Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
10. august 2017.a kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-17-4981
Tsiviilasi
OÜ Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu võlgnevuse, leppetrahvi, viivise nõudes
Hagihind
27 538,08 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx; asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Ott Lepmets (epost: [email protected]); Kostja: OÜ Xxxx (registrikood xxxx; asukoht xxxx), seaduslik esindaja Xxxx, xxxx, xxxx
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada OÜ Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu täies ulatuses.
2.Välja mõista kostjalt OÜ Xxxx hageja OÜ Xxxx kasuks põhivõlgnevus summas 20 000 eurot, leppetrahv summas 5 000 eurot ja 28.03.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 538,08 eurot.
3.Välja mõista kostjalt OÜ Xxxx hageja OÜ Xxxx kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt ja leppetrahvilt päevas alates 29.03.2017.a kuni põhinõude ja leppetrahvi täieliku tasumiseni.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ning kostjale kätte.
Otsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulud
6.OÜ Xxxx ja OÜ Xxxx menetluskulud jätta OÜ Xxxx kanda.
7.Välja mõista OÜ-lt Xxxx OÜ Xxxx kasuks menetluskulud summas 1931,50 eurot.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Xxxx tasuda OÜ-le Xxxx käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused (t/l 1-3)
1.OÜ Xxxx (müüjana) ja OÜ Xxxx (ostjana) sõlmisid 30. detsembril 2016.a hoonestamata kinnistu müügilepingu. Lepingu p 2.1 sätestab, et Lepingu esemeks oleva kinnistu ostuhind on 50 000 eurot. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kinnistu ostuhinna hiljemalt
10.jaanuaril 2017.a. Kostja ei tasunud ostuhinda kokkulepitud kuupäevaks. 12. jaanuaril 2017.a tasus kostja 15 000 eurot. 10. märtsil 2017.a tasus kostja veel täiendavad 15 000 eurot. Kostja on tasunud seega kokku 30 000 eurot ning kostjal on tasumata 20 000 eurot ostuhinnast.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks lepinguline võlgnevus summas 20 000 eurot; leppetrahv summas 5 000 eurot; hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 538,08 eurot ning viivis lepinguliselt võlgnevuselt ja leppetrahvilt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad ja põhjendused (t/l 25-27)
3.Kostja võtab hagi põhinõude tasumata osas õigeks ja tunnistab lepingust tulenevate kohustuste mittetähtaegset täitmist. Kostja ei vaidle vastu, et tähtajaks tasumata põhinõudelt on hagejal õigus vastavalt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras esitada viivise nõue kuni nõuete täitmiseni.
4.Kostja leiab, et kostjalt leppetrahvi väljamõistine oleks liialt koormav ja ebamõistlik ka arvestades, et viivitus ei ole kostja poolt pahatahtliku loomuga, vaid tingitud ootamatult tekkinud keerulisemast majanduslikust olukorrast, mida ta ei osanud lepingut sõlmides ette näha.
5.Kostja ei nõustu ka hageja nõudega välja mõista kostjalt veel täiendavalt viivist leppetrahvilt ja põhivõlgnevuselt. Hageja seisukoht kostja vastusele (t/l 31 pöördel, 32)
6.Kostjal on peale müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise sissenõutavaks muutumist olnud piisavalt rahalisi vahendeid, et oma lepingulisi kohustusi hageja ees täita. Kostja on ajavahemikul 16.veebruar – 19.aprill 2017.a kantud omanikuna sisse vähemalt viie kinnisasja kinnistusraamatu II jakku. Seevastu pole kostja oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud alates 10.03.2017.a. Kostja on rikkunud oma lepingust tulenevalt kohustusi tahtlikult ja vastutab rikkumise eest. Hageja nõuab leppetrahvi tasumist täies ulatuses. Kohtu põhjendused
7.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist.
8.Kostja on 25.05.2017.a Harju Maakohtule esitatud vastuses hagiavalduses esitatud nõudeid, sj põhivõlgnevust summas 20 000 eurot ja 28.03.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 538,08 eurot, tunnistanud (t/l 25-26). Seega puudub hageja ja kostja vahel vaidlus selles, et müügileping on hageja ning kostja vahel sõlmitud ning kehtiv, millise alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma müügilepingust tuleneva ostuhinna, hagis viidatud võlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise. Seega on poolte vahel VÕS § 208 lg 1 alusel leping müügilepingu näol.
9.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kuna kostja on hagi põhivõlgnevuse ja sissenõutavaks muutunud viivise osas tunnistanud, siis on hagi tema vastu märgitud ulatuses tõendatud ja põhjendatud ja kuulub esitatud ulatuses kostja vastu rahuldamisele kooskõlas VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 208 lg 1. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 20 000 eurot ja 28.03.2017.a sissenõutavaks muutunud viivised summas 538,08 eurot.
10.Kostja on vastu vaielnud leppetrahvi nõudele ning edasiulatuva viivise väljamõistmisele seadusjärgses määras päevas leppetrahvilt ja põhivõlgnevuselt kuni nimetatud nõuete
täitmiseni, kuivõrd see on kostjat liialt koormav ning võlgnevus on tekkinud vaid keerulisemast majanduslikust olukorrast. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel 30.12.2016.a sõlmitud hoonestamata kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu punkti 2.3. kohaselt lepivad ostja ja müüja kokku, et müüjal on õigus nõuda ostjalt ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamisel leppetrahvi summas 5 000 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite nii leppetrahvi suurusele kui edasiulatuva viivise väljamõistmisele, pidades leppetrahvi ja edasiulatuva viivise väljamõistmist märgitud ulatuses ebamõistlikuks kostja keerulise majandusliku seisundi tõttu, on kohtu hinnangul võimalik kostja vastuväidet käsitleda leppetrahvi ning viivise vähendamise taotlusena VÕS § 162 mõttes. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole täidetud VÕS § 162 lg-s 1 tulenevad eeldused. Tõendamata on kostja väide keerulisest majanduslikust olukorrast. Kuigi kohtutoimiku materjalidest nähtub, et kostja on tasunud põhinõude katteks 30 000 eurot, ei ole kostja samas esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks makseraskustes ning et just makseraskused on tinginud kohustuse mittekohase täitmise hageja ees. Hageja poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub aga, et kostja on võlgnevuse tekkimise hetkel ning hilisemalt (veebruar – aprill 2017.a) omandanud mitmeid kinnisasju (t/l 34-35 pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul leidnud kinnitust, et kostja ei ole võimeline enda kohustusi hageja ees täitma.
Eeltoodust ja VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 208 lg 1 ning müügi- ja asjaõiguslepingu p-st 2.3. tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 5 000 eurot ning viivis lepinguliselt võlgnevuselt ja leppetrahvilt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni.
11.Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 20 000 eurot, leppetrahv summas 5 000 eurot ning 28.03.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 538,08 eurot. Lisaks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis lepinguliselt võlgnevuselt ja leppetrahvilt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni.
12.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
13.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 27 538,08 eurot. Menetluskulude jaotamine
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas rahuldab kohus hagi täielikult, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
17.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja menetluskuludena riigilõivu summas 1000 eurot ning õigusabikulud summas 931,50 eurot. Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud ei ole.
18.Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 1 000 eurot, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule.
19.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 931,50 eurot. Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
20.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1931,50 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1931,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.