Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Mati Maksing
Kohtuasi
Korteriühistu Tallinna 25 hagi AP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. märtsi 2017. a määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Korteriühistu Tallinna 25 määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Tallinna 25 (registrikood 80347143), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Kostja AP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2017. a menetluskulude kindlaksmääramise määrus osaliselt AP-lt väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Tühistatud osas teha uus määrus, millega määrata AP-lt Korteriühistule Tallinna 25 tasutavate menetluskulude suuruseks 457,70 eurot. Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
2.Määruse terviklik resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Välja mõista AP-lt Korteriühistu Tallinna 25 kasuks menetluskulud 457,70 eurot.
2.3.Rahuldada AP avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
2.4.Välja mõista Korteriühistult Tallinna 25 AP kasuks menetluskulud 756 eurot.
2.5.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista
Korteriühistult Tallinna 25 AP kasuks välja menetluskulud 298,30 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Korteriühistu Tallinna 25 määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 10. oktoobri 2016. a otsusega osaliselt Korteriühistu Tallinna 25 (hageja) hagi AP (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning jätnud menetluskulud 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus on 27. jaanuari 2017. a otsusega Harju Maakohtu 10. oktoobri 2016. a otsuse tühistanud osaliselt ning jätnud maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 46% ulatuses kostja kanda ja 54% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 7. märtsil 2017. a.
2.Hageja esitas 6. juunil 2016. a, 2. detsembril 2016. a ja 21. detsembril 2016. a menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud kuludest õigusabile summas 1845 eurot ja riigilõivust 275 eurot.
3.Kostja esitas 27. septembril 2016. a toimunud kohtuistungil ja 10. jaanuaril 2017. a toimunud ringkonnakohtu kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub hagejalt välja mõista menetluskulud õigusabile summas 1225 eurot ja riigilõivu summas 175 eurot.
4.Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus õigusabikulude osas maakohtus tuleb jätta rahuldamata, kuna toimikust ei nähtu hageja lepingulise esindaja menetluses osalemine. Hagiavalduse ja hageja hilisemad seisukohad on koostanud hageja ise. Kostja on seisukohal, et hageja 21. detsembril 2016. a esitatud menetlusdokumendi koostamise kulud ei ole menetluskulud, mida peab hüvitama vastaspool.
5.Hageja vastuväited kostja menetluskulude osas ei esitanud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus rahuldas 30. märtsi 2017. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks avalduse täielikult ja hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks avalduse osaliselt, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 446,20 eurot ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 756 eurot ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 309,80 eurot.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt analüüsis kohus esmalt hageja menetluskulusid ja leidis, et kuigi hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 275 eurot, on kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele üksnes 250 eurot, kuna toimikust nähtuvalt ei ole hageja rohkem riigilõivu tasunud, ning võttes arvesse menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hagejale hüvitada riigilõiv 115 eurot.
8.Hageja õigusabikulude osas oli kohus seisukohal, et hageja esindaja kulud ei ole põhjendatud maakohtus kantud kulude osas, kuna hageja seaduslik esindaja on ise menetlusdokumendid esitanud ning hageja seaduslik esindaja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest tulenevalt saab kohus asuda seisukohale, et hageja seaduslik esindaja osutas hagejale õigusabiteenust lepingulisel alusel. Kohus leidis, et hageja
lepingulise esindaja toiminguid ringkonnakohtus saab kogu märgitud ulatuses pidada põhjendatuks. Kohus leidis, et hageja esindaja tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega võttes arvesse menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hagejale hüvitada õigusabikulud 331,20 eurot.
9.Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustas kostjat hüvitama hageja menetluskulusid 446,20 euro ulatuses.
10.Kostja menetluskulude põhjendatuse osas leidis maakohus, et kuna kostja on tõendanud riigilõivu tasumist 175 euro ulatuses, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 175 eurot, millest tuleb menetluskulude jaotust arvestades hagejal kostjale hüvitada 94,50 eurot.
11.Kostja õigusabikulude osas leidis maakohus, et kostja märgitud toiminguid saab pidada põhjendatuks kogu nimekirjades märgitud ulatuses. Kohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu kuni 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega võttes arvesse menetluskulude jaotust, tuleb hagejal kostjale hüvitada õigusabikulud 661,50 eurot.
12.Tulenevalt eeltoodust rahuldas kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustas hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 756 euro ulatuses.
13.TsMS § 445 lg 1 kohaselt määras kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 309,80 eurot. Määruskaebus
14.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, milles hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata, ja teha uus määrus, millega rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses.
15.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et hageja on tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu üksnes 250 eurot. Määruskaebusele lisatud maksekorraldustega tõendab hageja, et ta on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 225 eurot ja kahel korral 25 eurot seoses hagi nõude suurendamisega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 126,50 eurot.
16.Hageja hinnangul on ekslik ka maakohtu põhjendus ja hinnang hageja poolt maakohtus kantud õigusabikulude põhjendatuse. Õigusabikulude loetelust nähtub selgelt nähtub, et maakohtus hageja poolt näidatud toimingud eeldavad õigusalaste teadmiste ja vastava erialase kõrghariduse olemasolu. On ilmselge, et kui hageja ei oleks õigusabikulusid kandnud, ei oleks ta esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja.
17.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-62-14 p-s 13 selgitanud, et tulenevalt TsMS § 217 lg-st 1 on korteriühistul õigus osaleda kohtumenetluses ka lepingulise esindaja kaudu. Korteriühistul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses lepingulise esindajana esindama iga isikut, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatule. Seejuures võib korteriühistu volitada ennast lepingulise esindajana esindama ka oma juhatuse liiget, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud tingimustele, või äriühingut, mille kaudu juhatuse liige korteriühistule õigusabiteenust osutab.
18.Asjaolu, et korteriühistu juhatuse liige võib menetlusdokumente ka ise füüsiliselt esitada (s.t. kohtule edastada), ei tähenda õigusabikulu kandmise fakti puudumist. Õigusabiteenuse osutamine on võimalik ja lubatav muu hulgas menetlusdokumentide koostamise teenuse osutamise viisil. Hageja ei ole menetluse vältel kordagi loobunud
oma menetluskuludest vaid ühe korra täpsustanud, et kohtul on õigus jätta menetluskulud poolte endi kanda.
19.Lisaks ei ole maakohus pöördunud hageja poole võimaliku kahtluse korral ega esitanud küsimusi õigusabikulu faktilise kandmise kohta. Maakohus ei ole palunud hagejal esitada menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente.
20.Eeltoodust tulenevalt palub hageja hüvitada õigusabikulud 1845 eurot ning arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulu 848,70 (1845 x 46/100) eurot ja kokku menetluskulu 975,20 eurot (õigusabikulu 848,70 + riigilõiv 126,50 eurot). Menetluse edasine käik
21.Kostja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
22.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
23.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
24.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt määruskaebemenetluse ulatust. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohus mõistis hageja menetluskulud välja kostjalt ja kostja menetluskulud hagejalt ning tasaarvestas need. Määruskaebuse esitas üksnes hageja, kes vaidlustas maakohtu määruse osas, milles tema kantud kulud jäeti kostjalt välja mõistmata. Kostja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud ei enda ega hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude osas. Seega ei saa ringkonnakohus muuta kostja kasuks väljamõistetud menetluskulusid (756 eurot) ega mõista kostjalt hageja kasuks välja vähem kui maakohtu määratud 446,20 eurot.
25.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10).
26.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et nõustub hagejaga selles, et maakohus on eksinud hageja tasutud riigilõivu hüvitise väljamõistmisel. Tsiviilasja toimikust ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 225 eurot ja seejärel kahel korral nõude suurendamisel 25 eurot (I kd, tl 70, 136, 190, 199), s.o kokku 275 eurot. Seega on põhjendatud hüvitada hageja tasutud riigilõiv 275 eurot.
27.Hagejale osutatud õigusabi toiminguid ja ajakulu on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ning põhjendatult vähendanud väljamõistetavat õigusabikulu. Kolleegiumi hinnangul on maakohus järginud õiguabikulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonireegleid. Maakohtu seisukoha kujunemine on määruse põhjenduses jälgitav ja arusaadav. Kaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti jätnud hüvitamata hageja maakohtus kantud õigusabikulu, ei ole põhjendatud. Iseenesest on hageja seisukoht, et korteriühistul on õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu, õige, kuid seejuures tuleb arvestada, et menetlusosalise lepinguliseks
esindajaks saab pidada üksnes isikut, kelle poolt õigusabiteenuse tegelik osutamine on toimiku materjalidest nähtav ja kontrollitav. Hageja nimel on maakohtule menetlusdokumente esitanud üksnes seaduslik esindaja ja seepärast ei ole põhjendatud mõista vastaspoolelt välja väidetavaid kulusid lepingulisele esindajale. Seda arvestades on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt välja üksnes need õigusabikulud, mis tekkisid hageja lepingulise esindaja osaluse tõttu ringkonnakohtus, ning jätnud hüvitamata maakohtus osutatud õigusabiteenuse, kuivõrd hageja lepingulise esindaja töö maakohtumenetluses ei ole nähtav ega kontrollitav.
28.Eeltoodut arvestades loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hagejale osutatud õigusabikulu 720 eurot ja tasutud riigilõivu 275 eurot. Pidades silmas, et kostja kanda jääb 46% menetluskuludest, tuleb kostjal hagejale hüvitada 457,70 eurot. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2 tuleb poolte vastastikused väljamõistetavad menetluskulud tasaarvestada ja selle tulemusena tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitis 298,30 eurot (756 – 457,70).
29.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
30.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
31.Seoses kohtunik Reet Allikvere ja kohtunik Margo Klaari eemalviibimisega asendasid neid määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav ja kohtunik Mati Maksing.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.