IV ja TV (hagejad) esitasid 2. augustil 2016. a Harju Maakohtule hagi AR (kostja) vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kostja esitas 27. Oktoobril 2016. a vastuhagi hagejate vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele 5/6-suurune mõtteline osa kinnistust, asukohaga XXX Tallinn (registriosa nr XXXXXXXXX) ning kostjale 1/6-suurune mõtteline osa. Hagejad soovivad kinnisasja kaasomandi lõpetamist, kuna kinnisasja sihipärane kasutamine on hagejate jaoks takistatud. Hagejad soovivad kaasomandi lõpetamist eelkõige selliselt, et kaasomandis olev kinnisasi jääb hagejate ainuomandisse kohustusega maksta kostjale tema osa eest rahaline hüvitis. Hagejad hindavad XXX asuva kinnisasja väärtuseks 152 000 eurot, seega kujuneb kaasomandi lõpetamisel hagejate poolt kostjale maksmisele kuuluva õiglase hüvitise suuruseks 25 333,33 eurot, mis vastab kostjale kuuluvale 1/6-le kaasomandi väärtusele.
3.Vastuhagi kohaselt palub kostja kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jätta kinnisasi kostja ainuomandisse ja panna kostjale kohustus tasuda hagejatele kaasomandi osa kaotuse eest 126 666,65 eurot ning kohustada hagejaid andma nõusolek kinnistusraamatu kande tegemiseks. Alternatiivselt palub kostja lõpetada kaasomand kinnistule viisil, mille kohaselt kinnistu müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele kaasomandist.
4.9. märtsil 2017. a toimus asjas kohtuistung, kuhu kostja ega tema esindaja ei ilmunud. Hagejad esitasid kohtuistungil taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega ning taotluse vastuhagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile.
5.13. märtsil 2017. a rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega ja jättis vastuhagi läbi vaatamata.
6.22. märtsil 2017. a esitas kostja kaja. Kostja märgib, et hagejad on esitanud 2. augustil 2016. a hagiavalduses ja 19. septembril 2016. a hagiavalduse täpsustuses nõude ML ja SE-L vastu. Seoses kinnisasja kaasomandi omaniku vahetusega on 13. oktoobril 2016. a kohus asendanud senised kostjad ML ja SE-L uue kostjaga AR. Vaatamata kostja asendamisele hagejad oma nõuet ega hagi aluseks olevaid asjaolusid ei muutnud ning piirdusid üksnes vastuväidete esitamisega vastuhagile, seega jätkus menetlus ML ja SE-L vastu suunatud nõuetes. Kohus lõpetas käesolevas asjas eelmenetluse 10 päeva enne 9. märtsi 2017. a kohtuistungit ehk eelmenetlus lõppes 27. veebruaril 2017. a ning nimetatud kuupäevaks ei olnud hagejad oma nõudeid muutnud. Kostja on seisukohal, et kostja asendamine eeldab ka hagi muutmist (vajadusel hagi aluseks olevate asjaolude ja nõude muutmist või täpsustamist), kui hagi ese (hageja nõue) ei ole esitatud kostjaks oleva isiku vastu ning hagi aluseks olevad faktiväited ei ühti kostja isikuga, siis on hagi õiguslikult põhjendamata ning sellist rikkumist ei saa kõrvaldada peale eelmenetluse lõppu muuhulgas ka kohtuistungil suulises vormis.
7.Kostja leiab, et kohus on teinud tagaseljaotsuse nõuete osas, mida ei ole hagis esitatud ning vastuhagi ei saa jätta läbi vaatamata tagaseljaotsusega, vaid oleks tulnud lahendada kohtumäärusega, millel on oma vaidlustamiskord. Seega ainuüksi asjaolu, et kohus on teinud tagaseljaotsuse hagi eseme suhtes, mida ei ole esitatud ja mida ei ole menetlusse võetud annab alust kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks vastavalt TsMS § 415 lg 1 p-le 3. Tulenevalt eeltoodust palub kostja rahuldada kaja ja taastada menetlus.
8.4. aprillil 2017. a esitasid hagejad enda seisukoha, milles paluvad kaja jätta rahuldamata. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis 17. aprilli 2017. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata. Maakohus jättis menetluskulud seoses kaja menetlemisega kostja kanda.
10.Maakohtu määruse põhjenduste on maakohus seisukohal, et antud juhul ei olnud kostja esindajal mõjuvat põhjust 9. märtsi 2017. a kohtuistungilt puudumiseks ning kostjal puudub TsMS § 415 lg-st 1 tulenev alus kaja esitamiseks.
11.Seoses kostja asendamisega selgitas maakohus, et TsMS § 210 lg 1 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Sama paragrahvi lõike 2 alusel vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 211 lg 1 sätestab, et kui omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Maakohus märkis, et ka kostja asendamiseta kehtiks asjas tehtav lahend TsMS § 460 lg 1 esimese lause järgi isiku kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks, v.a kui ta vaidlusaluse eseme omandamise ajal ei teadnud kohtuotsusest või hagi esitamisest. Võttes arvesse, et kostja oli kohtumenetluse ajal selle toimumisest teadlik, oleks asjas tehtav lahend tema suhtes kehtinud ka siis, kui kohus ei oleks kostjaid asendanud.
12.Hagi õigusliku põhjendatuse osas leidis maakohus, et antud asjas on põhjendatud ja õiguslikult võimalik kaasomandi lõpetamine hagejate taotletud viisil. Kohus märkis, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud ning asus seisukohale, et kaasomandi lõpetamise nõuet välistavad asjaolud puuduvad ning kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused on täidetud.
13.Kohus leides, et kuivõrd hagejad on esitanud taotluse kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv asi jäetakse tervikuna hagejatele ning hagejad tasuvad kostjale omandi kaotuse eest hüvitise, on tegemist AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud ja õiguslikult võimaliku kaasomandi lõpetamise viisiga. Kohus asus seisukohale, et antud juhul on hagejad kohtu ette toonud asjaolud, millest nähtuvalt on kinnistu alates 1958. aastast kuulunud hageja II isale (I kd, lk 127) ning hageja II on vaidlusalusel kinnistul elanud alates lapsepõlvest ning hageja I alates 1989. aastast. Käesoleval ajal elab vaidlusalusel kinnistul ka hagejate tütar koos enda elukaaslasega. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja II on kinnistul elanud alates lapsepõlvest ning alustanud seal enda perekonnaelu koos hagejaga I, omavad hagejad kinnistuga emotsionaalset sidet, mistõttu kinnistu hagejate ainuomandisse jätmine on põhjendatud.
14.Õiglase hüvitise määramisel lähtus kohus hagejad esitanud eksperthinnangust (I kd, lk 53-82), millest nähtuvalt on vaidlusaluse kinnisasja turuväärtus 152 000 eurot. Arvestades kostjale kuuluvat kaasomandiosa suurust, pidas maakohus õiglaseks hüvitiseks kostjale omandi kaotuse eest 25 333,33 eurot.
15.Kohus oli seisukohal, et kohtul esines ka alus jätta hagejate taotlusel kostja vastuhagi läbi vaatamata. Kohus tuvastas, et puudusid TsMS § 412 lg-st 1 tulenevad asjaolud, mis oleksid takistanud vastuhagi läbivaatamata jätmist ning kohtul puudus kohustus vormistada eraldi määrus vastuhagi läbivaatamata jätmise osas (TsMS § 442 lg 5).
Määruskaebus
16.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
17.Kostja leiab, et kuigi tema esindaja ei ilmunud kahetsusväärse eksituse tõttu 9. märtsi 2017. a kohtuistungile, ei oleks maakohus tohtinud teha tagaseljaotsust, kuna hagi oli esitatud kujul põhjendamatu ja hagejate nõudeid oleks tulnud muuta. TsMS § 208 lg 3 kohaselt pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale.
18.Kohtu poolne omaalgatuslik hagi eseme muutmine ja otsuse tegemine nõuete osas, mida ei ole esitatud viitab üheselt asjaolule, et esitatud kujul hagejate nõuded ei olnud õiguslikult põhjendatud ja nende osas ei olnud võimalik hagi rahuldava tagaseljaotsuse tegemine. Kohus oleks pidanud jätma tagaseljaotsuse tegemata või jätma esitatud kujul hagi läbi vaatamata, mitte aga asuma hagejate nõudeid tagaslejaotsuse resolutsiooniga muutma.
19.Maakohus on ebaõigesti jätnud vastuhagi läbivaatamata tagaseljaotsusega. Hagi läbivaatamata jätmine eeldab kohtumääruse tegemist, millel on oma vaidlustamise kord ja mida ei saa lisada tagaseljaotsusesse. Menetluse edasine käik
20.Hagejad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
21.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu
17.aprilli 2017. a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning kostja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
23.Määruskaebuses kordab kostja kajas esitatud seisukohti, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Erinevalt kostjast leiab ringkonnakohus, et antud juhul on maakohus teinud TsMS § 407 lg 1 kohaselt õigesti tagaseljaotsuse. Asja materjalidest ei nähtu TsMS § 407 lg-s 5 väljatoodud tagaseljaotsust välistatavaid asjaolusid. Määruskaebuses on muuhulgas kostja ette heitnud, et maakohus ei kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Määruses on maakohus leidnud, et hagi oli hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel oli AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2.
24.TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaja lahendamisel kirjeldanud piisavalt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja õigesti veendunud, et hagejate esiletoodud asjaolude õigsust eeldades on võimalik hagi hagejate soovitud ja AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil rahuldada. Maakohus on õigesti jätnud kaasomandisse kuuluva asja tervikuna hagejatele ning kohustanud hagejaid tasuma kostjale omandi kaotuse eest õiglane hüvitise.
25.Määruskaebuse etteheide, et maakohus on omaalgatuslikult muutnud hagi eset, on alusetu. Maakohus on lahendanud kaasomandi lõpetamise vaidluse vastavalt hagejate esitatud taotlusele. Samuti on maakohus piisava selgusega vastanud ka kostja
väidetele seoses kostja asendamisega menetluse kestel. Maakohtu poolset menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus ei täheldanud.
26.Vastuseks kostja väitele, mille kohaselt ei oleks maakohus võinud tagaseljaotsust teha, leiab ringkonnakohus, et kostja ei ole toonud ei kajas ega ka määruskaebuses ühtegi mõjuvat põhjust TsMS § 415 lg 1 mõttes. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ei saa pidada väidetavat segadust kohtuistungi aja kooskõlastamisel. Kohus kooskõlastas 9. märtsile 2016. a plaanitud kohtuistungi aja enne kutsete välja saatmist osapooltega e-kirja teel ning kostja esindaja on istungiaja sobivust kohtule kinnitanud (II kd, tl 1-2).
27.Ringkonnakohus ei näe menetlusnormide rikkumist ka vastuhagi läbivaatamata jätmisel. Maakohus on kostja väidetele piisava põhjalikkusega vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud sellekohaste põhjendustega ning ei pea neid TsMS § 659 ja 654 lg 6 alusel vajalikuks pikemalt korrata.
28.Kaja ja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb vastavad menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 kohaselt kostja kanda. Maakohus peale tagaseljaotsuse tegemist toimunud menetluses menetluskulusid summaarselt kindlaks ei määranud. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
29.Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Ande Tänav Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.