2-07-1114 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mare Merimaa, Iko Nõmm, Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. september 2007, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ E.R.T (pankrotis) pankrotihalduri Terje Eipre hagi Elmet Reose vastu 731 621 krooni 60 sendi kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 1. märtsi 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E.R.T (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
Menetlusosalised esindajad
ja
pankrotihalduri
Terje
Eipre
nende Hageja OÜ E.R.T „pankrotis“ (registrikood xxxxxxxx) seadusjärgne esindaja pankrotihaldur Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinn); kostja Elmet Reose (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht x) ja tema lepinguline esindaja Margus Sorga (x)
Jätta muutmata Pärnu Maakohtu 1. märtsi 2007 otsus ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi OÜ E.R.T (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused OÜ E.R.T pankrotihaldur Terje Eipre esitas 04.01.2007 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus PankrS § 28 lg 2, ÄS § 180 lg 51, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel välja mõista Elmet Reoselt 731 621,60 krooni kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduse kohaselt algatati 03.10.2006 OÜ E.R.T pankrotimenetlus võlausaldaja AS Mokter avalduse alusel. 05.12.2006 kuulutas Pärnu Maakohus välja OÜ E.R.T pankroti, võttes aluseks ajutise halduri poolt 02.11.2006 kohtule esitatud aruande võlgniku majandusliku olukorra kohta. Aruande koostamise seisuga oli OÜ-l E.R.T vara 18,65 kuni 1 216,63 krooni ja kohustusi vähemalt 731 621,60 krooni. Elmet Reose oli OÜ E.R.T juhatuse liige ajavahemikul 01.10.2001 kuni 05.12.2006. Võlgniku põhitegevuseks oli transporditeenuste osutamine ning tema maksejõuetus kujunes välja 2004. a. kevad-suvel. Elmet Reose hinnangul oli maksejõuetuse tekkepõhjuseks madal likviidsus ning vaid ühe töövahendi, s. o veoki olemasolu. OÜ E.R.T majandustegevus lõppes 2004. a. ning seega ei olnud tekkinud maksejõuetus ajutise iseloomuga. Ka OÜ E.R.T ainsa pangakonto väljavõttest on näha, et viimane tehing toimus 02.02.2005. Nimetatud asjaoluga on tõendatud, et OÜ E.R.T majandustegevus lõppes vähemalt poolteist aastat enne võlausaldaja avalduse alusel pankrotimenetluse algatamist. Eeltoodust tulenevalt leidis pankrotihaldur, et võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse, mille kohaselt peab juhatuse liige olukorras, kus on ilmnenud püsiv maksejõuetus, esitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva jooksul kohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kostja pankrotiavaldust ei esitanud. Vastavalt PankrS § 28 lg-le 2 loetakse raskeks juhtimisveaks võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustusete rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04 on Riigikohtu tsiviilkolleegium asunud seisukohale, et ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Seega on kostja OÜ E.R.T juhatuse liikmena pannud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmisega toime raske juhtimisvea ja tekitanud osaühingule kahju. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. ÄS § 187 lg 1 kohaselt (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud osaühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest. Kostja leidis, et osaühingu kahjumit ning võlgnevusi ei saa samastada juhatuse liikme varaga ning äriühingu võlad ei ole automaatselt ülekantavad kostjale kui võlgniku endisele juhatuse liikmele. OÜ E.R.T tasumata võlad tekkisid majandustegevuse käigus ning pankrotihaldur on hagiavalduses õigesti selgitanud võlgniku pankrotistumise põhjusi. Sellega on tõendatud, et OÜ E.R.T bilansis kajastatud kohustused ja tema maksejõuetus tekkis muul põhjusel, kui juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamata jätmine. Seega puudub põhjuslik seos hageja poolt viidatud kostja õigusvastase käitumise ja OÜ-le E.R.T kohustuste tekkimise vahel. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Pärnu Maakohus jättis hagi 01.03.2007 otsusega rahuldamata. Kohus otsustas, et menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-1114 kannab hageja. Kuna hageja oli menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, siis riigilõiv temalt väljamõistmisele ei kuulu. Otsuse põhjenduste kohaselt on ebaõige hageja seisukoht, et ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitleda igal juhul ja alati raske juhtimisveana. Hageja poolt osundatud lahendis nr 3-2-1-137-04 on Riigikohtu
tsiviilkolleegium seisukohal, et raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses on tegemist vaid juhul, kui seaduses sätestatud kohustuse rikkumine oli maksejõuetuse põhjuseks. Nii hagiavaldusest kui ajutise halduri aruandest nähtuvalt kujunes OÜ E.R.T maksejõuetus välja 2004. a. kevad-suvel. Maksejõuetuse tekkepõhjuseks oli asjaolu, et kostja tegutses ettevõttes üksi ja vaid ühe autoga. Ettevõtte käive oli pidevalt väike, kuna oli raskusi ainsa veoki remontimise ja sõidus hoidmisega. Peale Euroopa Liiduga liitumist transpordihinnad langesid ja bensiinihinnad tõusid. Ettevõtted, kellele võlgnik teenuseid osutas, viivitasid pidevalt maksetega, mistõttu ei suutnud ka võlgnik tähtaegselt tasuda liisingumakseid ning kütuse eest. Kuna peale 02.02.2005 võlgnik enam ühtegi tehingut ei teostanud, oli halduri poolt näidatud kahju, s. o võlgniku kohustused summas 731 621,60 krooni nimetatud ajaks juba tekkinud. Seega ei mõjutanud OÜ E.R.T juhatuse liikme poolt ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmine mingil viisil ei maksejõuetuse tekkimist ega ka võlgniku täitmata kohustuste suurust, mistõttu puudub alus käsitleda tema tegevusetust äriühingu likvideerimisel raske juhtimisveana. Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et hagiavalduses tsiteeritud ÄS § 180 lg 51 redaktsioon hakkas kehtima alles 01.01.2006. Kostjalt OÜ E.R.T täitmata kohustustega võrdse summa väljamõistmise nõudes toetub hageja võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetele (VÕS § 1043; VÕS § 1045 lg 1 p 7). Antud asjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ E.R.T täitmata kohustused oleksid tekkinud juhatuse liikme, s. o kostja süülise tegevuse tulemusena. ÄS § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse täitmata jätmine toimus ajal, kui ettevõtte majandustegevus oli maksejõuetuse tõttu juba lõppenud ja 731 621,60 krooni suurune võlgnevus tekkinud, mistõttu puudub põhjuslik seos kostja õigusvastase käitumise ja kahju tekkimise vahel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Pärnu Maakohtu 01.03.2007 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista Elmet Reoselt OÜ E.R.T (pankrotis) kasuks välja 731 621,60 krooni tekitatud kahju hüvitamiseks. Apellant palub jätta kõik menetluskulud Elmet Reose kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus jätnud ebaõigesti kohaldamata äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 ning kohaldanud vääralt pankrotiseaduse (PankrS) § 28 lg 2. Vastavalt kuni 31.12.2005 kehtinud ÄS § 180 lg-le 51 pidi kostja OÜ E.R.T juhatuse liikmena osaühingu maksejõuetuse ilmnemisel, mis ei ole ajutine, esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Kostja ei täitnud seadusest tulenevat kohustust ja ei esitanud õigeaegselt enda juhitava osaühingu pankrotiavaldust. Maakohtu seisukoht on väär, et raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 5 tähenduses on tegemist üksnes juhul, kui seaduses sätestatud kohustuse rikkumine oli maksejõuetuse põhjuseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 30.04.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03 asunud seisukohale, et juhul, kui raske juhtimisveaga ei põhjustatud äriühingu maksejõuetust, kuid tekitati äriühingule kahju, kannab juhtimisvea toime pannud isik vastutust TsÜS § 37 lg 1 järgi. Samale seisukohale asus Riigikohus 02.06.2003 juuni otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03 ÄS § 315 lg 1 kohaldamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt OÜ E.R.T pankrotiavalduse esitamata jätmist käsitada raske juhtimisveana sõltumata sellest, kas pankrotiavalduse esitamata jätmine oli maksejõuetuse põhjuseks.
Tsiviilasja toimikus olevast ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt kujunes OÜ E.R.T (pankrotis) maksejõuetus välja 2004. a. kevad-suvel, kuid pankrot kuulutati välja alles 2006. a. detsembris, s. o rohkem kui poolteist aastat pärast maksejõuetuse tekkimist. Ebaõige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt kostja poolt juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmine ei mõjutanud OÜ E.R.T võlgade ja maksejõuetuse tekkimist. Apellandi väitel jäi OÜ E.R.T AS-le Mokter kütuse eest võlgu juba 2003. a. juunis. Kuigi OÜ E.R.T ostis AS-lt Mokter kütust kogu 2003. a. teise poole jooksul, tasus ta kütuse eest ainult 31.10.2003 1 479,50 krooni ja 01.10.2004 192,75 krooni. Kuna kostja ei esitanud OÜ E.R.T maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult pankrotiavaldust, tekkis võlausaldajal AS Mokter OÜ E.R.T vastu viivisenõue summas 135 027,43 krooni, mis moodustab olulise osa pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nõuetest. Kui kostja oleks täitnud OÜ E.R.T juhatuse liikme kohustusi (TsÜS § 35) korraliku juhatuse liikme hoolsusega ning esitanud õigeaegselt pankrotiavalduse, oleks saanud vältida võlausaldajate nõuete tekkimist. Oma tegevusetusega põhjustas kostja OÜ-le E.R.T kahju suure viivisevõla näol. Isegi kui OÜ E.R.T maksejõuetus tekkis muudel asjaoludel, on põhjuslik seos kostja poolt osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja osaühingule kahju tekkimise vahel ikkagi olemas. Eeltoodud asjaolude tõendamiseks palub apellant ringkonnakohtul vastu võtta AS Mokter nõudeavalduse OÜ E.R.T (pankrotis) pankrotimenetluses. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 01.03.2007 otsuse muutmata. Kostja palub jätta arvesse võtmata apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud ja tõendid, kuna vastavalt TsMS § 633 lg-le 5 ja § 652 lg-le 1 ei ole lubatud apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamine. Hagiavalduses esitatud nõue ei sisaldanud viivisenõuet summas 135 027,43 krooni, mille apellant on esitanud kaebuses. Samuti puudub mõjuv põhjus, miks apellant ei saanud esitada kaebusele lisatud AS Mokter nõudeavaldust esimese astme kohtu menetluses. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse, esitatud vastusega ning toimiku materjalidega, leiab, et otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude kostja kui äriühingu juhatuse liikme vastu, tulenevalt PankrS § 28 lg-st 2, ÄS 180 lg-st 5`,VÕS §-dest 1043 ja 1045 lg 1 p 7. PankrS § 28 lg 2 kohaselt raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Maakohus võlgniku käitumises ei tuvastanud rasket juhtimisviga. Riigikohtu tsiviilkolleegium 02.06.2003 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-03 asus seisukohale, et kui raske juhtimisveaga ei põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust ÄS § 315 lg 1 järgi. ÄS § 315 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kolleegium leiab, kuigi eelnimetatud säte on sätestatud aktsiaseltsi osas, tuleb antud põhimõtet kohaldada ka osaühingu juhatuse liikmele. Seega kahju hüvitamise nõude saab esitada äriühingu juhatuse liikme vastu ka sel juhul, kui puudub raske juhtimisviga, kuid peab olema tõendatud süü olemasolu. Apellandi väide on põhjendatud, et äriühingu juhatuse liige peab täitma hoolsuskohustust ning tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Tema kohustuseks on ka äriühingu osas pankrotimenetluse algatamine, kui äriühing muutub maksejõuetuks/ ÄS § 180 lg 51/. Toimikust ilmneb, et kostja ei esitanud äriühingu tegevuse lõppemise korral pankrotiavaldust. See asjaolu ei ole aga määrav kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
Kahju hüvitamise nõude esitamise korral oli hageja kohustuseks tõendada kahju olemasolu, selle suurus, kostja süüline tegevus/ või tegevusetus/ ning põhjusliku seose olemasolu tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel. Hagiavalduses on hageja tuginenud asjaolule, et äriühingul esineb võlgnevus 731 621,60 krooni ning kostja jättis pankrotiavalduse esitamata, mis ongi juhatuse liikme osas vastutuse kohaldamise aluseks. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Äriühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamisel pidi hageja esitama need asjaolud, millest ilmneb, et pankrotiavalduse esitamatajätmine põhjustas kahju tekkimise. Maakohus tuvastas, et pankrotihalduri poolt toodud võlgniku võlgnevus 731 621,60 krooni, mida hageja käsitles kahjuna, oli tekkinud 2004.a. kevadeks, mil kujunes välja OÜ E.R.T. maksejõuetus. Selle tekkimises ei olnud kostja süüdi, vaid tekkinud võlad olid tingitud üldisest majandussituatsioonist, mil transpordihinnad langesid ja bensiinihinnad tõusid. Ettevõtted, kellele võlgnik teenuseid osutas, ei suutnud kostja äriühingule makseid õigeaegselt tasuda. Maksejõuetuse tekkimise järgselt OÜ E.R.T mingeid tehinguid ei teinud. Hageja ei ole esile toonud hagiavalduses ega ka hagimenetluses selliseid asjaolusid, mis annaksid alust hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud uue asjaolu viivisenõude tekkimise osas 135 027,43 krooni pärast äriühingu maksejõuetuks muutumist. Selle tõendamiseks on esitatud AS-i Mokter AS-i 27.12.2006 nõudeavaldus. Vastustaja on põhjendatult juhtinud tähelepanu, et sisuliselt on esitatud uus nõue, mis ei sisaldu hagiavalduses. Kolleegium nõustub vastustajaga, et viivisenõuet hagiavaldus ei sisalda ning asjaolu viivisenõuete tekkimisest seoses pankrotiavalduse esitamatajätmisega ei ole hageja esile toonud. Seega on tegemist uue asjaolu esitamisega ning uue tõendiga nõudeavalduse osas. Eesti tsiviilkohtumenetlus on piiratud apellatsioonimenetlusega, milles uue asjaolu ja uue tõendi esitamine on võimalik tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 üksnes mõjuvate põhjuste olemasolu korral. Seega uue asjaolu ja uue tõendi esitamiseks peab olema seaduslik alus ning esitatud taotluses tuleb põhistada, miks neid ei olnud võimalik esitada esimese astme kohtus. Sellist põhjendust, miks ei saanud esitada vastavat asjaolu ja tõendit esimese astme kohtus, apellant esitanud ei ole. Seega puudub alus uue asjaolu tuvastamiseks ja uue tõendi vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses. Arvestades eeltoodut, puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Mare Merimaa
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.