Võlaõigus

Tsiviilasi nr 2-24-115692

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 

Pimero Finance OÜ ja M M sõlmisid 27.05.2022 laenu -ja tagatisomandamise lepingu nr. xxx. Pooled leppisid kokku, et laenuandja annab laenusaajale laenu summas 2518,95 eurot ja laenusaaja kohustub tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid 78,93 eurot 72 kuuks (kuni 12.05.2028) intressimääraga 31,92% aastas ehk 0,09019% päevas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 119,95 eurot, mis arvestati maha laenusaajale väljamakstavast laenusummast, st laenuandja tegi laenusaajale väljamakse summas 2399 eurot. Koos laenulepinguga sõlmiti tagatisomandamise leping, mille alusel omandas hageja laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks Eritingimuste punktis 12 sätestatud mootorsõiduki xxx, väljalaskeaasta 2010, registreerimisnumber: xxx, kerenumber: xxx. Sõiduki otsene valdus aga jääb kostjale. Laenulepingu eritingimuste punktis 10 on välja toodud krediidi kulukuse määr 39,41% ja Laenulepingu punktis 9 krediidi kogukulu 5652,70 eurot. Kostja esitas 21.05.2022 laenutaotluse, kostja soovis laenu sõiduki soetamiseks summas 2399 eurot. Taotluses märkis kostja soovitud laenu summaks 1299 eurot, kuid selgus, et soovitud sõiduki hind on kõrgem, mistõttu leppisid pooled kokku suuremas laenusummas. Kostja märkis taotluses sissetulekuks 1450 eurot, majapidamiskuludeks 250 eurot ja kohustusteks 200 eurot. Kostja tegi hagejale 9 maksegraafiku järgset makset ja rohkem makseid kostja ei teostanud. Kostja soovis Lepingut ennistada, selleks väljastas hageja arve nr xxx summas 157,01 eurot ja kostja tasus arve summas 158 eurot. Lepingu ennistamise lepingu eritingimustes lepiti kokku, et

Tsiviilasi nr 2-24-115692





 





järgi laenu summa tagastamata osa Lisa jõustumisel on 2499,05 eurot, intressimäär jäi samaks 31,92% aastas, laenu perioodiks 15.07.2023 kuni 15.06.2028, eritingimuste punkti 8 järgi krediidi kulukuse määr on 37,03% ja punkti 9 järgi krediidi kogukulu 4980,19 eurot. Lepingu ennistamise lepingu järgi tuli kostjal esimene maksegraafiku järgne makse teostada 15.08.2023, kuid juba esimese maksega jäi kostja viivitusse. Kostja teostas makse 08.09.2023. Kostja tegi hagejale 3 maksegraafiku järgset makset ja kõik maksed olid viivituses. 01.04.2024 tõi kostja tagatiseks oleva sõiduki hageja valdusesse. Üleandmise-vastuvõtmise aktile märgiti sõiduki seisukoht. Sõidukil oli kolmes erinevas kohas mõlgid ja kapotil kriimustus, sõiduk vajas keemilist pesu. Hageja suunas sõiduki müüki, sõiduki müügiga tegeles xxx OÜ ja esitas selle eest arve summas 244 eurot. Sõiduk oli müügis avariiliste autode oksjonil, kus sõidukit ostmisest huvitatud isikud saavad teha pakkumisi. Sõiduk õnnestus müüa 950 euro eest. Müügist saadud tulust 950 eurost 5 eurot arvestati tasulise meeldetuletuskirja 5 eurot katteks. Kui arvestada kõik kostja tagasimaksed summas 1214,33 eurot põhiosa katteks, siis on põhiosa jääk 1184,67 eurot (laenusumma 2399 – tagasimaksed 1214,33 = 1184,67). Lisaks arvestatakse maha sõiduki müügis saadud tulu 950 eurot põhiosa, mille tulemusena on põhiosa jääk 234,67 eurot (1184,67 – 950 = 234,67). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 08.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud laenusaaja osamaksetega võlas. Sellisel juhul oleks kostja tasunud osaliselt 12.01.2028 osamakse. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (e-postiga) ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud, kuna hageja on loobunud hagist osas, mida kohus ei saaks välja mõista, kui vastutustundlikku laenamise põhimõtet oleks rikutud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise

Tsiviilasi nr 2-24-115692

 





tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Hagejale tuleb tagastada riigilõiv loobumise tõttu osaliselt. Kohus saab riigilõivu tagastada menetlusse võetult nõudelt üksnes üksnes 1⁄2 ulatuses enamtasutud riigilõivust hagimenetluses vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 ja lg-le 3. Kui esisalgu oli hagihind 2643,44 euro ja kuulus tasumisele 385 eurot, siis kuni 500-eurose nõude eest tuli tasuda 140 eurot. Maksekäsus tasuti 65,32 eurot, mida tagasi ei saa (TsMS § 150 lg 3). Uue hagihinna järgi kuuluks tasumisele juurde 74,68 eurot, kuigi hageja tasus 319,68 eurot ehk 282,50 eurot rohkem. Sellest pool saab hageja 122,50 eurot. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Seega loobutud osas jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus peab põhjendatuks 20 eurot maksekäsu eest ning uue hagihinna eest tasutava riigilõivu osas 140 eurot. Riigilõiv osas, mis ei kuulu tagastamisele loobumise tõttu (122,50) eurot, jääb hageja kanda. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.