Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2007.a kell 16.00 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu 2-05-21715 Tsiviilasja number Tsiviilasi
BTAS (pankrotis) hagi OÜ Q vastu pankrotivara tagasivõitmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BTAS (pankrotis), reg.kood XXX, esindaja pankrotihaldur Raivo Piirla (Õigusbüroo XXX) Kostja: OÜ Q (reg.kood XXX, asukoht XXX), esindaja vandeadv.abi Katri Tomson (AB XXX)
Kohtuistungi aeg, koht,
10.09.2007. a.
osalenud isikud
Hageja esindaja Raivo Piirla ja kostja esindaja Katri Tomson
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks BTAS-i ja OÜ Q vahel 27.07.2005 sõlmitud XXXreg.m. XXX ja XXX reg.m.XXX võõrandamistehingud ning 18.11.2005 sõlmitud XXXreg.m XXX võõrandamistehing ning mõista OÜ-lt Q välja BTAS-i (pankrotis) pankrotivarasse XXXreg.m. XXX, XXXreg.m.XXX ja XXXreg.m XXX. Jätta rahuldamata BTAS-i (pankrotis) hagi OÜ Q vastu BTAS-i ja OÜ Q 17.11.2005 vahel sõlmitud XXXreg.m.XXX ja XXXreg.m. XXX võõrandamistehingu kehtetuks tunnistamiseks ja XXXreg.m.XXX ja XXX reg.m. XXX väljamõistmiseks OÜ-lt Q BTAS-i (pankrotis) pankrotivarasse. Tühistada osaliselt hagi tagamine, millega on arestitud Tallinna Linnakohtu 07.12.2005 määrusega nr 2/231-26751/05 sõidukid XXXreg.m.XXX ja haagis XXX reg.m.XXX Kohtukulude jaotus Välja mõista BTAS-lt (pankrotis) OÜ Q kasuks õigusabikulude katteks 17348 krooni. Välja mõista OÜ-lt Q riigituludesse riigilõivu 14400 krooni (Rahandusministeeriumi konto nr XXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Ühispank või konto nr XXXXXXXXXXXXX AS-s Hansapank, viitenumber XXXXXXXXXXXXX, selgitus: tsiviilasja number ja kohtuotsuse alusel väljamõistetud riigilõiv). Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Hagiavalduse asjaolud, nõue
1.Hagiavalduse kohaselt võõrandas hageja 27.07.2005. a kostjale sõidukid XXX reg.nr XXX kood XXX, kaubanduslik nimi XXX, kere tüüp sadul, värvus valge ja XXXreg.nr XXX , ID kood XXX , kaubanduslik nimi XXX , kere tüüp vahetuskere, värvus punane. 17.11.2005. a võõrandas hageja kostjale sõidukid XXX reg.nr XXX , ID kood XXX , kaubanduslik nimi XXX , kere tüüp sadul, värvus punane ja XXX , reg.nr XXX , ID kood XXX , kaubanduslik nimi XXX , XXX , kere tüüp külmik, värvus valge. 18.11.2005 võõrandas hageja kostjale sõiduki XXX, reg.nr XXX, ID kood XXX, kaubanduslik nimi XXX, kere tüüp vahetuskere, värvus punane.
2.Tallinna Linnakohtu 06.12.2007. a otsusega kuulutati välja hageja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Raivo Piirla. 17.11.2007. a ja 18.11.2005. a toimunud sõidukite võõrandamise ajal oli AS samaaegselt nii hageja kui kostja juhtorgani liige. 27.07.2005. a, 17.11.2005. a ja 18.11.2005. a sõidukite võõrandamise tehingud on tehtud kuus kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Hageja leiab, et tagasivõitmisele kuulub hageja vara mis võõrandati 27.07.2005. a , 17.11.2005. a ja 18.11.2005. a kostjale ning on olemas PankrS § 110 lg 1 p 2 ja lg 2 sätestatud alused tehingute kehtetuks tunnistamiseks.
3.15.05.2007.a kohtule esitatud hagi täpsustuses märgib hageja, et võlausaldajate huvide kahjustumine seisneb selles, et hageja vara müüdi mitte avaliku suulise enampakkumise teel seaduses ettenähtud korda järgides vaid võlgniku suva järgi. Hageja arvates ei ole hind, millega märgitud asjad võõrandati, objektiivne ega tõenda vara tegelikku väärtust (kostja hindamisaktid), kuna hageja võõrandas sõidukid XXXreg.nr AS ja XXXreg.nr XXX kostjale 27. juulil 2005. a, kuid hindamisakt koostati 08. novembril 2005. a. Hageja võõrandas sõiduki XXX reg.nr XXX kostjale 17.11.2005. a kuid hindamisakt koostati 29.11.2005. a. Hageja poolt tellitud ekspertarvamuse kohaselt moodustab sama aastakäigu sõidukite väärtus tervikuna 1 679 600 krooni, mis on oluliselt erinev sellest millega varad võõrandati. Varad võõrandati madalama hinnaga, kui keskmine turuväärtus võinuks olla ja sellega rikuti võlausaldajate huve. Kostja juhatuse liige oli ka hageja juhatuse liige ning seega on kostja näol tegemist võlgniku lähikondsega pankrotiseaduse § 117 lg 2 p 1 mõttes. Lähikondsuse olemasolu kinnitab mõlema tehingu poole pahatahtlikkust sõlmida varade võõrandamise tehingud vahetult enne pankrotimenetluse algatamist, mis viitab ennekõike kostja majanduslike huvide arvestamisele. Hageja ja kostja tehingud varade võõrandamisel on olnud pahatahtlikud ja võlausaldajate huve kahjustavad, seepärast kuuluvad tehingud kehtetuks tunnistamisele ja vara tagasivõitmisele pankrotipesasse.
4.08.06.2007. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täpsustuse, milles märkis, et osad transpordivahendid liisiti AS-lt Nordea Finance Estonia ja anti üle hagejale 08.03.2005. a, 18.02.2005. a ja 04.11.2005. a. Liisitava XXX reg.nr AS lepingumakse oli 446 784,28 krooni, külmiku XXX reg.nr XXX lepingumakse oli 220 759,76 krooni ja XXX reg.nr XXX lepingumakse 658 522,21 krooni.
2 (8)
5.Hageja palub kohtul tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks BTAS ja OÜ Q vahel sõlmitud võõrandamistehingud 27.07.05 ja 17.11.05 ja 18.11.05 ning välja mõista hageja pankrotivarasse:
6.1) Sõiduk XXX reg.nr XXX kood XXX, kaubanduslik nimi XXX, kere tüüp sadul, värvus valge
7.2) sõiduk a XXXreg.nr XXX , ID kood XXX , kaubanduslik nimi XXX , kere tüüp vahetuskere, värvus punane.
8.3) sõiduk XXXreg.nr XXX , ID kood XXX , kaubanduslik nimi XXX , kere tüüp sadul, värvus punane
9.4) sõiduk XXX , reg.nr XXX , ID kood XXX , kaubanduslik nimi XXX , XXX , kere tüüp külmik, värvus valge.
10.5) sõiduk XXX, reg.nr XXX, ID kood XXX, kaubanduslik nimi XXX, kere tüüp vahetuskere, värvus punane.
11.Kohtukulud palub jätta kostja kanda.
12.Tõendid: 21.11.2005. a Tallinna Linnakohtu määrus, 06.12.2005. a Tallinna Linnakohtu otsus, autoregistri väljatrükk, 15.03.2007. a transpordivahendite hindamisakt, vara omandiõiguse ülemineku lepingud nr 20020419, 20030436, 20022050, sõidukite XXX XXX reg.nr XXX , XXX reg.nr XXX, XXXreg.nr XXX , XXX reg.nr XXX, XXXreg.nr XXX avaldused registriandmete muutmiseks, volikiri. Kostja vastuväited
13.13.03.2006.a kirjalikes vastuväidetes kohtule kostja hagi ei tunnista. Pankrotihaldur ei ole võlausaldajate huvide kahjustamist tõendanud. Pankrotihaldur on hagiavalduses märkinud, et vaidlusalused tehingud tehti kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning et 17.11.2005. a ja 18.11.2005. a tehingud toimusid ajal, mil nii hageja kui ka kostja juhatuse liikmeks oli AS. Kuid asjaolu, et vaidlusaluste tehingutega oleks kahjustatud võlausaldajate huve, pankrotihaldur tõendanud ei ole.
14.Kostja on seisukohal, et võlausaldajate huve kahjustavaks saaks vaidlusaluseid tehinguid pidada siis, kui hageja poolt kostjale võõrandatud masinate müügihind oleks olnud väiksem kui nende kohalik keskmine müügihind (turuhind). Käesoleval juhul võõrandati masinad vähemalt turuhinna eest ning enne masinate müügihinnas kokkuleppimist telliti turuhinna kindlaksmääramiseks hindamisaktid. Poolte kokkuleppe kohaselt võõrandas hageja veoautod turuhinna eest ning mahakandmisele kuulunud külmhaagise 19 288,15 krooni eest, millele lisandus käibemaks. Sõiduk XXX AS turuväärtus oli 118000 krooni, millele lisandub käibemaks, XXXXXX turuväärtus oli 190000 krooni + käibemaks, XXXXXX turuväärtus oli 60000 krooni + käibemaks.
15.13.04.2007. a kohtule esitatud vastuväidetes leiab kostja OÜ SR Veod poolt koostatud hindamisaktiga ei saa tõendada asjaolu, et vaidlusaluste tehingutega kahjustati võlausaldajate huve. Hindaja ei ole vaidlusaluste masinate ülevaatust teostanud ega ka hindamisaktis kajastatud orienteeruvate hindade määramisel konkreetsete masinate seisundit arvesse võtnud. Samal ajal kostja poolt kohtule esitatud hindamisaktidest nähtub vaidlusaluste masinate turuhind, mille määramisele eelnes vastavate masinate ülevaatus konkreetsete hindajate poolt ning mille määramisel arvestati asjaoluga, et kõik võõrandatud masinad olid kas kahjustada saanud või amortiseerunud ning praktiliselt kasutuskõlbmatud. 3 (8)
16.OÜ Q pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on AS BT 10.11.2005. a arve nr 251110 tasunud. Seega võõrandas hageja kostjale masinad vähemalt turuhinna eest, mille kostja hagejale reaalselt ka tasus. Kostja on arvamusel, et vastavad tehingud ei saanud hageja huve kuidagi kahjustada.
17.Hageja esitatud liisinglepingud, maksegraafikud ei tõenda, milline oli vaidlusaluste masinate turuväärtus ajal, mil kostja need omakorda hagejalt omandas, samuti selle hindamisel, kas hageja ja kostja vahel sõlmitud võõrandamistehingutega kahjustati hageja võlausaldajate huve või mitte, tähendust ei oma, milline oli sõidukite soetamisväärtus, kui hageja need soetas liisinguandjalt.
18.Kostja palub jätta hagi rahuldamata, kuna ei esine võlausaldajate huvide kahjustamist ja vaidlusalused tehingud tagasivõitmisele ei kuulu. Kostja palub hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ja kostja menetluskulud välja mõista kostjalt.
19.Tõendid: AS S 08.11.2005. a hindamisakt, OÜ F 29.11.2005. a hindamisakt, AS BT 10.11.2005. a arve nr 251110, OÜ Q pangakonto väljavõte. Kohtu põhjendused
20.PankrS § 109 lg 1 järgi tunnistab kohus tagasivõitmisel pankrotiseaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Sama seaduse § 110 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tehingu kehtetuks, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve; § 110 lg 2 sätestab, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve ning lg 3 sätestab, et võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. PankS § 117 lg 2 p1 järgi on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik.
21.Vaidlus puudub selles, et hageja võõrandas 27.07.2005. a kostjale sõidukid XXXreg.m AS ja XXX reg.m XXX vastavalt 118000 krooni ja 40000 krooni eest, millele mõlemale lisandub käibemaks, 17.11.2005. a võõrandas hageja kostjale sõidukid XXX reg.m XXX ja XXX , reg.m XXX vastavalt 190000 krooni ja 19288,15 krooni eest millele mõlemale lisandub käibemaks ja et 18.11.2005 võõrandas hageja kostjale sõiduki XXXreg.m XXX, hinnaga 60000 krooni eest, millele lisandub käibemaks. Kokku moodustus koos käibemaksuga asjade müügihind kokku 504200 krooni (118000 + 190000 + 40000 + 60000 + 19288,15 = 427288,15, 427288,15*18%=76911,87, 76911,87+427288,15=504200,00, lk 54, arve 251110).
22.Hageja pankrotimenetlus algatati 21.11.2005 ja Tallinna Linnakohtu 06.12.2007. a otsusega kuulutati välja hageja pankrot. Vaidlust ei olnud ka selles, et 17.11.2007. a ja 18.11.2005. a toimunud sõidukite võõrandamise ajal oli AS samaaegselt nii hageja kui kostja juhtorgani liige ja seega PankrS § 117 lg 1p 2 järgi võlgniku e. hageja lähikondne. Kuivõrd nende asjaolude üle puudub vaidlus, siis on märgitud asjaolud tõendatud ning seega on kõik ülalpool nimetatud sõidukite võõrandamistehingud tehtud 1 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja samas ka 6 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ning 17.11.05 ja 18.11.2005 tehingute puhul on seda teinud lähikondne, siis 4 (8)
tuleb kõigi tehingute puhul eeldada, et need on tehtud selliselt, et tehingu teine pool e. kostja teadis, et märgitud tehingud kahjustavad hageja võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus andma täiendavat hinnangut pankrotiotsusele, maksekorraldusele, millega tasuti sõidukite eest ega äriregistri andmete väljavõtetele.
23.Vaidluse all on vaid asjaolu, kas eelmärgitud tehingute tulemusel said kahjustada hageja võlausaldajate huvid ning kohus nõustub kostja väitega, et võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb tõendada. Üksnes eeldus, et seda on tehtud, ei tähenda veel iseenesest kahjustumise fakti. Hageja arvates seisneb eelkõige võlausaldajate huvide kahjustumine selles, et sõidukite müügiks ei olnud läbi viidud enampakkumist, sõidukid on müüdud alla turuhinna, need on kokkuleppelised.
24.Mõlemad pooled esitasid tõenditena hindamisaktid märgitud sõidukite võimalike väärtuste kohta. Kohtule esitatud hageja hindamiskatist OÜ SR (lk 65) nähtub, et XXXreg.m. AS turuväärtus oli 200 000 - 370 000 krooni, XXXreg.m XXX turuväärtus oli 200 000 - 295 000 krooni, XXXreg.m XXX turuväärtus 100 000 – 170 000 krooni ja XXXreg.m XXX turuväärtus 90 000 – 150 000 krooni ning XXX reg.m XXX turuväärtus oli 100 000-150 000 krooni, millele kõigile lisandub käibemaks. Hindamisakti kohaselt on hindamise aluseks olnud sama tüüpi ja sama aastakäigu transpordivahendid, mis on müügil interneti portaalis auto24ee, arvestades sj vahendite amortisatsiooni. Kostja poolt kohtule esitatud AS S hindamisaktist 08.11.2005 (lk 52) nähtub, et XXXreg.m ASturuväärtus oli 118 000 krooni, XXXreg.m XXX turuväärtus vastavalt 190 000 krooni, XXXreg.m XXX turuväärtus 40000 krooni, XXXreg.m XXX 60000 krooni, millele kõigele lisandub käibemaks. Kostja poolt kohtule esitatud F OÜ 29.11.2005 aktist külmikhaagise XXX reg.m XXX kohta nähtub, et haagise põhiraam on deformeerunud ja läbi vajunud, neid töid ei ole võimalik remondi käigus teostada, haagise taastamiseks on vajalik peatalade vahetus, mis eeldab uue raami ehitust ka tööde maksumus oleks selle müügiväärtus, haagis on taastamiskõlbmatu.
25.Kostja väidetel on tema poolt esitatud hindamisaktis märgitud sõidukid üle vaadatud, kuid sellist asjaolu hindamisaktist küll ei nähtu, samuti ei nähtu, milliseid kriteeriume on hindaja sõiduki turuväärtuse määramisel kasutanud. Kostja väitis, et hageja ei ole ka märgitud sõidukeid üle vaadanud, kuid hageja hindamisaktis kajastub kriteerium, mille alusel on arvamus turuväärtuse kohta nendele sõidukitele antud, st on hinnatud ehitusaastat, kere tüüpi, amortisatsiooni. Eeltoodu alusel ei saa hageja esitatud tõendeid pidada asjakohatuks aga ka vastupidiselt ei saa ainuüksi asjaolust, et akt on koostatud osade sõidukite kohta pärast nende müügitehinguid, lugeda kostja tõendeid asjakohatuks. Kohtu arvates tuleb esitatud hindamisaktides sisalduvat informatsioon hinnata omavahel.
26.Sõidukid XXX reg.m AS ja reg.m XXX võõrandati 2005. juulis vastavalt hinnaga 118 000 ja 40000 krooni, millele lisandub käibemaks. Võrreldes hageja esitatud hindamistki ja kostja hindamisaktis kajastatud XXXte reg.m ASja reg.m. XXX turuhindu, siis on sõidukid müüdud arvestades hageja aktis kajastud miinimumhindu vastavalt XXXreg.m ASca 1,7 korda odavamalt /200 000 : 118 000 = 1,69 (käibemaksuta)/ ja XXXreg.m. XXX 2,5 korda odavamalt /100 000 : 40 000 = 2,5 (käibemaksuta)/, millest kohus saab järeldada, et märgitud sõidukid on müüdud alla turuhinna selliselt, et sellelt võlgnikule laekus vähem võimalikust talle kuuluvast varast, mida saab hinnata võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisena ja kohtu arvates tuleb nende sõidukite müügitehingud 27.07.2005 kehtetuks tunnistada ja sõidukid XXXreg.m ASja XXXreg.m XXX hageja pankrotivarasse välja mõista. 5 (8)
27.Võrreldes aktides antud sõidukite XXXreg.m. XXX ja XXXreg.m XXX hindu, nähtub, et kui arvestada hageja aktist märgitud sõidukite miinimumturuväärtust, siis XXXreg.m XXX on müüdud 1,05 korda odavamalt (200 000 : 190 000 = 1,05/ käibemaksuta/) ehk praktiliselt turuväärtusega ning XXX 1,5 korda odavamalt. Viimase kohta leiab kohus samuti, et XXXreg.m. XXX müüdud alla turuhinna selliselt, et sellelt võlgnikule laekus vähem võimalikust talle kuuluva asja müügist, mida saab hinnata võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisena. Eeltoodu alusel tuleb sõiduki XXXreg.m. XXX müügitehing 18.11.2005 kehtetuks tunnistada ja märgitud sõiduk XXXreg.m XXX tagasi mõista hageja pankrotivarasse. Kuivõrd XXXreg.m XXX on müüdud praktiliselt turuhinnaga, ei ole võimalik kohtu arvates asja sellist müüki ja selle eest turuhinda saades pidada tehinguid võlausaldajate huvide kahjustamisena üksnes seetõttu, et müüdi lähikondsele 6 kuud enne pankrotimenetluse algatamist. Märgitud kaalutlustel tuleb jätta nõue sõiduki XXXreg.m XXX müügitehingu 17.11.05 kehtetuks tunnistamiseks ja asja tagasimõistmiseks rahuldamata.
28.Kostja väited, et kõik ülejäänud sõidukid, mille suhtes kohus tehingu kehtetuks tunnistab, olid tegelikult kahjustatud, et need olid kasutamiskõlbmatud ja kõlbasid ainult varuosadeks, ei ole millegagi tõendatud.
29.Külmikhaagis XXX XXX reg.m. XXX turuväärtus oli vastavalt hageja hindamisaktile 100000-250000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja poolt kohtule esitatud F OÜ akti kohaselt oli märgitud külmikhaagis deformeerunud, remondi maksumus on suurem selle müügiväärtusest, haagis oli sisuliselt taastamiskõlbmatu. Eeltoodust järeldub, et selline haagis on ka hindaja poolt üle vaadatud ja seega on leidnud tõendamist kostja väited selle transpordivahendi eesmärgipärasest kasutuskõlbmatusest ja kõlbulikkusest vaid tagavaraosadeks. Hageja esitatud hindamisaktis kajastuvas turuväärtuses on arvestatud haagise amortisatsiooni, kuid sellest ei nähtu, milline võiks olla sellise haagise turuhind kui haagis oleks muutunud vaid tagavaraosadeks ehk teisisõnu kajastab hageja hindamisakt siiski otstarbekohast kasutusomadust omava asja turuväärtust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud haagise müügiga kostjale 19288,15 krooni eest, millele lisandub käibemaks, ei ole kohtu arvates kahjustatud võlausaldajate huve, sest kasutuskõlbmatu asja müügist on saadud kasu ja millise kõlbmatu asja paremat turuväärtust võrreldes müügist saaduga ei ole hageja kohtu arvates tõendanud. Asjaolu, et haagis müüdi lähikondsele 6 kuud enne pankrotimenetluse algatamist, ei tähenda kohtu arvates seda, et võlasusaldajad oleksid saanud kahjustatud. Eeltoodu alusel tuleb nõue haagise XXX reg.m. XXX müügitehingu 17.11.2005 kehtetuks tunnistamiseks ja selle väljanõudmiseks kostjalt jätta rahuldamata.
30.Hageja poolt väidetud asjaolu, et haagist XXX reg.m. XXX ja sõidukit XXX reg.m. XXX ei müüdud enampakkumisel, ei võimalda kohtul järeldada, et võlausaldajate huvid said kahjustada. Hagejal ei ole seadusest tulenevat kohustust müüa oma sõidukid ja haagised enampakkumisel, sest enampakkumine ei pruugi ega pea garanteerima müügitulemuste edu ega tähenda iseenesest seega ka võlausaldajate huvide kahjustamise ärahoidmist. Milline oli eelmainitud asjade soetamismaksumus, ei oma tähtsust, sest vaidluses omab tähtsust vaid asjaolu, kas müügihind vastas turuväärtusele või mitte vaidlusaluste tehingute ajal.
31.Kuivõrd kohus on ülalpool nimetatud tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et sõiduki XXX reg.m.XXX ja haagise XXX SK034 reg.m. XXX müügitehingud tuleb jätta kehtetuks tunnistamata, need asjad välja nõudmata ja muude sõidukite XXX XXX, XXXXXX , XXX XXX osas tunnistada müügitehingud kehtetuks ja need kostjalt välja 6 (8)
nõuda, siis puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja poolt kohtule esitatud muudele tõenditele (ARK-st väljavõtted, liisinglepingud ja selle lisadeks olevad maksegraafikud, volikiri asjaajamiseks, avaldused ARK-le). Kohtukulud
32.Kuivõrd hagi on esitatud enne 01.01.2006 kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustikku tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. TsMS § 61 lg 1 p1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale ja 61 lg 1 p 2 järgi hinnata hagilt kohtu määramisel kuid mitte üle justiitsministeeriumi kehtestud suuruse. TsMS § 64 lg 1 p 1 järgi mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.
33.Hageja oli seaduse alusel lõivu tasumisest hagi esitamisel vabastatud. Hageja esitas tehingute kehtetuks tunnistamise nõuded (5 asja kohta sõlmitud tehingud), millelt lõiv olnuks 300 (5*60=300)krooni. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt tehingute alusel saadud asjad, mille järgi oli hagihind vastavalt 504200 krooni (vt otsuse p 21) ja millest kuulus rahuldamisele arvestuslikult vastavalt 257240 krooni (118000+40000+60000=218000, 218000*18%=39240, 39240+218000=257240) ehk 51%. Hagihinnalt 504200 olnuks lõiv hagi esitamise ajal vastavalt 28000 krooni. Arvestades hagi osalist rahuldamist, st kolme asja osas tehtud võõrandamistehingute kehtetuks tunnistamist, siis tuleb TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt riigituludesse mõista 120 krooni (3*60=120) ja varaliselt hinnatavalt osalt vastavalt 14280 krooni (51% 28000 kroonist), kokku 14400 krooni ja muus osas jääb lõiv riigi kanda.
34.Hageja õigusabikulude taotlust ei esitanud. Kostja palus välja mõista õigusabikulude katteks 29736 krooni. Kuivõrd rahaline nõue jäi rahuldamata arvestuslikult 246960 krooni ulatuses (504200-257240=246960), tuleb hagejalt kostjale välja mõista TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1p 1 järgi 5% hagi rahuldamata jäetud osast vastavalt 12348 krooni ning kahe asja müügitehingu kehtetuks tunnistamata nõude kui rahatu nõude osas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 järgi kohtu määramisel kokku 5000 krooni, kõik kokku seega 17348 krooni. Hagi tagamise tühistamine
35.Tallinna Linnakohus arestis 07.12.2005 määrusega nr 2/231-26751/05 sõidukid XXXreg.m.XXX ja haagis XXXreg.m.XXX. Nõue märgitud sõiduki ja haagise müügitehingute kehtetuks tunnistamiseks ja nende väljanõudmiseks jäi rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 386 lg 4 alusel tühistab kohus otsusega hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata. Hagi jäi osaliselt rahuldamata ja seega tuleb osaliselt tühistada rahuldamata nõuete tagamise osas seatud hagi tagamine. Eeltoodu alusel tuleb tühistada hagi tagamine osas, millega on arestitud Tallinna Linnakohtu 07.12.2005 määrusega nr 2/231-26751/05 sõidukid XXXreg.m.XXX ja haagis XXXreg.m.XXX. 7 (8)
Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.