lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-67-03

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.06.2003

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-67-03
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.06.2003
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2245
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 60 lg 2, 3ÄS § 306 lg 2Juhatuse pädevusÄS § 315 lg 1Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 330Avalduste esitamise tähtajadTsMS § 363Hagiavalduse sisuTsMS § 90 lg 2Kohtualluvus tarbija elukoha järgiTsÜS § 108 lg 1Võimatu tingimusTsÜS § 46 lg 1Dokumentide säilitamine

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (31)

lahend.ee
3-18-2162/13Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.05.20193-16-2016/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.04.20172-14-61787/49Viru Maakohus Narva kohtumaja17.11.20162-13-38506/90Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja26.04.20162-14-62810/18Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja14.03.20163-2-1-138-15Riigikohus09.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-67-03

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. juuni 2003. a

Kohtukoosseis

Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja V. Kõve

Kohtuasi

AS Lembitu (pankrotis) hagi M. V vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 7. veebruari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/108/03

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS Lembitu (pankrotis) kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

5. mai 2003. a

Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja kostja esindaja vandeadvokaat P. Varul

Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7.veebruari 2003. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-14-57642/20
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
03.07.2015
2-13-9080/43Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja30.10.2014
2-11-65069/33Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.11.2013
3-2-1-110-13Riigikohus17.10.2013
2-12-40755/29Tallinna Ringkonnakohus30.09.2013
2-13-12056/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium30.09.2013
2-12-30012/27Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja05.06.2013
2-12-18372/19Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja31.05.2013
2-11-4036/24Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja01.10.2012
2-10-61100/53Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.09.2012
2-05-16537/51Tallinna Ringkonnakohus19.05.2011
2-10-3972/20Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja14.01.2011
2-09-51469/15Tartu Maakohus Valga kohtumaja23.02.2010
2-08-16862/16Tartu Maakohus Valga kohtumaja20.04.2009
2-05-23662/3Viru Maakohus Narva kohtumaja23.01.2009
2-05-24341/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.09.2008
2-07-8306/15Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.09.2008
2-07-1114/11Tallinna Ringkonnakohus28.09.2007
2-05-19438/15Tallinna Ringkonnakohus30.08.2007
2-05-16933/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.07.2007
2-05-2597/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.02.2007
2-05-2342/1Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja27.02.2006
2-03-250/3Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.12.2005
2-05-1596/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja24.05.2005
1.AS Lembitu ja AS Tani sõlmisid 1. detsembril 1996. a agendilepingu. Lepingu kohaselt kohustus AS Tani pidama Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal kangaste ostmiseks läbirääkimisi. 12. detsembril 1996. a sai AS Lembitu AS-lt Ühispank aktsiaseltsi restruktureerimiseks laenu 1,6 miljonit krooni intressiga 16% aastas ja tagastamistähtajaga 12. märts 1997. a. Laenu tagastamise tähtaega pikendati hiljem 12. septembrini 1997. a. 12. detsembril 1996. a andis AS Lembitu (esindaja M. V) AS-le Tani laenu 1,6 miljonit krooni 1. detsembri 1996. a agendilepingu finantseerimiseks. AS Tani kohustus laenu tagastama 12. detsembriks 2001. a. Intressis kokku ei lepitud. AS Tani tagastas AS-le Lembitu 1 290 000 krooni ja tasaarvestas ülejäänud võla (850 000 krooni) AS-lt Rajaleidja omandatud nõudega. 6. jaanuaril 1998. a lõpetasid AS Lembitu ja AS Tani laenulepingu ja agendilepingu.
2.AS Lembitu pankrotimenetlus algatati 25. novembril 1997. a ja pankrot kuulutati välja
3.veebruaril 1998. a.
3.Hagiavalduse kohaselt pidi AS Lembitu laenu tagastamisega viivitamise tõttu AS-le Ühispank tasuma 470 000 krooni viivist, millest ta jõudis pankroti väljakuulutamise ajaks tasuda

300 000 krooni. Tallinna Linnakohtu otsuse (tsiviilasi nr 2/3/25-726/01) alusel tagastas AS Eesti Ühispank sellest AS-le Lembitu (pankrotis) 230 444 krooni 30 senti. 170 000 krooni osas esitas AS Ühispank nõudeavalduse AS Lembitu pankrotimenetluses.

4.AS Lembitu palus ÄS § 306 lg 2 ja § 315 lg 1 ning PankrS § 60 lg-te 2 ja 3 alusel M. V-lt kui raskes juhtimisveas süüdiolevalt isikult välja mõista raske juhtimisveaga AS-le Lembitu tekitatud 470 000 krooni suuruse kahju. AS Lembitu juhatuse liikme M. V poolt AS-lt Ühispank võetud laenu mittesihtotstarbeline kasutamine ja selle edasilaenamine AS-le Tani oluliselt ebasoodsamatel tingimustel ning sellega AS-le Lembitu kahju tekitamine on raske juhtimisviga PankrS § 60 lg 3 p 3 tähenduses.
5.Tallinna Linnakohtu 24. oktoobri 2002. a otsusega hagi rahuldati. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli M. V nii AS Lembitu kui ka AS Tani juhatuse liige. Kostja sõlmis AS-le Lembitu ilmselt kahjuliku tehingu, sest AS-le Tani anti laenu viieks aastaks, samas oli AS Lembitu kohustatud laenusumma tagastama 9 kuu jooksul intressimääraga 16% aastas. Kostjale kui AS Lembitu juhatuse liikmele pidi AS-le Tani laenu andmisel olema teada laenuandja enda majanduslik olukord ning võimalused pangalt saadud laenu ja intressi tähtaegseks tasumiseks. Panga 15. detsembri 1997. a kirjast nähtub, et laenulepingust tulenev viivisevõlgnevus oli selleks ajaks 470 000 krooni. AS Lembitu juhatuse liikmena pangalt suure sihtotstarbelise laenu võtmine ja selle mittekasutamine vastavuses laenu sihtotstarbega äriühingu enda huvides ning edasilaenamine kostjaga seotud äriühingule AS Lembitu kahjustavatel tingimustel on raske juhtimisviga PankrS § 60 lg 3 p 9 tähenduses.
6.Kostja vastuväide, et tema tegevus seoses AS Lembitu poolt 12. detsembril 1996. a AS-le Tani laenu andmisega ei põhjustanud kostja maksejõuetust, on alusetu. AS Lembitu suhtes algatati pankrotimenetlus 25. novembril 1997. a. Pankroti väljakuulutamise ajal 3. veebruaril 1998. a moodustasid võlgniku võlad 19 734 093 krooni. 30. novembri 1997. a seisuga moodustas aktsiakapital 514 000 krooni, võlgniku käibevara 10 387 416 krooni 55 senti ja põhivara 5 059 904 krooni 80 senti. Seega oli pankrotisituatsioon välja kujunenud umbes aasta pärast laenulepingute sõlmimist ning laenulepingud halvendasid AS Lembitu majanduslikku olukorda veelgi. Seega oli AS-le Lembitu kahjulike laenulepingute sõlmimine põhjuslikus seoses pankrotisituatsiooni väljakujunemisega 1997. a lõpuks. ÄS § 306 lg 2 ja § 315 lg 1 kohaselt on äriühingu juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning juhatuse liikmed vastutavad seaduse rikkumisega aktsiaseltsile tekitatud kahju eest. Kostja põhjustas raske juhtimisveaga varalise kahju pangalt saadud laenu mittetähtaegse tagasimaksmisega tekkinud viivisvõla näol summas 300 000 krooni, mille hageja pangale tasus, ning summas 170 000 krooni (jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue), mis tuleb pangale välja maksta olenevalt jaotisest ja pankrotivarasse laekunud vahenditest, sest nende summade võrra on kahjustatud ülejäänud võlausaldajate huve AS Lembitu pankrotimenetluses. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2003. a otsusega tühistati linnakohtu otsus. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata, ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 25 000 krooni kohtukulude katteks.
8.Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis linnakohus ebaõigesti, et hagi esitamine kostja vastu PankrS § 60 lg 2 järgi oli põhjendatud. Kohus ei lähtunud hagi aluseks olnud asjaoludest, vaid rajas otsuse asjaoludele, mida hageja ei olnud asja läbivaatamisel esitanud. Kohus leidis otsuses, et kostja raske juhtimisviga vastab PankrS § 60 lg 3 p-s 9 sätestatule. Kuna hageja ei olnud nimetatud sätte kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid esile toonud, ei võinud kohus otsuse tegemisel seda kohaldada.
9.Linnakohus asus otsuses seisukohale, et AS-le Tani laenu andmine oli põhjuslikus seoses pankrotisituatsiooni väljakujunemisega 1997. aasta lõpuks. Selle seisukoha põhjendusena on kohus nimetanud andmeid hageja varalise seisu kohta ajavahemikus 1997. a 30. novembrist kuni 1998. a
3.veebruarini koos järeldusega, et hageja pankrotisituatsioon kujunes välja umbes üks aasta pärast vaidlusaluste lepingute sõlmimist. Kuna hageja nendele asjaoludele ei viidanud, ei võinud kohus otsust neile rajada. Ka jättis kohus põhjendamata, milliste tõendite alusel on nimetatud asjaolud kindlaks tehtud.
10.Tallinna Linnakohtu 3. veebruari 1998. a pankrotiotsusega ei tuvastatud hageja maksejõuetuse põhjusena rasket juhtimisviga. Hageja ei ole pankrotiotsusega tuvastatud maksejõuetuse põhjuseid ümber lükanud ega väitnud, et varem tuvastatud maksejõuetuse põhjused oleksid olnud ekslikud. Hageja ei tuginenud asjaolule, et AS-lt Eesti Ühispank võetud laenu edasilaenamine AS-le Tani põhjustas hageja maksejõuetuse. Kuna PankrS § 60 lg 2 alusel hagi esitamise aluseks on asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga, ei oleks kohus saanud hagi juba selle tõttu rahuldada.
11.Kahju tekkimine juhatuse liikme raske juhtimisvea tõttu saaks toimuda kostja kui juhatuse liikme tegevusest. Kuna ÄS § 306 lg-te 1 ja 2 kohaselt on juhatus vastutav aktsiaseltsi juhtimise eest ning kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, on raske juhtimisviga, mis põhjustas kahju tekkimise, aluseks ka ÄS § 315 kohaldamisele. Juhatuse liikmed vastutavad ÄS § 315 lg 1 järgi seaduse ja põhikirja nõuete rikkumisega ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Hagi rahuldamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt, kasutas juriidilise isiku vara oma huvides ja tema süüline tegevus põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Juhatuse liige kannab varalist vastutust üksnes süü olemasolul. Hageja ei toonud esile ega tõendanud ÄS §-de 306 ja 315 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Üksnes AS-lt Eesti Ühispank võetud laenu AS-le Tani ebasoodsamatel tingimustel edasilaenamise faktist hagi rahuldamiseks ei piisa. Hageja ei lükanud ümber kostja väiteid, et laenu võtmine ja edasilaenamine oli hageja seisukohast majanduslikult otstarbekas.
12.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et AS Tani maksis hagejale laenu tagasi täies ulatuses ja enne tähtpäeva saabumist, kusjuures tagasi maksti 2 140 000 krooni, sr 514 000 krooni rohkem, kui

laenati. Seepärast puudus kohtul alus nõutud summa väljamõistmiseks ÄS § 315 lg 1 alusel. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud ka ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et AS-st Eesti Ühispank võetud laenu edasilaenamine AS-le Tani on käsitatav laenu kasutamisena juriidilise isiku huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

13.Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta esimese astme kohtu otsus muutmata ja kohtukulud kostja kanda.
14.Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei toonud hagiavalduses esile ühtegi asjaolu, mis oleks tõlgendatav raske juhtimisveana PankrS § 60 lg 3 p 3 mõttes. Hagiavalduses tõi hageja esile, et AS Lembitu ja AS Eesti Ühispank vahel 12. detsembril 1996. a sõlmitud laenulepingu alusel kohustus AS Lembitu mitte andma lepingu kehtivuse ajal laenu teistele isikutele ilma panga kirjaliku nõusolekuta. Samal päeval AS-ga Tani sõlmitud laenulepinguga laenas AS Lembitu AS-lt Eesti Ühispank lühiajaliselt saadud laenusumma edasi AS-le Tani pikaajalise ja intressivaba laenuna. Vastuolus TsMS §-ga 228 on ringkonnakohtu väide, et linnakohus ei saanud hagi rahuldamisel tugineda PankrS § 60 lg 3 p-le 3, kuna hageja ei toonud esile selle sätte kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid.
15.Kostja tegevuses on PankrS § 60 lg 3 p-s 3 sätestatud teo tunnused. AS-lt Eesti Ühispank võetud laenu edasilaenamine AS-le Tani on käsitatav laenu kasutamisena AS Lembitu huvide vastaselt ja AS Tani huvides. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna hageja väidetavalt ei tuginenud hagiavalduses asjaolule, et laenuandmine AS-le Tani oli põhjuslikus seoses pankrotisituatsiooni väljakujunemisega, rajas linnakohus alusetult oma otsuse sellele asjaolule. Kui pankrotivõlgnik esitab hagi PankrS § 60 alusel, on ilmne, et ta käsitab rasket juhtimisviga maksejõuetuse väljakujunemise põhjusena. Kohtuistungil rõhutas pankrotihaldur, et AS-lt Eesti Ühispank saadud laenu mittesihtotstarbeline kasutamine hageja huvide vastaselt oli üheks oluliseks teguriks tema maksejõuetuse väljakujunemisel. Poole seadusliku esindaja seletus on tõendiks TsMS § 90 lg 2 tähenduses.
16.Arusaamatu on ringkonnakohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ÄS § 306 lg 2 tähenduses. Samas on ringkonnakohus nõustunud, et AS-lt Eesti Ühispank laenatud raha laenati AS-le Tani edasi ebasoodsamatel tingimustel, st laenu kasutati AS Lembitu jaoks majanduslikult ebaotstarbekal viisil. TsK §-st 227 lähtudes pidanuks süü puudumist kohustuse rikkumisel tõendama kostja.
17.Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei lükanud ümber kostja väidet, et laenu andmine AS-le Tani oli majanduslikult otstarbekas. Kohus on lugenud tuvastatuks, et pangalt saadud lühiajalise laenu edasilaenamine samal päeval oma lähikondsele märkimisväärselt ebasoodsamatel tingimustel on käsitatav majanduslikult ebaotstarbeka tegutsemisena. Kostja ei ole põhjendanud oma väidet, et pangalt saadud laenu sai majandustegevusega seotud probleemide tõttu restruktureerimiseks kasutada vaid vahendajaid kasutades. Samuti on kostja ise möönnud, et seatud eesmärgid jäid

saavutamata.

18.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas kostja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.
19.Riigikohtu istungil jäid hageja ja kostja esindajad kassatsioonkaebuses ja vastuses esitatud seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

20.Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Hagiavalduses nõuti kostjalt kui juhatuse liikmelt aktsiaseltsile tekitatud kahju hüvitamist viitega PankrS § 60 lg-le 2 ja lg 3 p-le 3 ning ÄS § 306 lg-le 2 ja § 315 lg-le 1. Hageja oli seisukohal, et AS Lembitu juhatuse liikme M. V poolt AS-lt Ühispank võetud laenu mittesihtotstarbeline kasutamine ja selle edasilaenamine AS-le Tani oluliselt ebasoodsamatel tingimustel ning sellega ASle Lembitu kahju tekitamine on raske juhtimisviga PankrS § 60 lg 3 p 3 tähenduses. Kahjuks pidas hageja AS-le Ühispank laenu tagasimaksmisega viivitamise tõttu tekkinud 470 000 krooni suurust viivist.
22.Raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud PankrS §-s 60. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, on PankrS § 60 lg 2 kohaselt haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. Hagi esitamise aluseks on seega asjaolu, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga, ja sellest tekkinud kahju olemasolu. Kuna hageja ei tuginenud hagis sellele, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga, jättis ringkonnakohus õigesti hagi PankrS § 60 lg 2 alusel rahuldamata.
23.Samas ei nõustu kolleegium apellatsioonikohtu järeldusega, et kuna hageja ei tuginenud asjaolule, et laenu mittesihtotstarbeline kasutamine ja selle edasilaenamine põhjustas võlgniku maksejõuetuse, ei ole hagi rahuldamine võimalik. Kui raske juhtimisveaga ei põhjustatud võlgniku maksejõuetust, kuid tekitati võlgnikule kahju, siis kannab juhtimisvea teinud isik ikkagi vastutust ÄS § 315 lg 1 järgi. Nimetatud sätte kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sama põhimõte sisaldus ka 1997. a augustis kehtinud TsÜS § 46 lg-s 1. Juhatuse liikme kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekal viisil on sätestatud ÄS § 306 lg-s 2. See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta aktsiaseltsile põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse ÄS § 315 lg 1 järgi. TsÜS § 108 lg 1 kohaselt oli juhatuse liikmel kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. Viimati nimetatust tuleneb juhatuse liikme kohustus vältida oma tegevuses enda ja aktsiaseltsi huvide konflikti.
24.Kui AS-lt Ühispank võetud laenu mittesihtotstarbeline kasutamine ja selle edasilaenamine ASle Tani oluliselt ebasoodsamatel tingimustel põhjustas võlgnikule kahju, siis võib juhatuse liige ÄS § 315 lg 1 järgi tekitatud kahju eest vastutada, vaatamata sellele, et tema tegevus pole vaadeldav raske juhtimisveana PankrS § 60 lg 3 tähenduses.
25.Ringkonnakohus märkis otsuses, et hageja ei toonud esile ega tõendanud ÄS §-de 306 ja 315 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et hagi rahuldamiseks oleks hageja pidanud tõendama, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt, kasutas juriidilise isiku vara oma huvides ja tema süüline tegevus põhjustas võlgniku maksejõuetuse. Kolleegium on seisukohal, et juhatuse liikme poolt äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks pidi hageja tõendama, et kostja ei tegutsenud juhatuse liikmena majanduslikult otstarbekalt ning põhjustas sellega aktsiaseltsile kahju. Juhatuse liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta pole kahju tekkimises süüdi.
26.Seoses ringkonnakohtu otsuses märgituga, et hageja ei lükanud ümber kostja väiteid, mille kohaselt oli laenu võtmine ja edasilaenamine hageja seisukohast majanduslikult otstarbekas, juhib kolleegium tähelepanu järgnevale. Hagiavalduses on esitatud asjaolud, miks hageja arvates oli tehing majanduslikult ebaotstarbeks. Selle väite kinnitamiseks on hageja esitanud kohtule tõendeid. Kohtu ülesanne oli esitatud tõendeid hinnata ja võtta seisukoht, kas juhatuse liige eiras hoolsuskohustust määral, mis võib kaasa tuua tema vastutuse tekitatud kahju eest või mitte. Kuna kohus pole seda teinud, siis on rikutud TsMS § 330 lõiget 4. J. Odar, A. Kull, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.