Rediem Capital AB hagi D. L. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2408,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Rediem Capital AB (välismaa kood 559310-4697), lepingulised esindajad S. R. ja A. J. Kostja: D. L. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Rediem Capital AB hagiavaldus D. L. vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt D. L. (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (välismaa kood 559310-4697) kasuks TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) ja kostja D. L. vahel 07.07.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 16665587 ning 05.07.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 16641783 tulenev põhivõlg 1597,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 169,38 eurot, sissenõudekulud 65 eurot ning edasiulatuv viivis põhinõudelt (1579,12 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud 91% ulatuses D. L. ja 9% ulatuses Rediem Capital AB kanda.
Määrata hageja Rediem Capital AB menetluskulude rahaliseks suuruseks 610 eurot ja mõista kostjalt D. L. (isikukood XXX) hageja Rediem Capital AB (välismaa kood 559310-4697) kasuks välja 91% hageja menetluskuludest ehk 555,10 eurot. Kostja D. L.l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba
2-24-144707 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rediem Capital AB esitas 05.12.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2612,51 euro saamiseks. Kohus tegi 06.12.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 22.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Rediem Capital AB (hageja) esitas 05.02.2025 hagi D. L. vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) ja kostja D. L. vahel 07.07.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 16665587 tulenevat põhivõlgnevust 591,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 124,05 eurot, sissenõudekulusid 40 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025 lepingujärgses määras 24,15% aastas.
4.Vastavalt 05.02.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) ja kostja D. L. vahel 05.07.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 16641783 tulenevat põhivõlgnevust 1006,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 211,17 eurot, sissenõudekulusid 50 eurot ja edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025 lepingujärgses määras 24,15% aastas.
5.Järelmaksulepingu nr 16665587 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 591,03 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 47,77% aastas: krediidisumma 591,03 eurot, intressimäär 29,94% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, 60 osamakset, osamakse suurus 26,57 eurot, maksetähtaeg iga kuu 10. kuupäev, periood 10.08.2023 kuni 10.07.2028.
6.Järelmaksulepingu nr 16641783 kohaselt sai kostja kauba maksumusega 1006,09 eurot järelmaksuga. Krediidi kulukuse määr oli 47,77% aastas: krediidisumma 1006,09 eurot, intressimäär 29,97% aastas, viivisemäär 24,15% aastas, 60 osamakset, osamakse suurus 45,24 eurot, maksetähtaeg iga kuu 10. kuupäev, periood 10.08.2023 kuni 10.07.2028.
7.Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, kuivõrd ei teinud ühtegi tagasimakset, mistõttu edastas krediidiandja 09.03.2024 kostjale laenulepingute ülesütlemise hoiatused, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 23.03.2024. Laenuandja saatis 24.03.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise teatise, kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
8.TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne võlausaldaja) loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2
2-24-144707
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
9.1.põhivõlg 1597,12 eurot (591,03+1006,09), kuivõrd kostja soetas lepingute alusel kaubad maksumusega 591,03 eurot ja 1006,09 eurot ning kohustus nende eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2023 kuni 10.07.2028, kostja ei teinud ühtegi tagasimakset;
9.2.sissenõutavaks muutunud viiviseid 335,22 eurot (124,05+211,17), s.o järelmaksulepingu nr 16665587 puhul 124,05 eurot põhivõlgnevuselt 591,03 eurot alates 25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas ning järelmaksulepingu nr 16641783 puhul 211,17 eurot põhivõlgnevuselt 1006,09 eurot alates 25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas;
9.3.edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt (1597,12 eurot) kuni selle kohase tasumiseni alates 06.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas;
9.4.võla sissenõudmiskulud kokku 90 eurot: 1) järelmaksulepingu nr 16665587 puhul 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 10.05.2024 kiri 20 eurot; 20.05.2024 kiri 5 eurot; 20.07.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud); 2) järelmaksulepingu nr 16641783 puhul 50 eurot järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 16.05.2024 kiri 25 eurot; 15.06.2024 kiri 5 eurot; 08.07.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
10.Kostjale D. L. on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 23.03.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 07.04.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud, s.o põhinõude, osaliselt sissenõutavaks muutunud viiviste ja osaliselt sissenõudekulude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
12.Kohus tuvastab, et kostja D. L. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) sõlmisid 07.07.2023 järelmaksulepingu nr 16665587, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 591,03 eurot (dtl 36 jj). Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le (dtl 67).
13.Kohus tuvastab, et kostja D. L. ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) sõlmisid 05.07.2023 järelmaksulepingu nr 16641783, mille alusel sai kostja kauba maksumusega 1006,09 eurot (dtl 47 jj). Kostja ja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (esialgne krediidiandja) loovutas 13.09.2024 kostja vastase nõude Rediem Capital AB-le (dtl 69). 3
2-24-144707
14.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
15.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
16.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
17.Harju Maakohus kohustas 06.02.2025 määrusega hagejat esitama kohtule 7 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest detailsed andmed selle kohta, et laenulepingu(te) sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja teabe andmise kohustust ning kuidas hageja on arvestanud krediidi kulukuse määra (sh arvutuskäik). Hageja lepingulisele esindajale oli 06.02.2025 kohtumäärus kätte toimetatud 14.02.2025, kohtunõude täitmise tähtaeg saabus 21.02.2025. Seega kohus andis 06.02.2025 kohtumääruses hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajaks, s.o 21.02.2025, esitanud andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. 18. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning toimikust nähtuvad tõendid kinnitavad, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
19.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 20. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
21.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 4
2-24-144707
22.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue selge. Kohus ei otsi ise hageja nõuet tõenditest. Kohus kohustas 26.02.2025 kohtumäärusega hagejat täpsustama haginõuet ja esitama kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.
23.Hageja esitas 06.03.2025 seisukoha, milles kinnitas, et jääb hagiavalduses esitatud nõuete juurde, kuivõrd hagiavalduses esitatud nõuded on sisult ümberarvestatud nõuded, st hageja ei nõua intresse või muid lisatasusid, vaid ainult seda, mida saaks ümberarvestuse kohaselt nõuda. Kuna kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset, on lepingud seega kehtivalt üles öeldud. Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 1597,12 eurot, viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 335,22 eurot ja sissenõudmiskulusid 90 eurot ning edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt alates 06.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgses määras 24,15% aastas.
24.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
25.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 17-19), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
27.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1597,12 eurot, kuivõrd kostja soetas 07.07.2023 järelmaksulepingu nr 16665587 ja 05.07.2023 järelmaksulepingu nr 16641783 alusel kaubad maksumusega vastavalt 591,03 eurot ja 1006,09 eurot ning kohustus nende eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 10.08.2023 kuni 10.07.2028.
28.Hagiavalduse ja 06.03.2025 seisukoha (dtl 115) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 1597,12 eurot (591,03+1006,09), kuivõrd kostja soetas lepingu alusel kaubad maksumusega 591,03 eurot ja 1006,09 eurot, kuid ei ole teinud ühtegi tagasimakset.
29.Hageja on tõendanud (dtl 42, dtl 53), et kostjale on väljastatud krediiti kokku 1597,12 eurot (591,03+1006,09).
30.Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingud kehtivalt üles öelnud. Kostja laenulepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 09.03.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatused (dtl 44, dtl 55), milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.03.2024. Järelmaksulepingu nr 16665587 ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 09.03.2024 oli kostja võlgnevuses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024 osamaksega, sest kostja ei olnud teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Järelmaksulepingu nr 16641783 ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga 09.03.2024 oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024 osamaksega, sest kostja ei olnud teinud lepingu alusel ühtegi tagasimakset. Esialgne võlausaldaja ütles 24.03.2024 lepingud üles (dtl 45, dtl 56), kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. 5
2-24-144707
31.Kuivõrd kostja oli lepingute ülesütlemise hoiatuste saatmise seisuga, s.o 09.03.2024, võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega (s.o 10.12.2023, 10.01.2024 ja 10.02.2024 maksetega), sest ei teinud lepingute alusel ühtegi tagasimakset, on lepingute ülesütlemine 24.03.2024 jätkuvalt kehtiv. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 1597,12 eurot (591,03+1006,09). Kohtu hinnangul on hageja hagiavalduses esitatud põhinõue 1597,12 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude.
32.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 335,22 eurot (124,05+211,17), s.o järelmaksulepingu nr 16665587 puhul 124,05 eurot põhivõlgnevuselt 591,03 eurot alates 25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas ning järelmaksulepingu nr 16641783 puhul 211,17 eurot põhivõlgnevuselt 1006,09 eurot alates 25.03.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 05.02.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 24,15% aastas. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 05.02.2025. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1597,12 eurot perioodi 25.03.2024 kuni 05.02.2025 eest 169,38 eurot (25.03.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas 53,46 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 98,36 eurot, 01.01.2025 kuni 05.02.2025 määraga 11,15% 17,56 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 169,38 euro ulatuses ja jätab viivisenõude 165,84 euro (335,22-169,38) ulatuses rahuldamata.
33.Hageja nõuab ka edasiulatuvat viivist põhinõudelt alates 06.02.2025 kuni kohustuse täitmiseni lepingujärgse määraga 24,15% aastas. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhinõudelt (1597,12 eurot) alates 06.02.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni põhjendatud seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
34.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude kokku 90 eurot: 1) järelmaksulepingu nr 16665587 puhul 40 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 10.05.2024 kiri 20 eurot; 20.05.2024 kiri 5 eurot; 20.07.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud); 2) järelmaksulepingu nr 16641783 puhul 50 eurot 16.05.2024 kiri 25 eurot; 15.06.2024 kiri 5 eurot; 08.07.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
35.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
36.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses 6
2-24-144707 tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot ning VÕS § 113 2 lg 2 p 3 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
37.Järelmaksulepingust nr 16665587 tulenevalt on hageja põhjendatud põhivõlgnevus 591,03 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 113 2 lg 2 p 2. Järelmaksulepingust nr 16641783 tulenevalt on hageja põhjendatud põhivõlgnevus 1006,09 eurot. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 3.
38.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
39.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue järelmaksulepingu nr 16665587 puhul põhjendatud 30 euro ulatuses ehk 10.05.2024 kiri 20 eurot; 20.05.2024 kiri 5 eurot; 20.07.2024 kiri 5 eurot. Muude kulude nõue 10 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 30 euro ulatuses.
40.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue järelmaksulepingu nr 16641783 puhul põhjendatud 35 euro ulatuses ehk 16.05.2024 kiri 25 eurot; 15.06.2024 kiri 5 eurot; 08.07.2024 kiri 5 eurot. Muude kulude nõue 15 eurot on tõendamata ja kohus jätab nõude rahuldamata. Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses.
41.Kokku on sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 65 euro (30+35) ulatuses, mistõttu jätab kohus rahuldamata nõude 25 euro (90-65) ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
43.Hageja nõuete kogusummaks oli 2022,34 eurot (1597,12+335,22+90). Kohus rahuldas hageja nõude 1831,50 euro (s.o 1597,12+169,38+65) ehk ca 91% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 91% ulatuses kostja ja 9% ulatuses hageja kanda.
44.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 507 eurot käibemaksuta (s.o 7
2-24-144707 3 tundi tööd tunnitasumääraga 169 eurot). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
45.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 350 eurot. 46. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
47.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
48.Kohus peab, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning keerukust, põhjendatuks tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 mõista kostjalt välja õigusabikulud summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja ajakuluks seoses hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega on märgitud 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) ja kohtusse esitamisel lugeda 2 tundi, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide sisu. Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot (käibemaksuta) peab kohus antud juhul ülemääraseks. Kohtu hinnangul saab pidada mõistlikuks tunnitasuks 120 euro (ilma käibemaksuta). Kuivõrd hageja on taotlenud menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta (hageja on käibemaksukohustuslane), mõistab kohus õigusabikulud välja ilma käibemaksuta. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning kostja menetluses ei osalenud, samuti arvestades hagi hinda, saab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas menetluses pidada kokku 240 eurot (2 x 120).
49.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 610 eurot (350 + 20 + 240). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 91% hageja menetluskuludest ehk 555,10 eurot.
50.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. 51. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
52.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude 8
2-24-144707 kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
53.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 23.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.