Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-1037
Tsiviilasi
XX, YY, AA, PP ja KK hagi KÜ Tallinna 25 vastu tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks ja KÜ Tallinna 25 vastuhagi XX, AA ja PP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2017 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse KÜ Tallinna 25 ja AA apellatsioonkaebused liik Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind KÜ Tallinna 25 apellatsioonkaebuse hind hageja I osas 889,15 eurot, hageja II osas 500,29 eurot; hageja III osas 1803,53 eurot; hageja IV osas 564,46 eurot AA apellatsioonkaebus 547,52 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja I (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja II (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX) Hageja III (apellant/vastustaja): XX.XX.XXXX, elukoht XXX)
AA
(sünniaeg
Hageja IV (vastustaja): PP (isikukood XXXXXXXXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Irina Reva Kostja (apellant/vastustaja): KÜ Tallinna 25 (registrikood 80347143, asukoht Tallinna 25-2, Loksa linn, 74806 Harjumaa), seaduslik esindaja PS
Kohtuistungi toimumise aeg
15.05.2018
RESOLUTSIOON:
1.Jätta kostja taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata ja tagastada sellele lisatud Loksa Linnavalitsuse tõend.
Harju Maakohtu 22.11.2017 otsus tühistada KK suhtes hagi rahuldamise osas ja osaliselt AA suhtes vastuhagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab KK kui hageja kohtuotsuse resolutsioonist välja ja 547,52 euro ulatuses AA suhtes vastuhagi rahuldamata.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.1 Tuvastada, et hagejatel XX-l, YY-l, AA-l ja PP-l ei ole kohustust tasuda kostjale kapitaalremondifondi tasu 2548,80 eurot perioodi 2016 juuni – novembri eest ja 86,64 eurot kütte viivise eest. 3.2 Jätta rahuldamata XX, YY, AA ja PP nõue tuvastada, et neil ei ole kohustust tasuda kostjale 71,75 eurot korstna suitsulõõri puhastamise eest ja õigusabi- ja kohtukulude eest 3558,04 eurot perioodil 2016 juuni – november. 3.3 Rahuldada vastuhagid osaliselt. 3.4 Mõista XX-lt KÜ Tallinna 25 kasuks välja võlgnevus perioodi 2016 mai – 2017 juuli eest summas 787,95 eurot. 3.5 Mõista AA-lt KÜ Tallinna 25 kasuks välja võlgnevus perioodi 2015 jaanuar – 2017 juuli eest summas 896,05 eurot. 3.6 Mõista PP-lt KÜ Tallinna 25 kasuks välja võlgnevus perioodi 2016 mai – 2017 juuli eest summas 750,71 eurot.
4.KÜ Tallinna 25 apellatsioonkaebus rahuldada resolutsiooni parandamise osas, ülejäänud osas jätta rahuldamata.
5.AA apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Maakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta KÜ Tallinna 25 kanda.
7.Välja mõista KÜ-lt Tallinna 25 AA kasuks apellatsiooniastme menetluskulu hüvitamiseks 475 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb KÜ-l Tallinna 25 AA-le tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja I), YY (hageja II), AA (hageja III), PP (hageja IV) ja KK esitasid 16.01.2017 Harju Maakohtule hagi KÜ Tallinna 25 (kostja) vastu tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks.
2.KK osas on menetlus 10.04.2017 määrustega lõpetatud seoses KK loobumisega hagist ja vastuhagi osas kompromissi kinnitamisega. Hageja I palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november eest kapitaalremondifondi tasu 482,76 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 13,59 eurot, kütte viivise eest 16,41 eurot, õigusabikulude eest 392,18 eurot ja kohtukulude eest 35,71 eurot. Hageja II palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november eest kapitaalremondifondi tasu 483,84 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 13,62 eurot, kütte viivise eest 16,45 eurot, õigusabikulude eest 709,33 eurot ja kohtukulude eest 35,71 eurot. Hageja III palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november eest kapitaalremondifondi tasu 487,08 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 13,71 eurot, kütte viivise eest 16,56 eurot, õigusabikulude eest 838,61 eurot ja kohtukulude eest 35,71 eurot. Hageja IV palub tuvastada, et tal ei ole kohustust tasuda perioodi 2016 juuni – november eest kapitaalremondifondi tasu 610,20 eurot, korstna suitsulõõri puhastamise eest 17,18 eurot, kütte viivise eest 20,74 eurot, õigusabikulude eest 636,47 eurot ja kohtukulude eest 35,71 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on hagejad Tallinna 25, Loksa linn korteriomandi omanikud ning KÜ Tallinna 25 (kostja) liikmed. Käesoleval juhul puuduvad vastavad üldkoosoleku otsused ning seega ka kostjal õigus hagejatelt eeltoodud summasid nõuda (mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 12 lg 4, kostja põhikirja p-d 8.1-8.4).
4.Kapitaalremondifondi kogumise otsus on vastu võetud 03.07.2013 üldkoosolekul ning vormistatud on ka maksegraafikud perioodi 2013 juuni – 2016 mai kohta. Vaatamata sellele, et maksegraafikust tulenevad kohustused lõppesid 2016 mais, jätkab kostja kapitaalremondifondi tasude arvestamist, kuigi üldkoosoleku otsust maksegraafiku pikendamise osas vastu võetud ei ole.
5.Korstna suitsulõõri puhastamine peab olema tasustatud liikmetelt korjatud hooldusraha arvelt
6.Kostja ei täida nõuetekohaselt oma kohustusi küttefirma ees ja sellest tulenevalt on tekkinud viivisevõlgnevus. Kuna puudub vastav üldkoosoleku otsus kütte viivise jagamise ja tasumise kohta, siis ei saa kütte viivist nõuda liikmetelt eraldi sihtotstarbelise maksena.
7.Hagejatel ei ole tekkinud kohustust õigusabikulude ja kohtukulude tasumiseks. Kostja ei kutsunud kokku üldkoosolekut, et arutada ja kehtestada õigusabikulude ja kohtukulude arvestusmetoodikat. Kostja üldkoosolekud ei ole ka võtnud vastu otsuseid liikmete vastu varalise nõude esitamise kohta. Hagejad ei nõustu, et õigusabikulude ja kohtukulude arvestusmetoodika oli kehtestatud 03.05.2014 üldkoosoleku otsusega (p 7.2). Hagejad tuginevad 03.05.2014 üldkoosoleku otsuse tühisusele (MTÜS § 241 lg 2). Kostja vastuväited hagile
8.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
9.Otsus kapitaalremondifondi kogumiseks võeti esmakordselt vastu kostja 03.07.2013 üldkoosolekul. Nimetatud otsusega otsustati sisuliselt koguda kapitaalremondifondi iga-aastaselt vastavalt kapitaalremondifondi muutuva tariifi igakuistele määradele. Kapitaalremondifondi kogumine ei olnud ajaliselt piiratud. Kostja 03.05.2014 ja 20.02.2016 üldkoosoleku otsustega oli kapitaalremondifondi kogumine korduvalt kinnitatud.
10.Õigusabikulude ja kohtukulude jagamise alused tulenevad Riigikohtu poolt asjades nr 3-2-1-129-13 (p 51), 3-2-1-117-14 (p 12), 3-2-1-89-13 (p 11) ja 3-2-1-62-14 (p 13) kehtestatud põhimõtetest, KÜS §-st 2 ja kostja 03.05.2014 (7.2) ja 20.02.2016 (p 4.1) üldkoosoleku otsustest. Toodud üldkoosolekute otsuseid ei ole vaidlustatud, seega on need KÜS § 13 lg 4 ja Riigikohtu praktika (RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 21) kohaselt kehtivad ja siduvad kõigile korteriomanikele.
11.Korstna suitsulõõri puhastamise teenuse nõue on õiguspärane. Selle kulu jagamise alused tulenevad Riigikohtu poolt asjades nr 3-2-1-129-13 (p 51), 3-2-1-117-14 (p 12) kehtestatud põhimõtetest, KÜS §-st 2 ja 07.09.2013 üldkoosoleku otsustest.
12.Kütte viivise tasu nõue on õiguspärane. Selle kulu jagamise alused tulenevad Riigikohtu poolt asjades nr 3-2-1-129-13 (p 51), 3-2-1-117-14 (p 12) kehtestatud põhimõtetest, KÜS §-st 2 ja §-st 151 lg 1 ja 2 ning kostja põhikirja p-st 8.1.
Kostja vastuhagi
13.Kostja esitas 23.02.2017 vastuhagi hageja IV vastu. Kostja nõue seisuga 01.09.2017 on 1960,48 eurot, millest 1948,92 eurot on põhivõlg ja 11,56 eurot on viivis. Nõude periood on 2016 mai – 2017 juuli.
14.Kostja esitas 12.03.2017 vastuhagi hageja I vastu. Kostja nõue seisuga 01.09.2017 on 2176,26 eurot, millest 1760,17 eurot on põhivõlg ja 416,10 eurot on viivis. Nõude periood on 2016 a mai – 2017 juuli.
15.Kostja esitas 12.03.2017 vastuhagi hageja III vastu. Kostja nõue seisuga 01.09.2017 on 3768,18 eurot, millest 3086,54 eurot on põhivõlg ja 681,65 eurot on viivis. Nõude periood on 2015 jaanuar – 2017juuli. Hagejate seisukohad vastuhagile
16.Hageja IV vastuhagi ei tunnista. Hageja IV ei vaidlusta järgmiseid kulusid: hooldustasu, remondifond, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, veekadu, prügivedu ning küttekulud alates 2016 novembrist. Eelnimetatud majandamiskulude liigid on tasutud õigeaegselt ja täies ulatuses. Hageja ei nõustu nõutava tasuga kapitaalremondifondi eest perioodi 2016 juuni – 2017 jaanuar eest summas 631,44 eurot, tasuga korstna suitsulõõri puhastamise eest 2016 novembris 17,18 eurot, kütte viivise tasuga 2016 novembris 20,74 eurot ning 636,47 euroga õigusabi eest ja 64,29 euroga kohtukulude eest perioodil 2016 juuni – 2017 jaanuar. Kokku ei nõustu hageja perioodil 2016 mai – 2017 jaanuar põhinõudega 1370,12 euro ulatuses (631,44 + 17,18 + 20,74 + 636,47 + 64,29). Samuti vaidlustab ta viivised täies ulatuses.
17.Hageja I vastuhagi ei tunnista. Hageja I ei vaidlusta järgmiseid kulusid: hooldustasu, remondifond, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, veekadu, prügivedu, küttekulud alates 2016 maist. Eelnimetatud majandamiskulude liigid on tasutud õigeaegselt ja täies ulatuses. Hageja I ei nõustu nõutava tasuga kapitaalremondifondi eest perioodi 2016 mai – 2017 veebruar eest summas 577,79 eurot, tasuga korstna suitsulõõri puhastamise eest 2016 novembris 13,59 eurot, kütte viivise tasuga 2016 novembris 16,41 eurot, 392,18 euroga õigusabi eest ja 103,57 euroga kohtukulude eest perioodil 2016 mai – 2017 veebruar. Kokku ei nõustu hageja I perioodil 2016 mai – 2017 jaanuar tasumiseks
esitatud põhinõudega 1370, 12 euro ulatuses (577,79 + 13,59 + 16,41 + 392,18 + 103,57). Samuti vaidlustab ta viivised täies ulatuses.
18.Hageja III vastuhagi ei tunnista. Hageja III ei vaidlusta järgmiseid kulusid: hooldustasu, remondifond, üldelekter, vesi ja kanalisatsioon, veekadu, prügivedu, küttekulud alates 2016 maist. Eelnimetatud majandamiskulude liigid on tasutud õigeaegselt ja täies ulatuses. Hageja ei nõustu nõutava tasuga kütte eest 547,52 euro ulatuses, kapitaalremondifondi tasuga perioodil 2016 maist – 2017 veebruarini 506,30 euro ulatuses, tasuga korstna suitsulõõri puhastamise eest 2016 novembris 13,71 eurot, kütte viivisega 2016 novembris 16,56 eurot ning 1093,98 euroga õigusabi eest ja 371,45 euroga kohtukulude eest perioodil 2015 jaanuar – 2017 veebruar. Kokku ei nõustu hageja nõutavate majandamikuludega 2549,52 euro ulatuses. Hageja märkis, et ta tasus sooja eest otse soojaettevõttele ning seega ei ole kostjal õigust nõuda temalt küttekulude tasumist. Kokkuleppel soojaettevõttega maksid osad korteriomanikud oma osa soojuse eest otse soojaettevõttele ning soojaettevõte vähendas saadud summade võrra võlga. Kokku tasus kostja otse soojaettevõttele 547,52 eurot, mille tasaarvestas kostja nõudega.
Esimese astme kohtu otsus
19.Harju Maakohtu 22.11.2017 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tuvastati, et hagejatel I-V ei ole kohustust tasuda kostjale kapitaalremondifondi tasu 2548,80 eurot perioodi 2016 juuni – novembri eest ja 86,64 eurot kütte viivise eest.
20.Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastada, et hagejatel ei ole kohustust tasuda kostjale 71,75 eurot korstna suitsulõõri puhastamise eest ja õigusabi- ja kohtukulude eest 3558,04 eurot perioodil 2016 juuni – november.
21.Maakohus rahuldas vastuhagid osaliselt ning mõistis hagejalt I kostja kasuks välja võlgnevuse perioodi 2016 mai – 2017 juuli eest summas 787,95 eurot; hagejalt III võlgnevuse perioodi 2015 jaanuar – 2017 juuli eest summas 1443,57 eurot ja hagejalt IV võlgnevuse perioodi 2016 mai – 2017 juuli eest summas 750,71 eurot.
22.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
23.Maakohus leidis, et kostja 20.02.2016 üldkoosoleku otsus on tühine. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et otsuse vastuvõtmisel on koosoleku kokkukutsumise korda järgitud, seega tuvastas kohus, et 20.02.2016 koosoleku kokkukutsumisel ei teavitatud liikmeid nõuetekohasel viisil ja ajal ning sellest tulenevalt on üldkoosoleku otsus tühine MTÜS § 24 lg 1 järgi.
24.Kohus mõistab 03.05.2014 ja 03.07.2013 üldkoosoleku otsuseid selliselt, et nendes on remondifondi kogumise ja selleks tariifi määramise otsus osaks jooksva aasta majanduskavast. Majanduskava kinnitatakse kalendriaastaks ja seega ei olnud 2013. ja 2014. aastal vastu võetud otsustel mõju järgmisteks aastateks. Seega ei ole üldkoosolek 2016 ja 2017. aasta kohta remondifondi kogumise ja selleks tariifi määramise otsust vastu võtnud ning ühistul puudub aluse liikmetelt nende aastate eest kapitaalremondifondi makseid koguda.
25.Kostja 03.05.2014 üldkoosoleku otsus on kehtiv. Otsus ei ole mh tühine päevakorranõude rikkumise tõttu. Õigusabikulude näol on tegemist vajalike majandamiskuludega, mida ühistul on õigus liikmetelt nõuda KÜS § 15 lg 1 ja KOS § 15 lg 2 järgi.
26.Postikulu (14,26 eurot), kulu aastaaruande koostamise eest (264,50 eurot), kütte viivise tasu (135,22 eurot) ja Maksuametile tasutud maksude (409,28 eurot) näol ei ole tegemist vajalike kuludega korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 p-i 1 järgi (vt ka RKTKo nr 3-2-1-169-14, p 19). Kulutuste
tegemine ei ole ette nähtud ühistu majanduskavas, kuivõrd kohus on tuvastanud, et 2016. ja 2017. aasta kohta ei ole vastu võetud majanduskava. Seega puudub ühistul alus esitatud kulutuse nõudmiseks.
27.Korstna suitsulõõri puhastamise tasu on vajalik kulu TsÜS § 63 p 1 ja KOS § 15 lg 2 järgi. Korstna puhastamata jätmine on kiireloomuline kulutus ja selle tegemata jätmisest võib tekkida tuleoht ja seega ka oht kaasomandi hävimisele. Seega on ühistul alus esitatud kulutuse nõudmiseks (vt ka RKTKo nr 3-2-1-61-14, p 19).
28.Vastuhagi hageja IV osas kuulub rahuldamisele osaliselt (s.o 750,71 euro ulatuses). Kostja on palunud hagejalt IV välja mõista 1946,19 eurot (põhivõlg 1948,92 eurot, viivis 11,56 eurot, põhivõlast loobumine 14,29 euro osas). Kuivõrd kostjal ei ole õigust saada kapitaalremondifondi tasu 1100,39 eurot, kütte viivist, postikulu, Maksuametile tasutud summat ja kulu aastaaruande koostamise eest, siis tuleb need summad võlgnevuselt maha arvata.
29.Vastuhagi hageja III osas kuulub rahuldamisele osaliselt (s.o 1443,57 euro ulatuses). Kostja on palunud hagejalt III välja mõista 3768,18 eurot (põhinõue 3086,54 eurot, viivis 681,65 eurot). Võlgnevusest tuleb maha arvestada kütte viivis, kapitaalremondifondi tasu, postikulu, Maksuametile tasutud summa ja aastaaruande kulu (1540,44+ 16,53+3,49+ 32,39+ 50,12 = 1642,97).
30.Tõendamata on hageja III väide, et alates 2015 jaanuarist arvestas kostja ebaõigesti liikmete küttekulusid oma väljamõeldud metoodika järgi, võttes aluseks vale korterite üldpinna 280,7 m2 asemele 368,3 m2. Maakohus märkis ka, et Tallinna Ringkonnakohus on 06.12.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-821 sedastanud, et VÕS § 78 lg 1 järgi ei ole ühistu liikmel õigus tasuda küttekulusid otse soojaettevõtjale ning kui ühistu liige seda teeb, siis ei vähene tema kohustus ühistu ees (otsuse p 25). Maakohus nõustus viidatud tõlgendusega ja leidis sellest tulenevalt, et hageja väide, et ta on tasunud küttekulusid otse soojatootjale, ei oma asjas tähendust. Muid vastuväiteid küttekuludele hageja esitanud ei ole.
31.Vastuhagi hageja I osas kuulub rahuldamisele osaliselt (s.o 787,95 euro ulatuses). Kostja on palunud hagejalt I välja mõista 2176,26 eurot (põhinõue 1760,17 eurot, viivis 416,10 eurot). Võlgnevuselt 1760,17 eurolt tuleb maha arvestada kuluartiklid kapitaalremondifondi tasu, kütte viivis, postikulu, Maksuametile tasutud summa ja aastaaruande koostamise kulu: 870,58+16,41+ 3,46+32,10+49,67= 972,22 eurot.
32.Kostja nõue viivise väljamõistmiseks ei ole põhjendatud. Kostja on nõudnud viivist sama perioodi eest, mil on tekkinud põhivõlgnevus, kuid ei ole viivise arvestuses ära näidanud millal muutus sissenõutavaks majanduskulude arve. Kuivõrd põhinõue on rahuldatud vaid osaliselt, ei saa kohus lähtuda ka tabelis esitatud kuise arve suurusest. Seega ei ole täidetud viivisenõude rahuldamise eeldused VÕS § 113 lg 1 järgi.
33.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Nii hagi kui vastuhagid on rahuldatud osaliselt ja rahaliselt hinnates umbes võrdsetes osades. Hagejaga V seotud nõuete osas on kohus menetluskulud 10.04.2017 määrusega juba jätnud poolte endi kanda. Kostja apellatsioonkaebus
34.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
35.Kostja palub ringkonnakohtul selgitada maakohtu poolt määratud tsiviilasja hinna kujunemist või määrata ise kindlaks tsiviilasja hind maakohtus.
36.Maakohus rahuldas ebaõigesti KK nõude kostja vastu. KK on oma hagist loobunud ning kohus on loobumise 10.04.2017 määrusega vastu võtnud ja lõpetanud selles osas tsiviilasja menetluse.
37.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja 05.09.2017 taotluse otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks ilma tagatist nõudmata.
38.Maakohus on ebaõigesti jätnud rahuldamata kostja nõude hagejatelt I, III ja IV viivise väljamõistmiseks. Maakohtule esitatud põhivõla ja viivise arvestus on kontrollitav ja arusaadav. Hagejad ei ole viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kui maakohtu hinnangul vajas viivisearvestus täpsustamist, pidi maakohus seda kostjale selgitama. Viivisenõude rahuldamise eeldused on täidetud. Vastuhagide osaline rahuldamine ei välista kostja õigust viivisenõudele.
39.Maakohus ei ole läbi vaadanud kostja õigusabi- ja kohtukulude nõuet 2016 oktoobri eest. Kostja palus mõista hagejalt I välja õigusabikulu summas 199,29 eurot ja hagejalt III õigusabikulu summas 199,29 eurot.
40.Maakohus arvutas ebaõigesti välja kostja nõude õigusabi- ja kohtukulude eest 2017 märtsi eest. Kostja nõudis hagejalt I õigusabikulu 28,24 eurot, kohtukulu 37,46 eurot ja postikulu 1,78 eurot; hagejalt III õigusabikulu 28,24 eurot, kohtukulu 37,46 eurot ja postikulu 1,78 eurot; hagejalt IV õigusabikulu 28,24 eurot, kohtukulu 30,32 eurot ja postikulu 1,78 eurot.
41.Kostja toob välja, et ta on loobunud täiendavast kohtukulu nõudest summas 14,29 eurot hagejate III ja IV suhtes, mitte aga hageja I suhtes. Seega on kohus ekslikult leidnud, et hageja I õigusabikulu on 13,95 eurot (28,24 - 14,29), tegelikult on see 28,24 eurot.
42.Maakohus on ebaõigesti arvestanud õigusabi- ja kohtukulude nõude 2017 juuni eest. Maakohus on 2017 juuni perioodi asemel dubleerinud andmeid, mis kajastuvad hoopis 2016 juuni õigusabi- ja kohtukulude tabelis. 2017 juuni eest palus kostja välja mõista hagejalt I 53,57 eurot, hagejalt III 50 eurot ja hagejalt IV 89,29 eurot. Maakohus on jätnud arvestamata kohtukulu 50 eurot (ja ei ole seda välja mõistnud), mille kostja on kandnud seoses tsiviilasjas nr 2-16-559 riigilõivu tasumisega.
43.Maakohus on analüüsinud õigusabi- ja kohtukulude nõuet 2017 septembrikuu eest, kuigi sellist nõuet menetluses esitatud ei ole. Sisulisest on maakohus käsitanud 2016 septembrikuu ees esitatud õigusabi- ja kohtukulude nõudeid.
44.Kostja palub rahuldada vastuhagi hageja I osas ning mõista hagejalt I välja põhivõlgnevuse 1760,17 eurot ja viivise 416,10 eurot (nõude periood 2016 mai – 2017 juuli). Maakohus on otsuse kirjeldavas osas ebaõigesti kirjeldanud nõutavate kulude koosseisu perioodil 2017mai – 2017 juuli (õige oleks pidanud olema periood 2016 mai – 2017 jaanuar). Maakohus on ebaõigesti arvestanud võlgnevuse seisuga 10.03.2017 (õige oleks pidanud olema 01.09.2017). Maakohus on ebaõigesti märkinud, et kostja põhivõlgnevuse suurus moodustab 2004,81 eurot ja viivis 394,18 eurot (õige oleks olnud põhivõlgnevuse 1760,16 eurot ja viivis 416,10 eurot). Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja loobus hageja I vastu nõudest summas 14,29 eurot.
45.Kostja palub rahuldada vastuhagi hageja III osas ning mõista hagejalt III välja põhivõlgnevuse 3072,25 (3086,54 – loobumine 14,29) eurot ja viivise 678,49 eurot (nõude periood 2015 jaanuar – 2017 juuli). Kostja selgitas, et viivis summalt 3086,54 eurot oli 681,65 eurot ning kuna kostja loobus osaliselt hagist, siis kuulub väljamõistmisele ka väiksem viivis (3072,25 x 100 / 3086,54 = 99,54 % x 681,65 = 678,49). Maakohus on otsuse kirjeldavas osas ebaõigesti kirjeldanud nõutavate kulude koosseisu üksnes perioodi 2017 märts – 2017 juuli eest ning seega on jäetud kajastamata periood 2015 jaanuar – 2017 veebruar. Maakohus on märkinud põhjendavas osas ebaõigesti kütte viivise summaks 16,53 eurot (õige on 16,56 eurot).
Perioodi 2015 jaanuar – 2016 mai osas oleks maakohus pidanud vastuhagi igal juhul rahuldama, kuna tsiviilasjades nr 2-16-821, 2-16-559 ja 2-15-15992 on sama perioodi eest mõistetud hagejatelt I, II ja IV välja kapitaalremondifondi, õigusabi- ja kohtukulud. Seega tuleks vastavad kulud välja mõista ka hagejalt III.
46.Kostja palub rahuldada vastuhagi hageja IV osas ning mõista hagejalt IV välja põhivõlgnevuse 1934,63 (1948,92 – loobumine 14,29) eurot ja viivise 11,48 eurot (nõude periood 2016 mai – 2017 juuli). Kostja selgitas, et viivis summalt 1948,92 eurot oli 11,56 eurot ning kuna kostja loobus osaliselt hagist, siis kuulub väljamõistmisele ka väiksem viivis (1934,63 x 100 / 1948,92 = 99,27 % x 11,56 = 678,49). Maakohus on otsuse kirjeldavas osas ebaõigesti kirjeldanud nõutavate kulude koosseisu perioodil 2017 veebruar – 2017 juuli (õige oleks pidanud olema periood 2016 mai – 2017 juuli).
47.Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele kapitaalremondifondi kogumise aluse puudumise osas. Kui maakohus leidis, et kostja ei ole oma seisukohti piisavalt tõendanud, siis oleks maakohus pidanud seda selgitama ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta otsused tsiviilasjades nr 2-16-821, 2-15-15992 ja 2-16-559, milles kinnitati kapitaalremondifondi kogumise õiguspärasust.
48.Maakohus on väljunud hagi nõude piiridest, kuna hagejad vaidlustasid kapitaalremondifondi kogumise ainult perioodil 2016 juuni – november. Maakohus on ebaõigesti teinud otsustuse ka 2017 kapitaalremondifondi kogumise kohta.
49.Maakohus tuvastas ebaõigesti, et 20.02.2016 üldkoosoleku otsus on tühine. Lisaks ei ole arusaadav ega jälgitav, milliste asjaolude ja tõendite pinnalt maakohus sellisele järeldusele jõudis. Maakohus märkis vaid, et otsuse vastuvõtmisel ei ole koosoleku kokkukutsumise korda järgitud. Hagejad ei ole põhjendanud ega tõendanud, et neid üldkoosoleku toimumisest ei teavitatud. Lisaks nähtub tsiviilasjas nr 2-17-1037 esitatud seisukohtadest ja tõenditest, et hagejate kriitika üldkoosoleku kehtivuse kohta ei ole usutav. Muuhulgas on hagejad I, II ja IV tsiviilasjades nr 2-16-821, 2-15-15992 ja 2-16559 kinnitanud, et nad tunnistavad üldkoosoleku otsuse olemasolu ja selle kehtivust. Kuna hagejad ei ole 20.02.2016 üldkoosoleku otsust vaidlustanud, siis on see KÜS § 13 lg 4 järgi neile kehtiv ja täitmiseks kohustuslik (vt ka RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 21). Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta kostja eeltoodud väidetega ei nõustunud.
50.Ebaõige on maakohtu järeldus, et kostja majanduskava kinnitatakse kalendriaastaks ja aasta lõppemisel kaotab see kehtivuse. Kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut kava, siis kehtib senine kava kuni uue kehtestamiseni. Analoogset küsimust on lahendanud ka Riigikohus asjas nr 3-2-1-153-05, millest võib järeldada, et juhul, kui 20.02.2016 üldkoosoleku otsus tunnistataks kehtetuks, siis annaksid kapitaalremondifondi maksete kogumiseks aluse kostja 03.05.2014 ja 03.07.2013 üldkoosoleku otsused.
51.Kostja toob välja, et kapitaalremondifondi maksete kogumise alused tulenevad lisaks seadusest, kostja kehtivast tavast ja hea usu põhimõttest. Riigikohus on toonitanud, et KÜ liikmele võib hea usu põhimõttest tuleneda mh kohustus nõustuda valitsemiseks vajalike kokkulepetega (RKTKm nr 3-2-1-97-11, p 35; 3-2-1-7-10, p 31). Kostja märgib, et Tallinna 25 korterelamus ei ole kordagi teostatud kapitaalset remonti ning elamu tehnosüsteemid on niivõrd amortiseerunud, et muutunud inimeste tervisele ja elule ohtlikuks. Kaasomanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et kaasomandi ese oleks korras. Maakohus jättis eeltoodud kostja seisukohad tähelepanuta.
52.Maakohus leidis ebaõigesti, et kulutused KÜ aastaaruande koostamisele, postikulu, tasutud maksude ja kütte viivise tasu puhul ei ole tegemist vajalike kulutustega KOS § 15 lg 2 järgi. Tegemist on kaasomandi säilimiseks vajalike kulutustega, milleks ei ole
vaja KÜ otsust ega korteriomanike kokkulepet (RKTKo nr 3-2-1-61-14, p 19). Maakohus ei ole vastupidist seisukohta piisavalt põhjendanud. Hageja III apellatsioonkaebus
53.Hageja III palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi hageja III osas ning teha asjas uus otsus, millega jätta vastuhagi rahuldamata küttekulude osas, s.o summas 547,52 eurot.
54.Hageja tasus otse soojaettevõttele 547,52 eurot ning on seega vabanenud oma kohustustest selles ulatuses. Esineb tasaarvestuse olukord VÕS § 197 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas soojaettevõttele vastuväite selle kohta, et ta ei aktsepteeri hageja makseid VÕS § 78 lg 2 tähenduses.
55.Maakohus on jätnud analüüsimata ja hindamata hageja poolt esitatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsused tsiviilasjades nr 2-16-559 ja nr 2-15-15992. Hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1041 järgi 547,52 eurot. Vastustaja seisukoht
56.Hagejad palusid jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
57.Kostja palus jätta hageja III apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja III kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
58.Kostja esitas ringkonnakohtule taotluse 15.05.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Taotluses palus kostja täiendada protokolli kostja esindaja ütluste osas. Hagejad paluvad jätta protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Hagejad leiavad, et kostja väidete põhisisu on protokolli märgitud nõuetekohaselt.
59.Ringkonnakohus jätab taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 53 lg-te 2 ja 3 mõtte kohaselt saab esitada taotluse protokolli parandamiseks, kui tegemist on sisuliste parandustega ja sellest olenevad õiguslikud tagajärjed edasikaebamise seisukohalt või tõendamise aspektist. Ringkonnakohus leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ja vastab seaduse nõuetele. Seadus ei näe ette võimalust täiendada protokolli menetlusosalise soovitu kohaselt. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.
60.Kostja on protokolli parandamise taotlusele lisanud ka Loksa Linnavalitsuse tõendi selle kohta, et elamu Tallinna tn 25 on ehitatud 1928. aastal. Tegemist on ebaolulise ja hilinenult esitatud tõendiga, mis tuleb kostjale tagastada.
61.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt AA-lt küttekulu väljamõistmise osas. Samuti tuleb otsuse resolutsiooni parandada, jättes sellest välja KK osas hagi rahuldamise. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.
62.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kostja vaidlustab otsust osas, milles maakohus hagejate nõuded rahuldas ning tuvastas hagejatel kohustuse puudumise tasuda kostjale kapitaalremondifondi tasu 2548,80 eurot perioodi 2016 juuni – novembri eest ja 86,64 eurot kütte viivise eest ning jättis kostja vastuhagid rahuldamata.
63.Maakohus märkis ebaõigesti otsuse resolutsioonis hagejana ka KK. KK on hagist loobunud ning maakohus on loobumise 10.04.2017 määrusega vastu võtnud ja lõpetanud selles osas tsiviilasja menetluse.
64.AA vaidlustab otsuse temalt 547,52 euro väljamõistmise osas, mis puudutab kütte tasu oktoober 2015 kuni aprill 2016 eest. AA ei eita küttekulude tasumise kohustust, kuid tugineb sellele, et kohustus on vastavas osas tasaarvestusega lõppenud. 12.03.2017 esitatud vastuhagis nõuab kostja AA-lt võlgnevuse tasumist seisuga 10.03.2017 summas 2953,24 eurot, millest põhivõlg on 2431,50 ja viivis 521,74 eurot. Eraldi kütte võlga ei ole kostja hagis välja toonud. (I kd, lk 109- 116). 05.09.2017 avalduses suurendab kostja nõuet AA vastu, mis 01.09.2017 seisuga on 3578, 18 eurot, millest 3086,54 eurot on põhivõlg ja 681,65 eurot viivis (IV kd, lk 31-39).
65.Maakohus ei ole AA tasaarvestuse avaldust käsitlenud ega ole andnud hinnangut hageja poolt esitatud tõenditele, millest nähtuvad AA poolt tehtud maksed soojaettevõtjale.
66.AA-l soojatootja ees soojusenergia eest tasumise kohustust ei olnud, sest soojusenergia müügileping oli korteriühistu ja soojatootja vahel. Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita VÕS § 78 lg 1 järgi kolmas isik ja sellisel juhul vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Nendel asjaoludel võiks AA-l olla kostja suhtes rahaline nõue VÕS §-st 1041 tulenevalt. Vastavast normist tulenevalt võiks AA-l olla kostja suhtes rahaline nõue eeldusel, et ta täitis kostja nõude, olemata selleks õigustatud ega kohustatud, ta tegi kohustuse täitmiseks kulutusi ja kostja rikastus tema poolse kulutuste tegemise tõttu. 08.05.2017 vastuses vastuhagile märgib AA, et, kuna korteriühistul tekkis võlg soojaettevõtte ees ja soojaettevõte ähvardas jätta elamu järgmisel kütteperioodil soojata, tasus ta kokkuleppel soojaettevõtjaga oma osa soojuse eest otse soojaettevõtjale, mille võrra soojaettevõtja vähendas võlgnevust. Vastuses teeb AA selgesõnalise tasaarvestuse avalduse kostja nõude tasaarvestamiseks tema poolt kostja eest soojaettevõtjale tasutud 547,52 euro ulatuses. Selle tõendamiseks esitas AA-l maakohtule dokumentaalse tõendina soojatootja, s.o N.R. Energy OÜ arvete ja laekumiste nimekirja perioodil 01.06.2015 kuni 30.06.2016 (II kd lk 87-88), millest nähtuvad esitatud arved ja nende tasumine. Laekumiste nimekirjast on näha, et A on tasunud Tallinna 25 KÜ eest oktoober 2015 kuni aprill 2016 summas 547,52 eurot. Samuti on AA esitanud oma pangakonto väljavõtted, millest nähtub vastavate maksete tegemine N.R. Energy OÜ-le ( II kd, lk 83-86 ja 101). Nende tõendite alusel loeb ringkonnakohus tõendatuks, et AA tasus kostja eest kostja ja Tallinna 25 maja suhtes soojusenergiat müüva soojatootja vahel sõlmitud lepingu täitmiseks viidatud rahasumma, täites sellega kostja kohustuse. Sarnasele seisukohale on jõudnud Tallinna Ringkonnakohus ka analoogsetes asjades nr 2-16-559 ja 2-15-15992. Seega tuleb AA vastu esitatud vastuhagi jätta 547,52 euro ulatuses rahuldamata, kuna selles osas on nõue tasaarvestusega lõppenud.
67.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna aluse selle tühistamiseks.
68.Maakohus leidis õigesti, et kostja 20.02.2016 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et otsuse vastuvõtmisel on koosoleku kokkukutsumise korda järgitud. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui vastuväite esitamisega. Hagejad esitasid tühisuse vastuväite. Hagejad tuginesid asjaolule, et neile ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatud, mistõttu enamik korteriühistu liikmetest ei olnud teadlikud väidetava 20.02.2016 üldkoosoleku toimumisest ega saanud seetõttu osaleda. Hagejad väitsid, et kutset koosolekule ei olnud pandud maja trepikoja seinale ega postkastidesse. Kutset ei
saadetud liikmetele ka e-postiga. KÜ Tallinna 25 põhikirja p 5.2 järgi teavitab juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisest iga korteriühistu liiget kirjalikult vähemalt 7 päeva enne selle toimumist, näidates ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Maakohus selgitas istungil kostjale, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on kostja kontrolli all, hagejal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja kostja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kohus selgitas eeltoodu alusel kostjale, et tal tuleb tõendada, et 2016 üldkoosoleku kutsed riputati korrektselt üles. Kostja seda ei tõendanud.
69.Maakohus leidis põhjendatult, et kapitaalremondi maksete kohta on kostja liikmed vastu võtnud otsused 03.07.2013 ja 03.05.2014 selle kohta, et korjata makseid tähtajaliselt vastavalt graafikule sihtotstarbega renoveerida elamu katus. Need otsused ei anna alust maksete kogumiseks 2016. aastal. Hagejad ei vaidle vastu, et kortermaja vajab remonti, kuid leiavad, et selleks tuleb kõigepealt kutsuda kokku üldkoosolek, võtta vastu majanduskava ja otsustada tööde finantseerimise küsimus.
70.Põhjendamatud on kostja etteheited selle kohta, et maakohus on lähtunud vastuhagide läbivaatamisel ebaõigetest ajavahemikest, mida kostja pole taotlenud. Kostja esitas vastuhagid hagejate vastu kuni juulini 2017 ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga TsMS § 373 lg 1 alusel. Seoses sellega lähtus maakohus otsuse tegemisel kogu vaidluse all olevast perioodist, mis oli kajastatud nii põhihagis kui vastuhagides, see on jaanuar 2015 kuni juuli 2017.
71.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et aastaaruande koostamise, posti ja maksuameti kulud ning kütte viivise tasu näol ei ole tegemist vältimatute kulutustega TsÜS § 63 p 1 ja KOS § 15 lg 2 mõttes. Need ei ole otseselt elamu säilitamisega seotud kulud ning need kulud tuleb ette näha majanduskavas. Maakohus tuvastas, et 2016 ja 2017 aasta kohta ei ole vastu võetud majanduskava. Seega puudub alus selliste maksete määramiseks.
72.Kostja õigusabi- ja kohtukulude nõude osas märgib kolleegium, et maakohus on selle täielikult rahuldanud, mistõttu puudub kostjal alus otsust selles osas vaidlustada.
73.Maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata kostja viivise nõude, kuna kostja esitatud viivise arvestus ei ole kontrollitav ega arusaadav. Hagilises tsiviilkohtumenetluses tuleb iga nõude, sh ka viivisenõude rahuldamise eelduseks olevad asjaolud kohtu ette tuua nõude esitajal. Hagejad on kostja viivisenõudele vastu vaielnud nii oma vastustes vastuhagidele kui ka kohtuistungil. Seega tuli kostjal maakohtu menetluses kohtu ette tuua asjakohased asjaolud, st esitada faktiväited, millest nähtub, millises summas olid hagejad kostjale võlgu, mis kuupäeval muutus võlgnevus sissenõutavaks ja mitu päeva olid hagejad kostja ees konkreetse summa maksmisega viivituses. Kuna kostja nõuab hagejatelt mitme erineva summa tasumist, mis on erinevatel kuudel sissenõutavaks muutunud, tulnuks tal kohtu ette tuua see, milline summa täpselt, millisel kuupäeval sissenõutavaks muutus. Kuna kostja vastavaid asjaolusid maakohtu menetluses kohtu ette ei toonud, vaatamata kohtu selgitustele, ei saanud kohus viivisenõuet rahuldada.
74.Maakohus ei jätnud põhjendamatult rahuldamata kostja 05.09.2017 taotlust otsuse viivitamatult täidetavaks tunnistamiseks ilma tagatist nõudmata. TsMS § 469 lg 3 kohaselt, kui pool ei suuda paragrahvi lõikes 2 nimetatud ulatuses tagatist anda, võib kohus tema taotlusel ta tagatise andmise kohustusest vabastada, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju. Kostja ei ole esile toonud sellise taotluse rahuldamise eelduseid, mistõttu maakohtul ei olnud alust kostja taotlust rahuldada.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
75.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja selles osas pole maakohtu otsust vaidlustatud.
76.Kostja apellatsioonkaebuse jääb hagejate osas rahuldamata. AA apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
77.Kuna maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks puudub vajadus tulenevalt menetluskulude jaotusest, määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 3 järgides kindlaks ringkonnakohtu menetluskulud.
78.Hagejatest esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja AA, kes palus lisaks nimekirjale arvestada ka istungi kulu vastavalt protokollile. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 125 eurot ja kulutused õigusabile 250 eurot. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: kohtuotsusega tutvumine ja analüüs, kliendiga nõupidamine ja apellatsioonkaebuse koostamine kokku 2,5 tundi, millele lisandub kohtuistungil osalemine 1 tund, kokku 3,5 tundi. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
79.Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
80.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning menetluskulu 350 (3,5x100) eurot tuleb kostjalt AA kasuks välja mõista.
81.Ringkonnakohus leiab, et arvestades tsiviilasjas keerukust ja mahtu, on hageja esindaja tasu 3,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
82.Eeltoodu alusel tuleb kostjalt AA kasuks apellatsiooniastme menetluskuluna koos riigilõivuga välja mõista kokku 475 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.