oli tema aktiivne majandustegevus 2004.a. navigatsioonihooajast alates häiritud ja seisnes passiivses investeerimises. SEB Ühisliising AS avalduse alusel algatati täitemenetlus, mille käigus 29.07.2005.a. käigus toimunud laeva enampakkumisel laev võõrandati ning sellest ajast ei ole võlgniku äritegevust toimunud. Tallinna Halduskohtu 28.06.2005.a. otsusega haldusasjas nr 3-2013/2004 jäeti võlgniku kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et kuna antud juhul oli tolliterritooriumile toimetatud laev kaubaks, siis oleks tulnud välja kutsuda tolliametnik ning laev on võlgniku poolt üle tollipiiri toimetatud ebaseaduslikult ning tal tekkis tollivõlg ning tasumisele kuuluv käibemaksusumma oli määratud õigesti koos intressidega. Võlgniku 2005.a. ja 2006.a. majandusaasta aruannete kohaselt ei ole AS jätkuvalt tegutsev äriühing. 2005.a. majandusaasta aruande (lk 7) kohaselt 2004.a. ja 2005.a. võlgnikul käivet ei olnud, 2003.a. realiseerimise netokäive oli 825 000 krooni. Ainuaktsionäri OÜ Starset 21.06.2007.a. otsusega algatati võlgniku likvideerimismenetlus. Võlgniku poolt kohtule esitatud pankrotiavaldusele lisatud vara loetelus sisaldab võlgniku ainsa varana nõuet eraisik Andres Sarri vastu summas 1 607 857 krooni. Dokumentide kontrollimisel ilmnes, et nimetatud summa kajastus võlgniku likvideerimisbilansis ja varade loetelus ebaõigesti, nimelt oli võlgnik juba enne likvideerimismenetluse alustamist, 05.01.2007.a. loovutanud kõik laenu andmisest tulenevad nõuded (nii põhivõlg kui kõrvalkohustused) Andres Sarri vastu ASile Eesti Talleks. Nõude loovutamise hind oli kokkuleppeliselt 1 450 000 krooni, mis vastas põhivõla suurusele. Võlgnikul vara puudub. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku poolt esitatud nimekiri sisaldab nõuet AS Eesti Talleks vastu summas 3 314 329, 39 krooni, milline summa ei ole õige. Võlgnik võlgneb AS-ile Eesti Talleks tulenevalt antud laenudest vastavalt võlgniku poolt koostatud parandatud likvideerimisbilansile 1 727 805 krooni. Võlgniku poolt koostatud nimekirjast lähtuvalt oli käibemaksu võlg 1 726 646 krooni. Nimetatud summat ajutisel halduril kontrollida ei õnnestunud, kuna Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt väljastatud isikukontoridade kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Lisaks isikukontoridadele väljastati pankrotihaldurile Maksu – ja Tolliameti poolt võlgnikule 05.08.2004.a. väljastatud arved nr 404960 ja 404961 kokku summas 1 834 694 krooni. Seega on võlgnikul kokku rahalisi kohustusi kreeditoride ees kokku 3 486 545 krooni. Võlgniku likvideerija on seisukohal, et maksejõuetuse põhjustas nõrk positsioon turul
põhitegevusalal, mis põhjustas allajäämise konkurentidele ning suured rahalised kohustused AS-i Eesti Talleks ja Eesti Vabariigi ees maksuvõla näol. Lisaks peab ajutine pankrotihaldur oluliseks märkida, et oluline osa võlgniku maksejõuetuse tekkimisel oli ka võlgniku juhatuse halval majanduslikul käitumisel, pärast 29.07.2005.a. käigus toimunud laeva enampakkumisel müüki ei otsitud uusi väljundeid muu majandustegevuse arendamiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse oleks põhjustanud kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et võlgniku 2006.a. majandusaasta aruande kohaselt ei vastanud võlgniku omakapital seaduses kehtestatud nõuetele, olles negatiivne ( - 3 486 041 krooni). Võlgniku 2005.a. majandusaasta aruandest nähtub, et võlgniku omakapital oli negatiivne juba 2005.a. (- 1 633 987 krooni). Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud dokumente vastavalt äriseadustiku § 292 lg 1 aktsionäride erakorralist üldkoosoleku kokkukutsumise kohta äriseadustiku § 301 sätestatud otsuste vastuvõtmiseks ning aktsiakapitali ei suurendatud ega ei esitatud ka pankrotiavaldust. Ajutine haldur ei ole tuvastanud hetkel vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku brutosumma 6 700 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 alusel kuulub võlgnikult ja endiselt juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 6 700 krooni Eve Selbergi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Kalev Kippar’ile.
Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.