Muud › Muud hagiasjad

andmata kõik olulisemad raamatupidamise dokumendid, mis tõttu korteriühistu juhatusel ei ole ülevaadet korteriühistu finantsmajandusliku seisundi kohta. 01.02.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagi, milles palus kohustada kostjat üle andma KÜ A. 55 juhatuse esimehele KÜ A. 55 raamatupidamise dokumendid – panga väljavõtted, kassadokumendid, käibeandmikud, juhatuse ja üldkoosoleku protokollid, pearaamatud ja tarnijate arved. 26.04.2007 toimunud kohtuistungil oli hageja seisukohal, et mainitud olulised raamatupidamise dokumendid asusid raamatupidaja korteris ning kostja andis need peale oma volituste lõppemist omavoliliselt üle raamatupidamisfirma OÜ C ́ile. Mainitud kohtuistungil andis kostja hagejale kohtu kaudu üle juhatuse protokolli nr 7 aastast 2005; juhatuse 21.06.2005 protokolli nr 6 ja selle lisad: 31.05.2005 avalduse, hinnapakkumise, töölepingu lõpetamise avalduse, osalejate nimekirja; juhatuse 16.05.2005 protokolli ; üldkoosoleku 12.05.2005 protokolli koos lisadega; juhatuse 21.03.2005 protokolli koos lisadega; 07.02.2005 laiendatud juhatuse koosoleku protokolli; 17.01.2005 ja 03.01.2005 juhatuse koosoleku protokollid; ja kirjavahetuse. 05.09.2007 esitas hageja kohtule hagi täpsustuse, milles tõi ära konkreetsed dokumendid, mille originaale soovib kostjalt saada: KÜ A. 55 asutamisdokumendid; üldkoosoleku protokollid ühistu asutamisest peale; juhatuse protokollid ühistu algusest alates; lepingud tarnijatega; remondilepingud; töölepingud ja töövõtulepingud, ja raamatupidamise dokumendid alates 1998. kuni 2005.a - pearaamatud, tulud, kulud; kassadokumendid; pangaväljavõtted, elanikele esitatud arved, tarnijate arved, ja igal aastal Maksu- ja Tolliametile esitatud bilansid. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta see rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt on raamatupidamise dokumentatsioon antud tema poolt üle 2004/2005 aasta eest. Lepingut raamatupidamisteenuste osutamise eest firmaga OÜ C ei lõpetanud L.V. i väidete kohaselt mitte kostja, vaid KÜ A. 55 praegune juhatuse esimees V.K. ning segaduse tõttu ei sõlmitud kostjaga töölepingut juhatuse esimehena. Seega pidi kogu raamatupidamise dokumentatsioon olema üle antud hagejale. Kostja täitis esimehe kohustusi lühikest aega kui juhatuse liige. Kostjaga ei olnud võimalik sõlmida töölepingut, kuna puudus üldkoosoleku poolt valitav sõltumatu isik, kes sõlmib esimehega lepingu. Kostja väidab, et sel põhjusel ei ole ta midagi üle võtnud ja talle ei ole endise esimehe poolt antud üle midagi peale hädavajaliku, nagu ametiruumi võti, mobiiltelefon, pitsat, ja keldri- ja soojussõlme võtmed, mis andi hagejale ka aktiga üle. Ametiruumi asukohaga A. 55 2. sektsioon 4. korrus, kasutati kostja sõnutsi juhatuse koosolekute pidamiseks ja kodanike vastuvõturuumina ning osaliselt ka laona ning dokumentide hoiuruumina. Selle ruumi võti anti üle V. K. Raamatupidamise dokumendid asusid kostja järgi raamatupidaja käes. 2005. aasta koosolekute protokollid olid kostja käes, ja ta nõustus neid üle andma peale lõpparve saamist hagejalt. Vastavad protokollid anti üle kohtuistungil 26.04.2007. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub vaidlus osas, et kostja on hagejale kohtuistungil üle andnud kõik tema valduses olnud juhatuse koosolekute ja üldkoosoleku protokollid.

Raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p 5 sätestab tõepoolest, et raamatupidamiskohuslane on kohustatud säilitama raamatupidamise dokumente ning kostjal kui juriidilise isiku juhatuse esimehel ning seega raamatupidamiskohuslasel oli KÜ A. 55 raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus. Vastava seadusest tuleneva kohustuse rikkumine võib tuua kaasa kostja vastutuse oma kohustuse rikkumise eest kahju hüvitamise nõude näol. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet. Käesolev hagi on suunatud KÜ kogu dokumentatsiooni väljanõudmisele kostja valdusest. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 81 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 näeb samas ette, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. L.V. i väidete kohaselt ei ole tema käes rohkem KÜ dokumente kui need, mis ta 26.04.2007 istungil hageja esindajale üle andis. Kohus leiab, et hageja juriidilise isikuna ning seega raamatupidamisdokumentide omanikuna ei ole piisavalt tõendanud, et dokumendid, mida ta soovib kostjalt kätte saada, asuvad kostja faktilises valduses. Samuti on kohtule kuni käesoleva hetkeni jäänud selgusetuks, millised dokumendid täpselt kostja on hagejale üle andnud ning kas sealjuures on olnud tegu originaalide või koopiatega. 16.05.2006, 23.05.2006 ning 30.05.2006 koostatud dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktidest on võimalik välja lugeda, et kostja on hagejale mitmed olulised raamatupidamise dokumendid, mida hageja temalt nõuab – sealhulgas „tähtsad dokumendid“, töölepingud ja töövõtulepingud, kassa, 2005. aasta käibeandmiku, jne - juba üle andnud. Samas on hageja KÜ A. 55 juhatuse ja revisjoni ühisel koosolekul 08.12.2006 avaldanud seisukohta, et kostja poolt on 2005. aasta kohta esitatud vaid osalised andmed ning tõestamata koopiad. 26.04.2007 kohtuistungil väidab hageja kõigepealt, et tal puuduvad dokumendid, mis pärinevad varasemast ajast kui mai 2005, ning seejärel, et neil ei ole dokumente alates 29. juunist. 23.05.2007 kohtuistungil väidab hageja esindaja, et hagejal puuduvad kõik originaaldokumendid rahade liikumise, arvete ning raamatupidamise kohta. 05.09.2007 kohtule esitatud hagiavaldust täpsustavas dokumendis nõutab hageja kostjalt raamatupidamise dokumente aastast 1998 kuni aastani 2005. Hageja ei ole tõendanud, et ükskõik millised tema poolt nõutavad dokumendid asuvad kostja valduses. Kostja väidete kohaselt hoiti dokumente korteriühistu ruumides, mida kinnitavad ka tunnistaja raamatupidaja E.A. poolt 23.05.2007 antud ütlused. Tunnistaja töötas hageja juures raamatupidajana aastatel 1996-2005 ning avaldas, et KÜ juhatusel oli ruum, mida kasutati dokumentide hoidmiseks, laoruumina ja elanike vastuvõtmisel, kus asusid originaalid, ning raamatupidamisdokumente säilitati hoiuruumis, kuhu pääses ainult KÜ esimees. Sama väidab oma 06.09.2007 istungil antud ütlustes ka endine KÜ esimees M.K.. Hageja ei ole mainitule vastu vaielnud. E. A oli kostjaga väidetavalt kokkulepe anda kõik raamatupidamise dokumendid üle raamatupidamisfirmale C . OÜ C 22.05.2007 kohtule edastatud teatise kohaselt olid nende büroos suulise kokkuleppe alusel 2005. aasta I poolaasta raamatupidamise dokumendid. Kirjaliku akti alusel C ile dokumente üle antud ei ole ning ajutiseks kasutamiseks saadud raamatupidamise korraldamiseks vajalikud dokumendid on teatise kohaselt tagastatud kostjale. Käesoleval hetkel KÜ A. 55 raamatupidamise dokumente OÜ C valduses ei ole. OÜ C ei ole täpsustanud, millised dokumendid ta kostjale üle andis. Puudub vaidlus selles, et tegu võis olla vaid 2005. aasta I poolaasta jooksva dokumentatsiooniga, mida hageja kostjalt oma hagiavalduse täpsustuses ei nõua. Vastavate tõendusmaterjalide puudumise tõttu jätab kohus tähelepanuta kostja väite, nagu oleks OÜ-ga C lõpetanud lepingu V. K ning seetõttu peaks kogu nõutav dokumentatsioon olema üle antud hagejale. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja hoiab ükskõik milliseid tema poolt nõutavaid dokumente käesoleval hetkel enda faktilises valduses. Tunnistajate ütlustega on

tehtud kindlaks, et dokumentide arhiiv asus kindlas kohas juhatuse lukustatud ruumis. Pelgalt asjaolu, et kostjal oli mõnda aega vastava ruumi võti, ei anna alust eeldada, et kostja viis kõik raamatupidamise dokumendid, mis pärinevad varasemast kui aastast 2005, enda juurde koju või hoiab neid endiselt seal. Kohus ei näe, et kostja selline teguviis võiks olla kuidagi põhjendatud. Raamatupidamise dokumente 2005. aasta I-st poolaastast, mis OÜ C väidetavalt kostjale tagastas, kuid mille kohta puudub samuti täpsem informatsioon, hageja kostja käest ei nõua. Võttes arvesse eelmainitut leiab kohus, et KÜ A. 55 hagi L.V. i vastu ei ole tõendite puudumisel võimalik rahuldada. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti, kuid sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kasuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et kuna kostja rahuldas peale hagiavalduse esitamist hageja poolt siiski osaliselt hageja nõude – tagastas kohtuistungil hagejale juhatuse koosolekute ja üldkoosoleku protokollid, mis samuti olid hagi esemeks ning mida hagejal oli õigus kostjalt välja nõuda oleks ebaõiglane mõista kostja menetluskulud välja hagejalt. Seega tuleb mõlema poole menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.