KÜ Vikerlase 13 hagi Andres Saare vastu 28 609,12 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.03.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Vikerlase 13 apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Vikerlase 13, esindaja Nikolai Nikitin Kostja Andres Saar, esindaja Taivo Saks; Kolmandad isikud Dmitri Rezvan, Ljubov Umanets, Vjatšeslav Potomstvennõi Tühistada Harju Maakohtu 02.03.2007 otsus ja teha uus otsus, millega mõista Andres Saarelt KÜ Vikerlase 13 kasuks välja 28 609 (kakskümmend kaheksa tuhat kuussada üheksa) krooni 12 senti. Apellatsioonkaebus rahuldada. Mõista Andres Saarelt KÜ Vikerlase 13 kasuks välja riigilõiv 3850 krooni ja õigusabikulud 1430,50 krooni. Jätta Andres Saare kohtukulud tema enda kanda. Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Kostja on Vikerlase 13 korteri x omanik alates 21.09.2004. Maja haldamist teostab KÜ Vikerlase 13. Korteri hooldus- ja halduskulude tasude võlgnevus perioodi eest 10.03.2001 kuni august 2004 on 28 609,12 krooni. 10.03.2001-03.12.2003 oli korteri nr x omanik Galina Boikova, pärast tema surma päris korteri poeg Viktor Boikov, kes oli korteri omanik kuni 17.03.2004. Nimetatud perioodil tekkis korteri hooldus- ja halduskulude võlgnevus
kokku 22 918,89 krooni. 17.03.2004-26.08.2004 oli korteri omanikuks ALG Liisingu AS. Sel perioodil tekkis korteril hooldus- ja halduskulude võlgnevus 5690,23 krooni. Korteri endine valdaja Dmitri Rezvan, vaatamata lubadustele, korteri võlga ei maksnud. Hageja pöördus tulutult võlgnevuse tasumiseks ka ALG Liisingu AS-i poole. Kuni 09.06.2005 ei kajastatud igakuistel arvetel maksete kasvavat võlga. Võlausaldaja ei pea tegema võlgnikule meeldetuletusi täitmiskohustuse tähtaja saabumisest, kui täitmise tähtaeg on arvel antud. Kostja oli korteri ostmisel teadlik korteril lasuvast võlgnevusest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Hageja palus kostjalt välja mõista 28 609,12 krooni. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on alusetu ja pahatahtlik. Kostja omandas korteriomandi 26.08.2004, mistõttu ei saanud kostja oma kohustusi täitmata jätta alates 01.03.2001. Võlgnevus tekkis maksete mittetasumisest eelmiste omanike poolt. Korteriomandi müügilepingus kinnitas müüja ALG Liisingu AS, et korteriomandi suhtes ei ole vaidlusi, et kohustatud isik on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed ja müüja kohustub tasuma kõik korteriomandiga seotud maksed valduse üleandmise päeva seisuga. Valduse üleandmise päevaks lepiti 26.09.2004. Ostu-müügilepingu sõlmimisel näitas hageja esindaja Nikolai Nikitin kostjale kommunaalteenuste arvet, kus võlgnevust ei kajastatud. Kostja ei teadnud võlgade olemusolust ega ole ostnud korteriomandit koos võlgadega. Vahetult pärast valduse üleminemist teatas hageja esindaja, et korteril on võlg ja tulenevalt KÜS § 7 lg 3 tuleb see tasuda kostjal. Hageja ei ole kolme aasta jooksul esitanud hagisid tegelike võlgnike, eelmiste omanike Galina Boikova, Viktor Boikovi ja ALG Liisingu AS-i vastu ning loobus menetluse käigus hagist Viktor Boikovi ja ALG Liisingu AS suhtes, ehkki Dmitri Rezvan soovis võlga maksta osade kaupa ja ALG Liisingu AS oli nõus arvete saamisel oma osa võlast tasuma. Kolmandate isikute seisukohad
3.Dmitri Rezvani ja Vjatšeslav Potomstvennõi ei osanud hagi suhtes seisukohta võtta. Menetluse käik ja kohtu põhjendused
4.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis KÜlt Vikerlase 13 välja 1430 krooni Andres Saare kasuks ja postikulu 382 krooni riigituludesse. Vaidlust ei ole, et Andres Saar omandas 26.08.2004 korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu kohaselt ALG Liisingu AS-ilt korteriomandi asukohaga Vikerlase 13-x Tallinnas. Lepingu p 4.1 kohaselt leppisid pooled kokku valduse üleandmiseks 26.09.2004 (t lk 54-62). Vaidlust ei ole, et korteriomandi omandamise momendist käesoleva ajani ei ole Andres Saarel majandamiskulude ega muude maksete võlgnevust hageja ees. Hageja väide Andres Saare kohustuste täitmatajätmisest korteriühistu ees 10.03.2001-10.09.2004 ja tema võlgnevusest hagejale 28 609,20 krooni ulatuses, on alusetu. Kinnistusosakonna väljatrükiga on tõendatud, et Vikerlase 13 korteri x omanikud olid alates 06.06.2001 Galina Boikova, alates 03.12.2003 Viktor Boikov, alates 17.03.2004 ALG Liisingu AS ja alates 26.08.2004 Andres Saar (t lk 103).
5.Hageja tugines KÜS § 7 lg-le 3, mille kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. 06.04.2005 esitas hageja nõude lisaks Andres Saarele ka ALG Liisingu AS vastu. Hagiavalduse kohaselt Dmitri Rezvan, kes oli ALG Liisingu AS omandis oleva korteri kasutaja, lubas võlad maksta 2(6)
pärast korteri müümist, kuid seda ei teinud ja tegi hagejale ettepaneku sõlmida järelmaksulepingu võla kustutamiseks. Hageja kinnitas, et arvestades D.Rezvani majanduslikku olukorda, loobus ta D.Rezvani ettepanekust võla maksmiseks osade kaupa (t lk 52-53). 05.07.2005 esitas hageja nõuded lisaks Andres Saare ja ALG Liisingu AS-i ka Viktor Boikovi vastu (t lk 155-156). Hageja arvestusest nähtuvalt võlgnes perioodi 10.03.200117.03 2004 eest Galina Boikova pärija Viktor Boikov hagejale 22 918,89 krooni ja perioodi 17.03.2004-26.08.2004 eest ALG Liisingu AS summas 5690,23 krooni. Kohus kaasas määrusega 15.06.2005 kolmanda isikuna kostja poolel protsessi Dmitri Rezvani, Ljubov Umanetsi ja Vjatšeslav Potomstvennõi, kes väidetavalt kasutasid ALG Liisingu AS-ile kuuluvat vaidlusalust eluruumi. Menetluse käigus teatas kostja ALG Liisingu AS korduvalt valmisolekust tasuda võlgnevus tema osas, kui tõendatakse võlg ja esitatakse arve (tlk 147, 213). Hageja ALG Liisingu AS-ile arveid ei esitanud ja 30.10.2006 esitas taotluse hagist loobumiseks ning menetluse lõpetamiseks ALG Liisingu AS-i ja V. Boikovi suhtes. 17.11.2006 määrusega lõpetas kohus menetluse ALG Liisingu AS-i ja V. Boikovi suhtes. Hageja ei lähtunud oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõttest. Hagimaterjalist nähtuvalt tekkis Galina Boikoval võlg hageja ees juba märtsis 2001.a. Hagi võla väljamõistmiseks esitati 10.11.2004, seega ebamõistlikult pika aja jooksul ja korteri neljanda omaniku Andres Saare vastu. Hageja väited, et ta ei teadnud korteriomanike korduvast vahetusest, on tõendamata ja vastuolus hageja enda selgitustega hagiavaldustes ja seletusega 17.11.2005 kohtuistungil, kus ta selgitas, et vaidlusaluses korteris elas pärast ema surma V. Boikov, kes lubas korteri müüa ja võla maksta, aga seda ei teinud (t lk 208), samuti, et D. Rezvan soovis võlga tasuda järelmaksuga. 30.10.2006 täpsustatud hagiavalduses selgitas hageja, et KÜ juhatus otsustab probleemid korteriomanikega läbirääkimistel ning ainult juhul, kui võlgnik loobub võla maksmisest, pöördutakse kohtusse (t lk 268-269). Samas selgitas hageja, et D. Rezvan korteri kasutajana lubas korteri müüa ja tegi hagejale ettepaneku sõlmida võla tasumiseks graafiku. Hageja keeldus graafiku sõlmimisest. Seega kinnitas hageja ise, et kõigi korteriomanikega on peetud läbirääkimisi. Hageja selgitas, et ta ei esitanud hagi võlgniku vastu, kes tunnistas võlga ja soovis oma võlga maksta, kuna võlgnikud (Boikov, Rezvan) olid ennegi lubadusi andnud ning võlgnike majanduslik seis oli hagejale tundmatu. Hageja ei tõendanud võla olemasolu ja arvete ning võla arvestuse esitamist ALG Liisingu AS-ile, kes soovis korduvalt tasuda oma osa tekkinud võlas. Hageja kinnitas ja arvete väljatrükkidelt nähtub, et arvetel võlga ei näidatud. Hagi Andres Saare vastu on põhjendamatu ja pahatahtlik. Võlgnikest korteriomanikud tunnistasid võlga ja soovisid seda tasuda, kuid hageja keeldus selle vastuvõtmisest, kuna talle ei sobinud maksmise viis. Riigikohus asus oma lahendis nr 3-2-1-105-05 seisukohale, et ei oleks mõistlik, kui kaasomanik, kes on võlgu jäänud majandamiskulude kandmisel, vabaneks vastutusest oma osa võõrandamise abil ning leidis, et iga kaasomanik vastutab tema omanikuks olemise ajal sissenõutavaks muutunud kohustuste eest isiklikult. Sama põhimõte kehtib ka korteriühistu poolt elamu majandamisel. Hageja väide, et kostja ostis korteriomandi koos võlaga, on asjakohatu. ALG Liisingu AS ja Andres Saare vahel 26.08.2004 sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu p 2.1.2 kohaselt kinnitas müüja, et lepingu ese ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega. Lepingu p 4.4 sätestab, et müüja ja ostja on kokku leppinud, et müüja kohustub tasuma kõik lepingu esemeks oleva korteriomandiga seotud kommunaal- ja muud maksed valduse üleandmise päeva seisuga, tasudes need arvetes toodud tähtajaks või ühe kuu jooksul lepingu eseme valduse üleandmise päevast. Andres Saar ei saanud üle võtta kohustust, millest teda lepingus ei informeeritud. KÜS § 7 lg 3 ei ole kostja suhtes kohaldatav. Seadusandja mõte KÜS § 7 lg 3 tõlgendamisel ei olnud selline, et hageja valib korteriomandi korduval võõrandamisel temale sobiva
3(6)
maksujõulise kostja, kellelt välja mõista eelmiste omanike võlad. Apellatsioonkaebuse põhjendused
10.KÜ Vikerlase 13 palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista Andres Saarelt KÜ Vikerlase kasuks välja 28 609,12 krooni. Kohus rikkus materiaalja menetlusõigusnorme. Kohus leidis ekslikult, et KÜS § 7 lg 3 ei ole kostja suhtes kohaldatav põhjusel, et kostja ei saanud üle võtta kohustust, millest teda ei informeeritud ostu-müügilepingus. Osundatud säte ei seo korteriomandi omandaja kohustuse tekkimist tema teavitamisega korteriühistu poolt endise korteriomaniku võlast. Korteriomandi omandajal on endal kohustus teada saada informatsiooni, mis on seotud korteriomandi omandamisega elamus, kus on olemas korteriühistu. Korteri ostja peab arvestama, et elamus, kus on korteriühistu, sisaldab korteriomandi väärtus osamaksu suurust korteriühistu varas ja võib sisaldada ka endise korteriomaniku varalisi kohustusi korteriühistu suhtes (KÜS § 7 lg 2). Vastutus lähtub korteriühistu liikmelisusest ja on seotud liikme kohustuste ja korteriühistu õigusega esitada nõue korteriühistu liikme vastu, hoolimata sellest, et võlgnevus tekkis enne tema liikmeks saamist. Korteri võõrandamisel ei pöördunud ALG Liisingu AS ega kostja hageja poole KÜS § 14 lg-s 1 nimetatud tõendi, mis kajastab korteriühistu liikme varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes, saamiseks. Kohus jättis tähelepanuta hageja poolt korterile nr x esitatud arved juunis 2004 võlgnevusega 26 066,43 krooni, juulis 2004 võlgnevusega 27 121,47 krooni ja augustis 2004 võlgnevusega 27 836,90 krooni. Kostja sõlmis ostu-müügilepingu 26.08.2004. Seega pidi kostja teadma, et korteril on võlgnevus. Kui kostja oli korteriomandi ostmisel hooletu, võttis ta endale sellega riski tasuda korteril lasuv võlgnevus. Maakohtu viide ALG Liisingu AS-i ja Andres Saare vahel sõlmitud ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu p-dele 2.1.2 ja 4.4 on asjakohatu, kuna korteriühistu ei olnud lepingu pooleks ning see leping ei loo korteriühistule õigusi ega kohustusi. Kohus jättis tähelepanuta 26.08.2004 lepingu p 10.23, milles notar selgitas kostjale, et KÜS § 7 lg 3 järgi on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
11.Maakohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-105-05 on ebakorrektne ja moonutab lahendi mõtet. Riigikohus leidis, et korteriühistu olemasolul lähevad KÜS § 51 järgi korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Kohtu järeldus, et hageja valis nõude esitamiseks temale sobiva maksejõulise kostja, mis ei ole KÜS § 7 lg 3 mõte, on asjakohatu. Hageja esitas nõude KÜS § 7 lg 3 kui kostja suhtes imperatiivse normi alusel. Hagi esitamise ajal oli korteri nr x omanikuks kostja. Kostjal on nõudeõigus regressi korras endiste omanike suhtes. Hageja seisukoht on kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-2-1-105-05. Asjakohatu on maakohtu etteheide, et hageja keeldus pahatahtlikult võlguolevatelt endistelt korteriomanikelt võlga vastu võtmast, kuna talle ei sobinud maksmise viis. Kohus jättis tähelepanuta, et maksmist reaalselt ei toimunud ning ALG Liisingu AS oli kogu aeg seisukohal, et maksma peab A. Saar (t lk 39, 97-98). Väär on kohtu väide, et hageja ei ole ALG Liisingu AS-ile arveid esitanud. ALG Liisingu AS esitas ise kohtule 07.04.2004 arve (t lk 100), hageja esitas ALG Liising AS-ile ka 30.09.2004 arve summas 29 153,96 krooni (t lk 104, 105), ALG Liising AS keeldus arve tasumisest. Hageja esitas pooltele kõik arved ja võla arvestused.
12.Väär on maakohtu järeldus, et hageja ei tõendanud võla olemasolu ja nõude õiguslikku alust. Hageja esitas võla arvestused, arved ja korteriühistu üldkoosolekute otsused, millega kinnitati majandustegevuse kavad, tariifid ja kommunaalkulude jaotamise metoodika. Kostja ei vaidlustanud võlgnevuse suurust. Alusetu on kohtu etteheide, et hageja keeldus sõlmimast võla tasumise kokkulepet Viktor Boikoviga. Arvestades KÜS § 7 lg-t 3 ei ole korteriühistu kohustatud sõlmima lepingut kolmanda isikuga. Lepingu sõlmimisel V.Boikoviga ei lähtuks
4(6)
korteriühistu oma liikmete huvist. Menetluse käigus V.Boikovilt ühistule raha ei laekunud. Kohatu on kohtu järeldus, et hageja pidi teadma, et korteri nr x omanikud vahetusid korduvalt. Hageja esitas nõude tähtaegselt ja kohustatud isiku vastu vastavalt seadusele ning hageja ei ole pahauskne. Vastus apellatsioonkaebusele
13.Andres Saar ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Kolmandad isikud ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse suhtes seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu ja teha asjas uus otsus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 657 lg 1 p-le 2, millega rahuldada hagi. Andres Saar on korteriomandi Vikerlase 13-x Tallinnas omanik ALG Liisingu AS-iga 26.08.2004 sõlmitud korteriomandi müügi ja hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu alusel alates 21.09.2004 (t lk 5). Nimetatud korteriomandil tekkis kommunaal- ja hoolduskulude võlgnevus perioodil 10.03.2001-10.09.2004. Hageja nõue on 28 609,20 krooni. Kinnistusosakonna väljatrükiga on tõendatud, et Vikerlase 13 korteri x omanikud olid alates 06.06.2001 Galina Boikova, alates 03.12.2003 Viktor Boikov, alates 17.03.2004 ALG Liisingu AS ja alates 26.08.2004 Andres Saar (t lk 103).
15.Vaidlust ei ole korteriomandil Vikerlase 13-x lasuva võlgnevuse olemasolu ja suuruse üle. Vaidlus on selles, kas Andres Saar on kohane kostja ja kas hageja on kasutanud oma tsiviilõigusi pahauskselt. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.
16.KÜS § 7 lg 3 mõtteks on, et korteriühistu saab pöörduda tekkinud võlgnevuse tasumise nõudega korteriühistu liikme vastu, kelleks käesoleval juhul on Andres Saar. Viidatud norm ei välista varasemate korteriomanike ja isikute, kes võlgnevuse tekitasid, vastutust. 26.08.2004 korteriomandi müügi ja hüpoteegi seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu p-s 4.4 leppisid müüja ALG Liisingu AS ja ostjana kostja Andres Saar kokku, et müüja kohustub tasuma kõik lepingu esemeks oleva korteriomandiga seotud kommunaal- ja muud maksed valduse üleandmise päeva seisuga, tasudes need toodud tähtajaks või hiljemalt 1 kuu jooksul arvates lepingu eseme valduse üleandmise päevast ning kohustub esitama ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Lepingu p-s 2.4.2 avaldas kohustatud isik, et on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed. Õige on apellandi väide, et viidatud lepingu sätted ei tekita õigusi ega kohustusi hagejale, kuna tema ei olnud lepingu pooleks. KÜS § 7 lg 3 alusel kohustatud isikul on õigus esitada regressi korras nõue võlgnevuse tekitanud isikute vastu.
17.Õige on apellandi seisukoht, et kohus leidis ekslikult, nagu ei oleks KÜS § 7 lg 3 kostja suhtes kohaldatav põhjusel, et kostja ei saanud üle võtta kohustust, millest teda ostumüügilepingus ei informeeritud. KÜS § 7 lg 3 on imperatiivne norm ja hageja esitas nõude seaduse alusel isiku vastu, kes on nõude esitamise ajal korteri, millel lasub võlgnevus, omanik. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et vastutus tuleneb korteriühistu liikmelisusest. Eeltulenevalt nõustub ringkonnakohus apellandiga ka selles, et asjakohatu on kohtu järeldus selle kohta, et hageja valis temale sobiva maksejõulise kostja.
18.Õige on ka apellandi seisukoht, et kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-105-05, moonutab selle mõtet. Ekslik on ka vastustaja käsitlus viidatud Riigikohtu lahendist. Viidatud lahendist ei tulene, et korteriühistu ei saa pöörduda KÜS § 7 lg 3 alusel nõudega isiku vastu, kes on nõude esitamise ajal võlguoleva korteri omanik. Ringkonnakohus viitas eelpool, et varasemad korteriomanikud ei vabane vastutusest, kuna kostjal on õigus esitada nende vastu 5(6)
regressinõue. Eeltulenevalt leidis kinnitust, et Andres Saar on asjas kohane kostja.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused- ja kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Vikerlase 13-x korteriomandil lasuva võlgnevuse suuruse 28 609,12 krooni suhtes hageja ja kostja vahel vaidlust ei ole. Võlgnevuse olemasolu ja suurus on tõendatud hageja esitatud arvete (t lk 6976; 230-264) ja korteri nr x võla arvestuse tabeliga (t lk 64). Galina Boikova tekitatud võlgnevuse summa on 15 452,90 krooni, Viktor Boikovi tekitatud võlgnevus on 6604,90 krooni ja ALG Liisingu AS-i omanikuks olemise ajal tekkinud võlgnevus on 6551,31 krooni (t lk 221). Kuna kostja ei ole võlgnevuse olemasolule ja suurusele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista perioodil 10.03.2001-10.09.2004 korteriomandil Vikerlase 13-x tekkinud võlgnevus 28 609,12 krooni. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldusega, et hageja ei lähtunud oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõttest. Hagi on esitatud kohase kostja vastu ja hageja nõuded ei ole aegunud, kostja nõude suurusele vastu ei vaielnud. Kostjal oli õigus ise esitada regressi korras hagi või taotleda kohustatud isikute menetlusse kaasamist kolmandate isikutena või vaielda vastu hageja taotlustele või vaidlustada määrusi nende suhtes menetluse lõpetamise kohta.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1, 8, 11 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kuulub Andres Saarelt KÜ Vikerlase 13 kasuks väljamõistmisele vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale nr 2 hagi hinnalt 28 609,12 krooni tasumisele kuulunud riigilõiv 2100 krooni, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 1750 krooni ning õigusabikulu 1430,50 krooni, kokku 5280,50 krooni. Andres Saare kohtukulud jäävad tema enda kanda.
Kohtunikud:
U.Loonurm
I.Nõmm
A.Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.