Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
3. oktoober 2007 Tartu
Tsiviilasja number
2-04-818
Tsiviilasi
T.L. i hagi E.V. , A.V. , E.K. i, K.P. i ja K.P. i vastu ebaseadusliku valduse lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. juuni 2007 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.L. i esindaja v.adv Margo Lemetti määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 29. juuni 2007 määrus muutmata. T.L. i apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema kanda. Määrus on lõplik.
AS Tootal Kinnisvara esitas 06.07.2004 hagi E.V. , A.V. , E.K. i, K.P. i ja K.P. i vastu X 50 asuva ehitise suhtes ebaseadusliku valduse lõpetamiseks. 09.05.2007 määrusega luges kohus AS Tootal Kinnisvara asemel hagejaks T.L. i. 29.06.2007 määrusega võttis kohus menetlusse E. ja A.V. vastuhagi T.L. i vastu üürilepingu tunnustamiseks. E. ja A.V. paluvad vastuhagi tagamiseks keelata kohtumenetluse ajaks T.L. il igasuguse tegevuse, mis kahjustab hagejate 07.05.1999 sõlmitud üürilepingust tulenevat valdust X
50 elamu II korrusele, garaažile, keldrile ja 1⁄2 kinnistule. E.V. sõlmis 07.05.1999 üürilepingu X 50 Tartus asuva eluruumi eluaegseks tasuta kasutamiseks, 26.08.2002 uuendasid pooled üürilepingut, kaasates üürnikuks ka E.V. täisealiseks saanud poja A.V. . 08.06.2004 omandas AS Tootal Kinnisvara 1⁄2 mõttelist osa X 50 elamust. 13.01.2006 kanti elamualune maa kinnistusraamatusse. 31.08.2006 võõrandas AS Tootal Kinnisvara 1⁄2 mõttelist osa kinnistu kaasomanikule T.L. ile. E. ja A.V. soovivad vastuhagi tagada, sest T.L. rikub pidevalt nende valdust ning kahjustab sellega täiendavalt nende elukvaliteeti. Hagi tagamine on vajalik omavoli vältimiseks. Tartu Maakohus rahuldas 29.06.2007 määrusega hagi tagamise taotluse ja keelas T.L. il kuni tsiviilasjas nr 2-04-818 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni toimingud, mis kahjustavad E. ja A.V. valdust X 50 Tartus asuva elamu II korrusele, garaažile, keldrile ja 1⁄2 kinnistule. Määruse kohaselt on põhjendatud T.L. i omavoli vältimiseks vastuhagi tagada, arvestades vastuhagi nõuet ning vastuhagejate kirjeldatud T.L. i käitumist. E. ja A.V. avaldustest nähtuvalt on T.L. korduvalt omavoliliselt rikkunud E. ja A.V. üürilepingust tulenevat õigust kasutada X 50 elamu II korrust ja garaaži ning 1⁄2 krunti. T.L. esitas E. ja A.V. le kirjalikult nõude valduse koheseks vabastamiseks, sest ta soovivat hakata maja II korrusel remonti tegema. Pärast nõude esitamist lõhkus T.L. E. ja A.V. äraolekul aiavärava keti ning parkis oma sõiduauto E. ja A.V. kasutuses olevale krundiosale garaaži ukse ette. T.L. on korduvalt nõudnud enda sisselaskmist E. ja A.V. kasutatavatesse eluruumidesse ning ähvardanud siseneda nende äraolekul. T.L. on asunud puurima auke läbi oma korruse ruumide lae E. ja A.V. põrandasse. Ta on vahetanud ära E. ja A.V. koduukse luku, jättes E.V. koju luku taha, viinud E.V. koera omavoliliselt ketist enda poole, pildunud ukse pihta pori, kõrvaldanud või pildunud tänavale või porri saabunud posti. T.L. on lõhkunud maha kuuri, kus E.V. oma asju hoidis, kiskunud maha pesunööri koos pesuga ning lasknud ketist lahti ja ajanud aiast välja E. ja A.V. koera, mistõttu on linnavalitsus V trahvinud. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib kohus sõltumata TsMS § 377 lg 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine.
T.L. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 29.06.2007 hagi tagamise määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole hagi tagamise vajalikkust motiveeritud ning hagi tagamise taotlus on rahuldatud ilma, et vastuhagi esitajad oleks oma väiteid tõendanud. E. ja A.V. on vastuhagis esitatud nõue tunnustada hagejate õigust kasutada X 50 maja II korrust, garaaži ja 1⁄2 krunti üürilepingu alusel on oma olemuselt tuvastushagi TsMS § 368 mõistes. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus ega ka vastuhagi esitajad ei ole näidanud, kuidas võiks vastuhagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist, kuivõrd vastuhagi esitajate nõue on suunatud üürilepingu tunnustamisele. Üürilepingu kehtivus on aga tunnustatav ka hagi tagamisest sõltumata ning hagi tagamine ei ole selle eelduseks. Hagi tagamata jättes ei ole E. ja A.V. vastuhagi kuidagi kahjustatud ning selle alusel tehtava võimaliku lahendi täitmine ehk siis üürilepingu tunnustamine on võimalik ka hagi tagamata. Kõik kostjate väited T.L. i tegevuse suhtes on
paljasõnalised ning tõendamata. Hoopis E. ja A.V. on takistanud T.L. il ja tema pereliikmetel siseneda omaenda kodusse, mille suhtes on esitatud kirjalikud palved võimaldada taas peaust kasutada. T.L. ei ole lammutanud kuuri, mis on praegu alles, samuti välja lasknud E. ja A.V. te pereliikmeks oleva E.K. ile kuulunud koera. Kõik vastuhagis ja selle täienduses esitatud väited ülalviidatud asjaolude suhtes on alusetud; 2) on tagatud vastuhagi ulatuses, mida ei ole võimalik täita. Nagu eespool viidatud, on vastuhagis palutud tunnustada õigust kasutada X 50 maja II korrust, garaaži ja 1⁄2 krunti üürilepingu alusel. Samas ei ole vastuhagis selgitatud, millises ulatuses E. ja A.V. valdusõigust X 50 kinnistu ja sellel paikneva elamu suhtes omavad. Vastuhagi esitajatel ei ole valdust 1⁄2 kinnistule, keldrile ja garaažile, mistõttu puudus igasugune alus kitsendada X 50 kinnistu omaniku omandiõigusi garaaži, keldri ning tema valduses oleva kinnistu kasutamisel. Samas ei ole vastuhagis keldri kasutamiseõigust palutud tunnustada; 3) jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik käsitleda X 50 II korrusel asuvaid ruume kasutamisotstarbeliste eluruumidena. Vastuhagi esitaja A.V. kolis X 50 elamu II korruselt välja 2007. a maikuus. 2007.aastal on E.V. kasutanud X 50 elamu II korrust vaid kolmel päeval nädalas esmaspäevast kolmapäevani. Tegelikkuses ei ole X 50 elamu II korrusel asuvad eluruumid sihipäraselt kasutatavad, kuna puuduvad nii vee- kui ka elektrivarustus, küttekoldeid on keelatud kasutada, katus on avariilises olukorras; 4) on vastuhagi ja selle tagamise taotlus järjekordne samm selleks, et sundida T.L. it maksma X 50 elamu II korrusel paiknevate eluruumide vabastamise eest rahalist hüvitust. Vastavasisulisi nõudeid (summas 350 000 krooni) on esitatud korduvalt. Ükski vastuhagi esitajate poolt vastuhagis või selle täiendustes esitatud seisukohtadest ei anna alust vastuhagi rahuldamiseks ega ka selle tagamiseks. Samuti ei esine TsMS § 377 lg 2 sätestatud olulise kahju või omavoli tekkimise vältimise vajadust, mis oleks aluseks hagi tagamiseks.
A.V. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja korduvalt rikkunud vastustajate üürilepingust tulenevat valdust, tungides üürilepingu alusel kasutatavale pinnale, hävitades ja kahjustades vastustajate vara ning sellega seonduvalt halvendanud vastustajate elukvaliteeti. Määruskaebuse esitaja tegevus on sihilik, eesmärgiga viia vastustajad seisundisse, mil nad ise vabastavad kasutatava eluruumi, kuna seal elamise jätkamine ei ole tekitatud pingete tõttu võimalik; 2) on väär väide, et vastustajate väited T.L. i tegevuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata, kuna kohtule on esitatud T.L. i poolt vastustajatele kirjalikult esitatud nõuded. Määruskaebuse esitaja väide, et vastustajad takistavad T.L. il kasutada vastustajate kasutuses olevat peaust, on paljasõnaline, kuna juba 1995. a, mil E.V. omandas 1⁄2 X 50 elamust, on T.L. kasutanud maja teist ust. Soovides kasutama hakata vastustajate poolt kasutatavat ust, seaks ta ohtu vastustajate turvalisuse, kuna nimetatud uks viib otseselt vastustajate valduses olevasse majaossa. T.L. lammutas kuuri, milles vastustajad hoidsid küttepuid jm esemeid, tehes sellega võimatuks vastustajatel hoiustada kütust. Koer, kes tavapäraselt on vastustajate poolt kasutatava ukse juures ketis, on korduvalt T.L. i poolt päästetud tänavale ajal, mil vastustajaid kodus ei ole. T.L. avas omavoliliselt vastustajate poolt kasutatava garaaži ning teisaldas seal olnud vastustajate sõiduauto Ford X 50 maja ette tänavale, rikkudes sellega otseselt vastustajate valdust ja vara puutumatust;
3) peaks üürilepingust tulenevalt vastustajatel olema valdus X 50 50% elamule + maa, mis koosneb II korrusest, garaažist, keldrist, köögist, tualettruumist. Juba aastaid ei ole T.L. võimaldanud vastustajatel kasutada keldrit (kohtumenetluses on E.V. hagi T.L. i vastu nimetatud asjas) ja garaaži kasutamise on T.L. teinud võimatuks käesoleva kohtumenetluse ajal. Samuti on T.L. teinud vastustajatele takistusi kasutada poolt kinnistut, juurides välja vastustajate poolt istutatud marjapõõsad, viljapuud ja ilutaimed; 4) puudub veevarustus II korrusel T.L. i tegevuse tulemusena - juba 1995. a lõikas T.L. välja II korrusele viiva veetorustiku. Elektrivarustuse lõpetas samuti T.L. i poolt kaabli läbilõikamine. Võlgnevust vastustajatel vee ega elektri eest ei ole; 5) ei ole vastustajad esitanud T.L. ile nõudeid summade maksmiseks.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu 29. juuni 2007 määrus muutmata. TsMS § 377 lg 2 kohaselt kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. E. ja A.V. esitasid vastuhagi üürilepingu tunnustamiseks ning ühtlasi taotlesid hagi tagamise korras keelata T.L. il toimingud, mis kahjustavad nende üürilepingust tulenevat valdust X 50 elamu II korrusele, garaažile, keldrile ja 1⁄2 kinnistule. Vastuhagiavalduses on E. ja A.V. kooskõlas TsMS §-s 381 lg 2 sätestatuga põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on TsMS § 377 lg 2 alusel T.L. i omavoli vältimiseks vastuhagi põhjendatult taganud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud maakohtu määruse tühistamiseks. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et vastuhagi esitajad ei ole hagi tagamise taotluses esitatud väiteid tõendanud. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et hagi tagamist taotlev isik peab tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistada. Vastuhagi esitajad on eelnimetatud nõude täitnud ning põhistanud T.L. i poolt nende valdust rikkuvat tegevust. Muuhulgas on vastuhagi esitajad viidanud ka T.L. i poolt nendele saadetud kirjalikele nõuetele. Kuivõrd maakohus on hagi taganud TsMS § 377 lg 2 alusel, siis ei ole asjakohane määruskaebuses esitatud viide TsMS §-le 377 lg 1. Vastuhagist nähtuvalt tuleneb E. ja A.V. valdusõigus X 50 kinnistule ja seal paiknevatele hoonetele üürilepingust, mille tunnustamist nad taotlevad. Vaidlusaluse üürilepingu kohaselt on E. ja A.V. kasutusse antud lisaks X 50 asuva elamu II korrusele ka garaaž ja kelder. Seega oli maakohtul hagi tagamise korras õigus keelata ka T.L. i toimingud, mis kahjustavad E. ja A.V. valdust X 50 kinnistul asuvale keldrile. Määruskaebuse esitaja vastupidised väited ei ole põhjendatud. Asjaoludel, kui kasutamisotstarbelised on X 50 II korrusel asuvad eluruumid ning kui sageli vastuhagi esitajad nimetatud eluruume kasutavad, ei ole hagi tagamise seisukohalt asjakohased. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema kanda.
TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.