11.08.2017.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-104643
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi XxxxOÜ ning Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6 560,83 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx)
esindajad
Hageja lepinguline esindaja Marika xxxx (e-post xxxx ) Kostja I Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja II XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx) Kostjate lepingune esindaja Oksana Smirnova (e-post [email protected] ) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Xxxxning XxxxOÜ-lt solidaarselt võlgnevus summas 3 823,33 eurot (kolm tuhat kaheksasada kakskümmend kolm eurot ja kolmkümmend kolm senti) XxxxOÜ kasuks, s.o põhivõlgnevus 3000 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, intress 390,02 eurot, viivis 363,31 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot.
3.Välja mõista Xxxxning XxxxOÜ-lt solidaarselt viivis 0,25% päevas põhivõlalt (s.o 3000 eurot) alates 14.04.2017 kuni põhivõla täitmiseni.
xxxx vastutuse rahaliseks maksimumsummaks (võlg ja viivis kokku) on 8 150 eurot.
5.XxxxOÜ menetluskulud jätta solidaarselt Xxxx ning XxxxOÜ kanda. xxxx ning XxxxOÜ menetluskulud jätta nende endi kanda.
6.Välja mõista Xxxxning XxxxOÜ-lt solidaarselt XxxxOÜ kasuks menetluskulu summas 500 eurot (viissada), so riigilõiv 450 eurot ning esindaja tasu 50 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb xxxx ning XxxxOÜ-l solidaarselt tasuda XxxxOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.04.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt allkirjastasid XxxxOÜ (hageja) ja XxxxOÜ (kostja II) 21.10.2016 laenulepingu nr 20161021/01, mille alusel kostja II sai laenu 3000 eurot. Koos laenulepinguga sõlmisid hageja ja Xxxx(kostja I) käenduslepingu, mille p 1 kohaselt käendaja vastutab laenuandja ees kõigi laenuvõtja kohustuste täitmise eest, mis tulenevad laenulepingust nr
20161021/01. Laenusumma tuli tagastada 36 osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 06.10.2019. Laenulepingu kohaselt oli aastane intressimäär 37% , krediidi kulukuse määr 45,11% ja viivise määr 0,25% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Vastavalt hinnakirjale oli lepingu sõlmimise tasuks 1 % laenusummast, seega 30 eurot. Kostjad laenu tagastanud ei ole. Võlgnikele on saadetud võlateatised 14.12.2016 ja 29.12.2016 ning teade laenulepingu ülesütlemise kohta 24.01.2017. Leping on üles öeldud 27.02.2017. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõla 3000 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, intressi 390,02 eurot, viivise summas 363,31 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. Samuti palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise 0,25 % päevas põhivõlast kindla summana alates 21.03.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi 0,25% päevas põhivõlast päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjate vastus Kostjad ei vaidlustanud oma vastuses laenulepingu ning käenduslepingu olemasolu. Samuti ei vaidlustanud kostjad võlgnevuse olemasolu. Kostjatel on majanduslikud raskused ning neil ei ole võimalust täita laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui
käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
4.Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 3000 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, intressi 390,02 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot. 4.1 11.05.2017 esitatud vastuses on kostjad märkinud, et ei vaidlusta laenulepingu ning võlgnevuse olemasolu (tlk 73). Seega puudub käesoleval juhul poolte vahel vaidlus selles, et 21.10.2016 on hageja ja kostja II sõlminud laenulepingu nr 20161021/01, mille alusel sai kostja II laenu 3000 eurot. Samuti ei vaidle pooled, et hageja kostja I vahel on sõlmitud käendusleping. Nimetatud asjaolusid kinnitavad ka hagiavaldusele lisatud laenulepingu ja käenduslepingu dokumendid ning ärakiri maksekorraldusest (tlk 31-43). 4.2 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on kostjale II 21.10.2016 üle kandnud 3000 eurot selgitusega Xxxx: laenulepingu nr xxxx3000 EUR-36 kuud (tlk 43). Sõlmitud laenulepingu kohaselt oli lepingu tasuks 30 eurot, aastaseks intressimääraks 37 % ning krediidi kulukuse määraks 45,11% (tlk 40). Vastavalt laenulepingu üldtingimuste p-le 4.5 on laenusaaja või käendaja kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud ja kulutused (üldtingimused tlk 32-36). VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. 4.3 Kostjad ei ole võlgnevust tasunud ega esitanud ka vastuväiteid võlgnevuse suuruse üle. Kostjad on üksnes märkinud, et on majanduslikes raskustes. Majanduslike raskuste olemasolu iseenesest ei saa olla aga aluseks võlgnevuse väljamõistmata jätmiseks. Samuti märgib kohus, et kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit oma halva majandusliku olukorra kohta. 4.4 Seega on hageja nõue põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 3000 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, intress 390,02 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot.
5.Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise hagi esitamise päeva seisuga 363,31 eurot ning viivise 0,25% päevas põhivõlast alates 21.03.2017 kuni põhinõude täitmiseni. 5.1 Esmalt märgib kohus, et hagiavaldus on esitatud 13.04.2017 ning hageja on arvestanud viivist summas 363,31 eurot 13.04.2017 seisuga (viivise arvestus, tlk 45). Seega saab edasiulatuvat viivist arvestada alates 14.04.2017, mitte 21.03.2017. Kohtu hinnangul on tegemist hageja ekslikult märgitud kuupäevaga arvestades hagiavalduse sisu ning esitatud
viivise arvestusega ning ei ole seega iseenesest aluseks viivise nõude osaliseks rahuldamata jätmiseks. 5.2 Hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingu kohaselt oli viivise määraks 0,25 % iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest (tlk 40). Kostjad ei ole viivise nõudele ega viivise suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostjad olles laenu tasumisega viivituses, pidid arvestama viivise rakendumisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 363,31 eurot. 5.3 TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostjatelt viivise väljamõistmist alates 14.04.2017.a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
6.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt võlgnevus summas 3823,33 eurot s.o põhivõlgnevus 3000 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, intress 390,02 eurot, viivis 363,31 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot ning viivis 0,25% päevas alates 14.04.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Käenduslepingus on märgitud käendaja, s.o Xxxx vastutuse maksimummääraks 8150 eurot. Seega märgib kohus selle ära ka otsuse resolutsioonis. Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
8.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 450 eurot ning esindaja tasu 50 eurot. Kohus loeb TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 450 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 450 eurot reaalselt tasunud. Samuti loeb kohus arvestades tsiviilasja
keerukuse, esitatud hagiavalduse sisu ja mahuga, esindaja tasu mõistlikuks ja põhjendatud tasuks 50 eurot. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot, s.o riigilõiv 450 eurot ning esindaja tasu 50 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (500 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.