Osaühingu Viram hagi OÜ A CORP vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 19. juuni 2017 määrus hagi läbivaatamata jätmise ja menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ A CORP määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing Viram (registrikood 10105852), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Põbo Kostja: OÜ A CORP (registrikood 12200135), lepinguline esindaja Alari Avamägi
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 19. juuni 2017 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta OÜ A CORP kanda.
4.Mõista OÜ-lt A CORP osaühingu Viram kasuks menetluskulude hüvitisena välja 228,25 eurot. OÜ A CORP on kohustatud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma osaühingule Viram viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Osaühing Viram esitas 22.11.2016 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale avalduse OÜ A CORP vastu 2640 euro väljamõistmiseks. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati seoses võlgniku vastuväitega ja asi anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 14.12.2016 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2640 eurot, seisuga 12.12.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 299,90 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt uksed, kuid tasus uste eest esitatud arve nr 287 hilinemisega ja jättis arve nr 300 tasumata. Maakohus võttis 05.01.2017 määrusega hagi menetlusse.
3.Hageja esitas 12.05.2017 avalduse hagi tagasivõtmiseks seoses põhivõla täitmisega kostja poolt. Hageja palus jätta hagi läbi vaatamata ja menetluskulud (1893,60 eurot käibemaksuga) kostja kanda. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hageja avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja jätkata tsiviilasja menetlust.
5.Hageja avaldus on vastuoluline, kuna sellest ei ole aru saada, kas hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. Need omavad aga sisuliselt erinevat menetluslikku tagajärge.
6.Õige ei ole hageja väide, et kostja rahuldas hageja nõude. Kostja tegi 10.05.2017 hagejale 2640 euro suuruse makse, kuid ei rahuldanud sellega hageja nõuet, vaid kandis kulu seoses hageja poolt talle valmistatud ja paigaldatud mittenõuetekohaste ustega. Pärast makse tegemist esitas kostja hagejale taganemisavalduse. Seetõttu on kostjal tekkinud hageja tegevusest kahju ja kostja esitas 15.05.2017 vastuhagi raha tagastamiseks. Vastuhagi tuleb menetleda koos hageja hagiga, kuna vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat lahendamist.
7.Kui kohus hageja avalduse rahuldab, siis palus kostja menetleda vastuhagi eraldi hagina. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Maakohus jättis hagi seoses hagi tagasivõtmisega läbi vaatamata ja keeldus kostja vastuhagi vastuhagina menetlusse võtmisest. Kohus jättis hageja menetluskulud 89,8% ulatuses kostja ja 10,2% ulatuses hageja kanda ning mõistis kostjalt menetluskulude hüvitisena hageja kasuks välja 1312,88 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Kostja menetluskulud jäid tema enda kanda.
9.Määruse kohaselt on hagi tagasivõtmine põhjendatud, kuna nõue on rahuldatud ja hagi ei ole selles ulatuses enam võimalik rahuldada. Hageja nõudis hagiavalduses arve nr 300/04.07.2016 tasumist tervikuna summas 2640 eurot. Kostja 10.05.2017 maksekorralduse kohaselt tasus ta hagejale selle arve täies ulatuses. Tähtsust ei oma, mis põhjusel kostja arve tasus. Kuigi kostja ei ole tasunud viivist, on hagi tervikuna tagasi võetud ja hageja viivist ei nõua.
10.Hageja esitas hagi tagasivõtmise avalduse enne eelmenetluse lõppu, s.o enne 15.05.2017. Seoses põhihagi tagasivõtmisega ei ole vastuhagi menetlemine käesolevas menetluses võimalik. Hagi läbivaatamata jätmine ei kahjusta kostja õigusi, kuna tema vastuhagi on võimalik läbi vaadata eraldi menetluses.
11.Seoses hageja nõude rahuldamisega pärast hagi esitamist jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kuna kostja rahuldas ainult põhihagi ja hageja loobus seoses sellega hagist ja viivise nõudmisest, tuleb hageja menetluskulud jätta 10,2% ulatuses tema enda kanda ja 89,8% ulatuses kostja kanda. Kostja kulud jäävad tema enda kanda. Selline kulude jaotus on ka õiglane.
12.Hageja lepingulise esindaja tasumäär 83 eurot tunnis (käibemaksuta) on mõistlik ja põhjendatud. Menetluskulude nimekirjas toodud kirjed ei ole arvestades nende mahtu täies ulatuses põhjendatud. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 14 tunni eest 1162 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1043,48 eurot. Määruskaebus
13.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hageja avaldus rahuldamata, sh menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas ning vaadata kostja vastuhagi läbi koos hageja hagiavaldusega ühes menetluses. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega lükata hageja avalduse lahendamine edasi ja lahendada see koos kostja vastuhagi läbivaatamisega ning jätkata tsiviilasja menetlust. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
14.Kaebuse kohaselt jättis maakohus arvestamata, et kostja esitas vastuhagi eelmenetluse kestel, s.o tähtaegselt. Poolte avalduste eraldi läbivaatamine ei ole menetluslikult ökonoomne. Kuna hageja soovis hagi läbivaatamata jätmist, mitte ei loobunud hagist, on tal võimalik tulevikus pöörduda uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu. Sellise võimaluse jätmine hagejale kahjustab kostja huve, nt õigusabikulude näol.
15.Maakohus rikkus TsMS § 373 lg-t 3, kuna puudub alus ja põhjus kostja vastuhagi vastuhagina menetlusse võtmata jätmiseks. Kostja märkis, et ei taotle, et tema hagi menetletaks üksnes vastuhagina seetõttu, et vastuhagi ei jäetaks menetlusse võtmata ja et ta ei peaks enda hagi uuesti esitama ja sellega seotud toiminguid tegema ning kulusid kandma.
16.Hageja ja maakohus jätsid põhjendamata, miks tuleb hageja avaldust käsitleda hagi tagasivõtmise, mitte hagist loobumise avaldusena. Kui hageja leiab, et kostja on kohustuse täitnud, on arusaamatu, miks ta soovib jätta endale võimaluse pöörduda hagiga uuesti kohtusse. Avaldust tuleb käsitleda hagist loobumise avaldusena.
17.Maakohus jättis ebaõigesti hagi täies ulatuses läbi vaatamata, kuna hageja nõuab kostjalt jätkuvalt viivise tasumist. Hageja põhjendas oma avaldust vaid põhinõude väidetava täitmisega, viivisenõude kohta ei ole hageja seisukohta väljendanud.
18.Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja tegi makse mittenõuetekohaste uste eest. Seega ei ole kostja hageja nõuet täitnud, tegemist on kostja kuluga. Ilma makset tegemata ja kulu kandmata ei oleks kostja saanud hageja vastu mittenõuetekohaste uste eest kahju hüvitamise nõuet esitada. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma, mis põhjusel ja millise makseselgitusega kostja arve tasus. Makse tegemisest ei saa järeldada, et hageja hagi ei saa enam rahuldada. Kohus saab jätta hageja hagi ka rahuldamata kui ta rahuldab vastuhagi.
19.Ebaõige on maakohtu väide, et kostja ei esitanud hageja menetluskulude osas sisulisi vastuväited. Kostja vaidles hageja avaldusele vastu tervikuna ja leidis, et kõik kulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus ei ole kostjalt nõudnud eraldi seisukohta hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse suhtes.
20.Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud osaliselt kostja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud ja kui kohus rahuldab kostja vastuhagi, siis see välistab hageja hagi rahuldamise ja kulude jätmise kostja kanda. Hageja avalduse kostja avaldusest eraldi läbivaatamine kahjustab seega kostja õigusi. Vastuhagi rahuldamisel puudub alus TsMS § 168 lg 5 kohaldamiseks ja kohaldada tuleb sama paragrahvi lg-t 4. Vastus määruskaebusele
21.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
22.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
23.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohus jättis õigesti hagi läbi vaatamata ja menetluskulud osaliselt kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist.
24.TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Hagejal oli seega õigus hagi tagasi võtta ja kohus jättis õigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Asjaolu, et kostja soovib, et hageja oleks hagist loobunud, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
25.Hagi läbivaatamata jätmist ei takista kostja vastuhagi. Õige ei ole kostja seisukoht, et pooltel on käesoleval juhul teineteise vastu vastastikused nõuded, mis tuleb menetlusökonoomia seisukohast vaadata läbi ühes menetluses. Hageja sai kostjalt hagis nõutud rahasumma ja tal ei ole kostja vastu enam nõuet. Kostja väide selle kohta, et arve tasumist ei saa käsitleda nõude rahuldamisena, on ebaõige. Kostja raha tasumisest tekkinud ja muud võimalikud nõuded hageja vastu vaadatakse läbi eraldi menetluses.
26.Oletuslik on kaebuse väide, justkui saaks hageja esitada kostja vastu sama hagi samal alusel uuesti. Arvestades, et hagi aluseks olnud arve on tasutud, oleks hageja uus hagi sama nõudega samal alusel ilmselgelt perspektiivitu.
27.Samuti ei nõustu kohus kostjaga, nagu oleks maakohus jätnud ebaõigesti hagi tervikuna läbi vaatamata, kuna hageja loobus üksnes põhinõudest, kuid mitte viivisenõudest. Hageja esitas avalduse, milles võttis hagi tervikuna tagasi ja palus jätta selle läbi vaatamata. Hageja ei leia, et tema nõue jäeti ebaõigesti läbi vaatamata. Viivisenõude osas menetluse jätkamine või selle tagasivõtmine oli hageja otsustada. Kostja vastupidised väited on otsitud. Hageja õigus nõuda kostjalt jätkuvalt arvete tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
28.Tõele ei vasta määruskaebuse väide, et maakohus ei nõudnud kostjalt eraldi seisukohta hageja menetluskulude väljamõistmise taotluse suhtes. Kohus teatas 16.05.2017 kirjaga
kostjale, et hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks ning andis tähtaja kuni 22.05.2017 vastuväidete esitamiseks menetluse lõpetamisele ja menetluskulude väljamõistmisele. Kostja sai kohtu nõude kätte 16.05.2017 e-toimiku vahendusel. Ilmselt eksitavad on ka väited, nagu oleks kostja esitanud hageja menetluskulude nimekirjale sisulisi vastuväiteid. Kostja märkis küll, et palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid ei esitanud vastuväiteid hageja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta. Kostja ei ole määruskaebuses väitnud, et hageja menetluskulud ei ole maakohtu poolt väljamõistetud mahus sisuliselt põhjendatud ja vajalikud. Maakohus jättis õigesti menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel osaliselt kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
29.Asjaolu, et kostja (vastu)hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud hageja kanda, ei oma hageja nõude menetlemise seisukohast tähtsust. Hagimenetluses määravad pooled ise vaidluse käigu. Kostjal oli võimalik oma vastuväited hageja nõudele esitada hageja hagi läbivaatamisel. Kostja otsustas hageja nõude aluseks oleva võlgnevuse ära maksta ja esitada hageja vastu vastuhagi raha tagastamiseks, mis oli samuti kostja õigus. Asjaolu, et kujunenud olukorras võib nõude menetlemine osutuda kostja jaoks kulukamaks, ei mõjuta hageja õigust võtta hagi tagasi.
30.Rahuldada ei saa kostja taotlust lükata hagi läbivaatamata jätmise avalduse menetlemine edasi ja vaadata see läbi koos kostja vastuhagiga. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene alust hagi tagasivõtmise avalduse lahendamise peatamiseks või edasilükkamiseks. Menetluskulud
31.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
32.Hagejale osutati määruskaebemenetluses õigusabi kokku 2 tundi ja 45 minutit, sh määruskaebusega tutvumine ja analüüs 45 minutit ning kaebusele seisukoha koostamine ja esitamine 2 tundi. Hageja esindaja ühe tööühiku hind on 83 eurot (lisandub käibemaks).
33.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, arvestades määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse mahtu ja sisu, samuti määruskaebemenetluses oleva vaidluse iseloomu ja keerukust, et hageja kulud õigusabile on vajalikud ja põhjendatud menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses ja mahus. Hageja lepingulise esindaja tööühiku hind on põhjendatud ja mõistlik. Kostjal tuleb seega hüvitada hagejale määruskaebemenetlusega seotud õigusabikulud kokku 228,25 eurot. Iko Nõmm
Indrek Soots
Ande Tänav
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.