Tsiviilasi 2-05-20904
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Annemarie Gerassimov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-20904
Tsiviilasi
A. K. hagi U. T. ja OÜ X vastu 205000.- krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: A. K.
esindajad Kostja: U. T. OÜ X Juhatuse liige U. T.
Menetlusvorm
Kuna kostjad kohtuistungile ei ilmunud, siis TsMS §410 ja 413 alusel teeb kohus tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Rahuldada A. K. hagi U. T. ja OÜ X vastu täielikult. Välja mõista U. T. ja OÜ-lt X solidaarselt kakssada viis tuhat ( 205000.- ) krooni. Kohtukulude jaotus Välja mõista U. T. ja OÜ-lt X solidaarselt riigituludesse ( Rahandusministeeriumi arvelduskonto AS SEB Eesti Ühispangas xxxxxxxxxxxx, viitenumber xxxxxxxxxxx ) kuriteoga tekitatud kahjunõude eest tasumisele kuulunud riigilõiv summas kaksteist tuhat ( 12000.- ) krooni. Välja mõista U. T. ja OÜ-lt X solidaarselt hageja A. K. kasuks õigusabile kulutatud üks tuhat ükssada kaheksakümmend ( 1180.- ) krooni.
Poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud kohtukulud jätta nende endi kanda. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et hageja on kostjaga U.T sõlminud kinnistu ostu-müügilepingu, millega kostja omandas OÜ-le X V maakonnas Y kinnistu, kuid kostja U.T jättis tasumata 375000.- krooni. Nimetatud asjaolu kohta alustati Lõuna Politseiprefektuuris KarS § 209 tunnustel kriminaalmenetlus, kus U.T esitati süüdistus KarS § 209 lg. 2 p. 1 ja 2 ja § 289 järgi ning OÜ-le X KarS § 209 lg. 3 järgi. Valga Maakohtu 07.07.2004.a. määrusega kriminaalmenetlus lõpetati KrMK § 1681 ja 220 lg. 3 alusel. 29.04.2004.a. oli U. T. sõlminud hagejaga perioodilise maksekohustuse lepingu kohustusega hüvitada kuriteoga tekitatud kahju summas 375000.- krooni. Seda täideti kostja poolt korrektselt ainult kriminaalmenetluse lõpetamiseni, mistõttu on kahjust hüvitamata 205000.- krooni. Hageja tugineb VÕS § 1043, 1045 lg. 1 p. 5 ja § 137 lg. 1 ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja esindaja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 205000.- krooni. Samuti palub hageja esindaja jätta kõik asjas kujunevad kohtukulud kostja kanda ja esitab kohtukulude nimekirja. Kostja vastuväited Kostjad oma vastuses hagi ei tunnista, kuna U.T on tasunud kõik tagatis/käsirahalepingus nõutud summad, samuti on OÜ X A. K. ees täitnud kõik kohustused. Vastuse juurde on lisatud vahendusleping nr. 5, kinnistu müügileping, võla ülekandmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kostjad ei ilmunud ka vaatamata kohtu kutsetele, kus olid toodud ka hoiatused kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede kohta, kohtuistungile. Kohtuistungil 11. septembril 2007.a. taotles hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 444 lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. I. Põhinõue Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule Valga Maakohtu 07.07.2004.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kriminaalasjas xxxx ja perioodilise maksekohustuse lepingu / tl. 5-9 /. Kostjad aga on esitanud kohtule vahendusleping nr. 5, kinnistu müügileping, võla ülekandmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus / tl. 43-50 /.
2 (4)
VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtule esitatud Valga Maakohtu 07.07.2004.a. kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest kriminaalasjas xxxxx nähtub, et U.T ja OÜ-le X on esitatud süüdistus kelmuses, millega tekitati A. K. varalist kahju 375000.- krooni. Samast määrusest nähtub, et U.T ja OÜ X on toime pannud II astme kuriteo ja nad on end tunnistanud süüdi täielikult ning on sõlminud A. K. perioodilise maksekohustuse lepingu tekitatud kahju hüvitamiseks. Esitatud perioodilise maksekohustuse lepingust nähtub, et U. T. on tunnistanud oma võlga A. K. summas 375000.- krooni. Nii kohtumäärusest kui ka esitatud perioodilise maksekohustuse lepingust nähtub, et tekitatud kahjust 375000.- kroonist on tasutud 160000.- krooni. A.K on kohtule kinnitanud, et juulis 2004.a. tasusid kostjad talle veel 10000.- krooni ning võlgnevus on nüüd 205000.- krooni. / tl. 1, 5-9 /. Kohus on seisukohal, et esitatud materjalide pinnalt on leidnud tõendamist õigusvastaselt kahju tekitamine ning kostjate poolt esitatud dokumendid on asjakohatud, kuna keegi pole vaidlustanud nende poolt esitatud dokumentides toodud summade mittemaksmist. VÕS § 137 lg. 1 kohaselt kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuna kohus leidis, et tõendatud on hagejale õigusvastase kahju tekitamine kostjate poolt, siis tuleb neil kahju hüvitada solidaarselt. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjatelt hageja kasuks solidaarselt 205000.- krooni välja mõista. II. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asjas on hagi esitatud kohtusse 25.11.2005.a., mistõttu kuulub kohtukulude suhtes kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS § 60 lg. 1 I lause kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja oli hagi esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest RLS § 16 lg. 1 p. 4 kohaselt. Kuna hageja oli Riigilõivuseaduse ( RLS ) § 16 lg. 1 p. 4 alusel vabastatud esitatud nõude eest riigilõivu tasumisest hagi esitamisel, tuleb TsMS § 64 lg. 1 kohaselt riigilõiv mõista välja kostjalt riigituludesse. Hagi hind antud asjas on 205000.- krooni, millelt RLS § 37 lg. 1 järgi arvestatav riigilõiv on 12000.- krooni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt kohtukuludena välja mõista riigituludesse hagi esitamisel kuriteoga tekitatud varalise kahjunõude eest tasumisele kuulunud riigilõiv summas 12000.- krooni. Hageja esitas kohtuistungil kohtukulude nimekirja tsiviilasjas nr. 2-05-20904, mille kohaselt on ta tasunud õigusabi eest AB-le Valge&Uiga 21.05.2005.a. arve 526 alusel 1180.- krooni ja hageja palub nimetatud kulud kostjatelt tema kasuks välja mõista. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kulud õigusabile summas 1180.- krooni.
3 (4)
III. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 467 lg. 1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel.
Annemarie Gerassimov Kohtunik 25.09.2007.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.