Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AP määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja: AP (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerli Kase Puudutatud isik I: AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela Puudutatud isik II: Kohtutäitur Risto Sepp Puudutatud isik III: Osaühing Sirome Group (registrikood 10875260) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 05.12.2016 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.AP määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (VÕVS § 17 lg 4). Avalduse sisu ja menetluse käik
1.04.11.2016 esitas AP (avaldaja) Harju Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Lisaks palus avaldaja peatada täitemenetluse nr 027/2016/1854.
2.Avaldusest nähtuvalt on avaldaja abielus ja tal on üks alaealine laps. Avaldajal on abikaasaga sõlmitud abieluvaraleping, millega valiti varasuhteks varalahusus. Avaldaja igakuine netotöötasu on 890 eurot. Avaldaja ainuomandis on Tallinnas XXX asuv korteriomand (registriosanumbriga XXXXXXXX), mille väärtuseks hindab avaldaja 67 000 eurot. Varale on seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 38 346,99 eurot
Osaühingu Sirome Group kasuks ja teise järjekoha kohtulik hüpoteek summas 130 000 eurot AS SEB Pank kasuks.
3.Avaldaja kohustusteks on: 1) võlgnevus AS SEB Pank ees 100 509,08 eurot (nõuet tagab osaliselt võlgniku korteriomandile seatud kohtulik hüpoteek); 2) võlgnevus kohtutäitur Risto Sepa ees 9 668,04 eurot; 3) võlgnevus Osaühingu Sirome Group ees 38 346,99 eurot (nõue on tagatud avaldaja korteriomandile seatud I järgu hüpoteegiga).
4.Avaldaja ei soovi ümber kujundada Osaühingu Sirome Group nõuet, kuna see on täies ulatuses pandiga tagatud ning võla ümberkujundamine oleks tema suhtes ebaaus. Avaldaja soovib kujundada ümber AS-i SEB Pank ja kohtutäitur Risto Sepa nõuded. Avaldaja hinnangul on AS-i SEB Pank nõue tagatud hüpoteegiga osaliselt. Arvestades, et korteriomandi väärtus on ca 67 000 eurot ja esimese järjekoha hüpoteegiga tagatud Osaühingu Sirome Group nõude suurus on 38 346,99 eurot, siis saab AS-i SEB Pank pandiga tagatud nõude suuruseks pidada 28 653,01 eurot (67 000 – 38 346,99). Avaldaja soovib AS-i SEB Pank pandiga tagatud nõude kujundada ümber selliselt, et avaldaja tasub AS-le SEB Pank kohustuse 5 aasta jooksul (võlgade ümberkujundamise kava kohaselt 8 aasta jooksul). AS-i SEB Pank pandiga tagamata nõude summas 71 856,07 eurot ja kohtutäitur Risto Sepa nõude palub avaldaja kujundada ümber nii, et neid nõudeid vähendatakse 70% ulatuses ja kummalegi võlausaldajale tasutakse 30% nõudest (AS-le SEB Pank 21 556,82 eurot ja Risto Sepale 2 900,41 eurot) 5 aasta jooksul.
5.07.11.2016 määrusega peatas Harju Maakohus esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse nr 027/2016/1854 kuni võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise otsustamiseni. Võlausaldajate seisukohad
6.AS SEB Pank vaidles avaldusele vastu ega andnud pandipidajana nõusolekut nõude ümberkujundamiseks. Korteriomandi hindamisakt ei kajasta korteriomandi praegust turuväärtust. Võlausaldajal oleks praegustel turutingimustel võimalik tagatise realiseerimisest saada ca 50 000 eurot ja seda kiiremini, kui avaldaja pakub.
7.Kohtutäitur Risto Sepp vaidles avaldusele vastu. Avaldaja vara väärtus ja kohustuste suurus ei ole selge. Vara tegelik hind selgub selle realiseerimisel. Avaldaja pole ka avaldanud kohtule täielikku infot oma varade kohta. Avaldajale kuulub osalus A Osaühingus, milles avaldajale kuuluva osa suurus on 1 278,23 eurot. Avaldajale kuulub arvelduskonto AS-s SEB Pank, mille kohta avaldaja ei ole väljatrükki esitanud. Avaldaja pole esitanud täielikku infot Osaühingu Sirome Group nõude kohta. Swedbank AS konto väljatrükist võib järeldada, et laenu igakuulise tagasimakse suurus on 511,29 eurot. Kui avaldaja on oma kohustust täitnud arvates hüpoteegi seadmisest, on tasutud ca 54 000 eurot. Seda on üle 15 000 euro rohkem, kui hüpoteek nõuet tagaks. Avaldaja ei ole põhistanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.
8.Osaühing Sirome Group seisukohta ei esitanud.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
9.Harju Maakohus keeldus 05.12.2016 määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Ühtlasi tühistas maakohus esialgse õiguskaitse abinõu.
10.Maakohus märkis, et avaldaja ei ole esitanud kohtule andmeid kõigi talle kuuluvate varade kohta. Avaldaja on jätnud kohtule esitamata AS SEB Pank arvelduskonto väljavõtte ja jätnud märkimata, et talle kuulub osalus äriühingus A Osaühing.
11.AS SEB Pank on teatanud, et ei nõustu pandiga tagatud nõude ümberkujundamisega. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg-st 6 sätestatust tulenevalt ei saa kohus seega pandiga tagatud nõudeid ümber kujundada. Avaldaja pole põhistanud, miks ei soovi ta ümber kujundada Osaühing Sirome Group pandiga tagatud nõuet. Avaldaja selgitus, et see poleks Osaühingu Sirome Group suhtes õiglane, ei ole kohtu hinnangul piisav. Ka ei selgu avaldusest, millest tuleneb avaldaja võlgnevus Osaühing Sirome Group ees.
12.Maakohus nõustus AS SEB Pank ja kohtutäitur Risto Sepa arvamustega, et avaldaja poolt esitatud korteriomandi 20.02.2015 hindamisakt ei kajasta vara tegelikku väärtust ning praegu võib korteriomandi väärtus olla oluliselt kõrgem. Avaldaja töötasu suurus on 890 eurot kuus (neto). Avaldaja makseraskused võivad seega olla ületatavad ka võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib avaldajalt mõistlikult eeldada. Määruskaebus
13.Avaldaja esitas maakohtu määrusele 06.01.2017 määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada, võtta avaldus võlgade ümberkujundamiseks menetlusse ning algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.
14.Avaldaja ei nõustu kohtu järeldusega, et tema varast võiks piisata olemasolevate kohustuste täitmiseks. Avaldajal on kohustusi kokku 148 524,11 eurot. Siinjuures ei ole arvesse võetud, et AS-i SEB Pank nõue suureneb viiviste võrra. Avaldaja varast ei piisa selle kohustuse täitmiseks. Isegi, kui korteriomandi väärtus on veidi suurem kui 67 000 eurot, ei piisaks sellest võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
15.Kohus on viidanud, et avaldaja ei ole märkinud kõiki andmeid oma vara kohta. Avaldaja selgitab, et temale kuulub arvelduskonto AS-s SEB Pank seoses kunagi võetud kodulaenuga, kuid sellel kontol ei ole toimunud viimastel aastatel mitte ühtegi toimingut. Samuti kuulub avaldajale 50 % osalus A Osaühingus, kuid kuivõrd see äriühing ei ole tegutsenud juba alates 2008. aastast, siis pidas avaldaja seda osalust väärtusetuks. Seetõttu ei käsitlenud avaldaja nimetatud äriühingu osa varana.
16.Maakohus leidis, et AS-i SEB Pank nõuet ei saa ümber kujundada, kuna viimane sellega ei nõustunud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et AS SEB Pank nõue jaguneb kaheks – pandiga tagatud ja tagamata osa. Avaldaja ei ole oma avalduses palunud vähendada AS SEB Pank seda nõude osa, mis avaldaja hinnangul on pandiga tagatud.
17.Avaldaja võlanimekirjast nähtub selgelt, et avaldaja kohustus Osaühingu Sirome Group ees tuleneb laenulepingust, mille kohaselt on tasumisele kuuluva põhinõude jääk 38 346,99
eurot. Kuna nõue on tagatud esimese järjekoha hüpoteegiga, siis puudub selle nõude ümberkujundamiseks alus.
18.Kohus oleks pidanud küsima avaldajalt asjaolude osas selgitusi, mitte jätma avaldust menetlusse võtmata. Maakohus saab ümberkujundamiskava kinnitada ka sõltumata võlausaldajate nõusolekust (VÕVS § 24 lg 3). Vastused määruskaebusele
19.AS SEB Pank ja kohtutäitur Risto Sepp vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Osaühing Sirome Group seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse 05.04.2017 määrusega rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu määrus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta piisavalt põhjendatud.
22.VÕVS § 17 lg 2 p 3 sätestab, et kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Maakohus on leidnud, et avaldaja on osaliselt jätnud esitamata andmed temale kuuluva vara kohta, s.o AS SEB Pank arvelduskonto ja A Osaühingu osa kohta. Kolleegium märgib, et iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et avaldaja jättis osad andmed esitamata. Samas saab sellel alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduda juhul, kui esitatud andmed on oluliselt ebaõiged või ebatäielikud. Maakohtu põhjendustest ei selgu, miks ta leiab, et avaldaja esitatud andmed vara kohta on oluliselt ebatäielikud. Määruskaebusele lisatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et avaldaja ei ole AS SEB Pank arvelduskontol 2014-2016 toiminguid teinud. Määruskaebusele lisatud A Osaühingu 20082013 majandusaasta aruannete kohaselt puudus äriühingul nendel aastatel aktiivne majandustegevus. Äriregistri andmete kohaselt ei ole 2014-2015 majandusaasta aruandeid esitatud. Lisaks nähtub äriregistrist, et osaühing on äriregistrist 10.07.2017 kustutatud.
23.VÕVS § 17 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata juhul, kui võlgniku pakutud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine või täitmine on ebatõenäoline. VÕVS § 24 lg 6 sätestab, et pandiga tagatud nõude võib ümber kujundada üksnes juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub, seda ka siis, kui pantija on kolmas isik. See ei välista ega piira pandi realiseerimise järel ülejääva nõude ümberkujundamist üldises korras. Maakohus asus seisukohale, et kuna AS SEB Pank teatas, et ta ei nõustu nõude ümberkujundamisega, siis ei saa VÕVS § 24 lg 6 tulenevalt pandiga tagatud nõudeid ümber kujundada. Kolleegium märgib esmalt, et avaldaja ei palunud ümber kujundada ainult AS-i SEB Pank nõuet, vaid ka kohtutäitur Risto Sepa nõuet. VÕVS § 24 lg 5 esimese lause kohaselt ei ole kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Samuti on avaldaja
hinnangul üksnes osa AS-i SEB Pank nõudest hüpoteegiga tagatud. Riigikohus on 10. aprilli 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 (p 14) selgitanud, et võlgade ümberkujundamise menetluses saab pandiga tagatud nõuet pandipidaja nõusolekuta vähendada vähemalt ulatuses, milles pandiese tegelikult nõuet ei taga. Viidatud Riigikohtu lahendi p-st 15 tuleneb, et selleks, et hinnata, millises ulatuses pandieseme väärtus nõuet tegelikult tagab, tuleb kindlaks teha pandieseme väärtus ja sellel lasuvate muude kohustuste suurus ning arvestama ka eespool asetsevat hüpoteeki ja sellega tagatud kohustust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hinnanud, millises ulatuses on AS-i SEB Pank nõue hüpoteegiga tegelikult tagatud.
24.Maakohus on leidnud, et avaldaja ei ole põhistanud võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist ega märkinud, millest tuleneb avaldaja võlgnevus Osaühingu Sirome Group ees. VÕVS § 11 lg 2 sätestab, et kui võlgnik taotleb üksnes osade võlgade ümberkujundamist või erinevate võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses, peab ta võlausaldajate erinevat kohtlemist avalduses põhjendama. Kolleegium märgib, et avaldaja on selgitanud, et ta ei soovi ümber kujundada Osaühingu Sirome Group nõuet, kuna tema hinnangul ei ole AS-i SEB Pank nõue pandiga täielikult tagatud, kuid Osaühingu Sirome Group nõue on, mistõttu ei ole viimase nõude ümberkujundamine põhjendatud. Maakohtu määrusest ei selgu, miks sellest põhjendusest ei piisa VÕVS § 11 lg 2 täitmiseks. Võlanimekirjast nähtub, et võlg tuleneb laenulepingust. Ka juhul, kui avaldaja põhjendusi ja andmeid saab pidada selles osas ebapiisavaks, ei selgu maakohtu määrusest, millise VÕVS sätte alusel õigustab see avalduse menetlusse võtmisest keeldumist.
25.VÕVS § 17 lg 1 p 3 sätestab, et kohus ei võta võlgade ümberkujundamise avaldust menetlusse, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Maakohus asus seisukohale, et makseraskused võivad olla ületatavad ka võlgade ümberkujundamiseta. Maakohtu sellekohane väide on kolleegiumi arvates jäänud piisavalt põhjendamata. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgnevuste kogusumma 148 524,11 eurot. Maakohus märkis, et avaldaja korteriomandi väärtus võib olla oluliselt suurem kui 67 000 eurot, kuid ei võtnud seisukohta, milline on korteriomandi tegelik väärtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus veenvalt argumenteerinud, et võlgade suurust ning korteriomandi väärtust ja avaldaja töötasu (890 eurot kuus) arvestades on avaldaja makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamiseta.
26.Ülaltoodule tuginedes tuleb maakohtu määrus tühistada. Avaldaja on määruskaebuses palunud võtta võlgade ümberkujundamise avaldus menetlusse ja algatada võlgade ümberkujundamise menetlus. Kolleegium selgitab, et avalduse menetlusse võtmise otsustamine on maakohtu pädevuses. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
27.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.