Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-22989 omab pangaarvet AS Hansapank, rahalised vahendeid 56,71 EEK (s.o. 21.06.07.a. seisuga); 2) Maksuameti andmetel on võlgnikul 31.08.2007.a. seisuga maksuvõlgasid 62 268 EEK (põhivõlg 39 616 EEK); 3) vararegistrite andmetel varad puuduvad; 4) kohustused pankadele ja liisingfirmadele puuduvad; 5) Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad; 6) kohtutäituritel täitmised puuduvad. Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 07.05.1998.a. Osakapital 51 000 EEK. Enamusosanik ..., kes on ka asutamisest alates olnud juhatuse liige. Nõukogu äriühingul puudub. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles toidukaupade jaekaubandusega. Tegevus toimus rendipindadel. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Halduri kogutud andmetest tuleneb, et võlgnikul materiaalne vara puudub. Võlgnikul puuduvad nõudeõigused, raha pangakontol 56,71 EEK. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt varasid 57 EEK. Ajutine haldur teinud kindlaks 1 kreeditori: Maksu- ja Tolliamet, 31.08.2007.a. seisuga maksuvõlgasid 62 268 EEK (s.h. põhivõlg 39 616 EEK). Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kui olekski mingid võlausaldajad, siis seoses tegevuse lõppemisega 2003.a oleks esitatavate nõuete osas võimalik esitada aegumise vastuväide vastavalt TsÜS § 146 sätestatule. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt kohustusi vähemalt 62 268 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 62 211 EEK. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad rahalised vahendid, puudub kasumlik tegevus ja ka võimalus tegevuse alustamiseks. Seetõttu ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutine haldur seisukohal, et kuna võlgniku omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseadus mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, millede tagasivõitmine oleks võimalik. Võlgniku aktiivne majandustegevus lakkas 2003.a. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mille tagasivõitmine oleks majanduslikult põhjendatud. Võlgniku poolt tasuti osadele kreeditoridele võlgnevuste eest kauba tagastamisega, erinevate tasaarveldustega, kuid nimetatud tehingute rahalised mahud olid väikesed ning seetõttu on küsitav, kas on majanduslikult otstarbekas nende osas tagasivõitmisnõuete esitamine. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Ainukest etteheidet saaks esitada juhatuse liikmele pankrotiavalduse esitamise viivitamisega. Kuid samas puudub põhjuslik seoses maksejõuetuse tekkimise ja pankrotiavalduse esitamise viivitamise vahel. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks

2-07-22989 40000 krooni, mis kataks ajutise haldur ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustanud ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Tulude vähenemise põhjuseks konkurentsi tihenemine, millest olulisemaks uute suurte jaemüüjate tulek Narva. Võlgnik on üks paljudest sama tegevusalaga äriühingutest, kes muutusid maksejõuetuks seoses suurte jaemüügikettide tulekuga Narva. Kõike seda kiirendas veel asjaolud, et pidevalt suurenesid püsikulud, mis seondusid töötasu kulutuste suurenemisega, samuti elektri- ja vee hindade tõus. Tulude ebapiisavuse ja suurte kulude tulemuseks oli kahjum. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolud PankrS tähenduses. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõpetamisega tuleb dokumendid anda hoiule. Võlgniku dokumendid tuleb jätta juhatuse liikme vastutavale hoiule. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine haldur: 1) lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; 2) avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; 3) määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks ...; 4) mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; 5) vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb ... pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et ... olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata ... Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega. Kohus teeb määruse lähtudes eeltoodust ja juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 2, 3, 27, 29, 157 p 2, 165 lg 3. Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.