Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul kaitsti võlausaldajate nõudeid summas 2 678 130.90 krooni. Pankrotivõlgniku tehingute kontrollimise käigus selgus, et 04.10.2005. a sõlmis hageja kostjaga ja F AS-ga kokkuleppe, mille alusel hageja rahuldas kostja nõudeid tema vastu summas 206 169 krooni. Nõude rahuldamine toimus sel teel, et F AS tasus otse kostjale töövõtulepingu alusel hagejale maksmisele kuuluva summa. Hageja leiab, et kostjale võla tasumisega jäeti teised võlausaldajad halvemasse olukorda, kahjustades sellega teadlikult teiste võlausaldjate huve ja eelistades ühte võlausaldajat teistele. Kostja oli teadlik hageja ebastabiilsest majanduslikust seisundist ja seoses sellega pidi aru saama, et võlgnik kahjustas sellega teiste võlausaldjate huve. Hageja palub tunnistada hageja, kostja ja F AS vahel 04.10.2005. a sõlmitud leping tagasivõitmise korras kehtetuks. Hageja leiab, et tema eest F AS-i poolt kostjale makstud raha summas 206 169 krooni kuulub PankrS § 110 lg 1 p 2 ja 3 alusel pankrotivarasse tagastamisele. Kostja vastus Kohtule 16.04.2007. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Vaidlustatud leping koosneb mitmest tehingust ning lepingu tervikuna tagasivõitmiseks peab hagejal olema alus iga tehingu tagasivõitmiseks. Hageja rentis AS-i R ja hageja vahel sõlmitud kliendilepingu nr 7941 2005 alusel AS-ilt R tööriistu, seadmeid ja masinaid, kuid jättis Tallinnas XXX/XXXobjektile tarnitud seadmete rendi eest tasumisele kuuluvad arved summas 206 169 krooni tasumata. Renditasud muutusid sissenõutavaks ajavahemikul 29.07.2005. a kuni 29.09.2005. a. Seega oli hagejal 30.09.2005. a seisuga AS R ees 206 169 krooni suurune võlgnevus. Lähtudes asjaolust, et F AS-il oli omakorda hageja ees alltöövõtulepingust nr 400/2 tulenev rahaline kohustus, sõlmisid hageja, AS R ja F AS 04.10.2005. a. Lepingu, millega leppisid kokku, et F AS tasub AS-ile R hageja rahalise kohustuse ning F AS-i rahalisi kohustusi hageja ees vähendatakse vastava summa võrra. Seega hõlmas Leping kahte tehingut: kolmepoolset kokkulepet hageja kohustuse ülevõtmise osas (edaspidi „Kohustuse ülevõtmise kokkulepe”) ning hageja ja F AS-i kokkulepet omavaheliste rahaliste kohustuste arveldamise osas (edaspidi „Kohustuste arveldamise kokkulepe”). Kuna eelnevast nähtuvalt on Lepingu puhul tegemist mitme tehinguga, tuleb iga tehingu tagasivõitmist ning selle tagajärgi käsitleda eraldi. Lepingu tervikuna tagasivõitmiseks peab hagejal olema alus iga Lepinguga hõlmatud tehingu tagasivõitmiseks. Hagejal puudub Kohustuse ülevõtmise kokkuleppe tagasivõitmiseks alus, kuna Kohustuse ülevõtmise kokkulepe ei kahjusta võlausaldajate huve. Käesoleva vastuse punktist 1 nähtuvalt hõlmas Leping ühe tehinguna hageja, F AS-i ja AS-i R vahelist Kohustuse ülevõtmise kokkulepet. Nimetatud kolmepoolse kokkuleppega leppisid pooled kokku, et F AS maksab ASile R hageja rahalise kohustuse summas 206169 krooni, s.t. F AS võtab nimetatud kohustuse võlaõigusseaduse § 175 tähenduses hagejalt üle. Seega tekitas Kohustuse ülevõtmise kokkulepe rahalise kohustuse summas 206169 krooni F AS-ile ning hageja jaoks tõi nimetatud kokkulepe õigusliku tagajärjena kaasa selle, et hageja vabanes oma vastavast rahalisest kohustusest (võlgnevusest) AS-i R ees.

PankrS § 109 lg-s 1 ja § 110 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatu kohaselt on võlgniku tehingu tagasivõitmise obligatoorseks eelduseks see, et tehing kahjustab võlausaldajate huve. AS-i R hinnangul on ilmne, et kokkulepe, mis vabastab võlgniku tema rahalisest kohustusest, ei kahjusta mitte mingilgi viisil võlausaldajate huve. Seega ei ole Kohustuse ülevõtmise kokkuleppe tagasivõitmise materiaalne eeldus (kokkuleppe kahjulikkus) täidetud ning hagejal puudub PankrS § 110 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt alus Kohustuse ülevõtmise kokkuleppe tagasivõitmiseks. Kuigi eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigust Kohustuse ülevõtmise kokkulepet tagasi võita, juhib AS R tähelepanu, et hagejal ei oleks ka Kohustuse ülevõtmise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise korral õigust nõuda AS-ilt R 206169 krooni väljamõistmist. Nimelt ei ole AS R Kohustuse ülevõtmise kokkuleppe alusel hagejalt midagi saanud ning nimetatud kokkuleppe kehtetuse korral taastuks hoopis hageja kohustus AS-ile R 206169 krooni tasumiseks (AS-il R oleks õigus hagejalt nõuda vastava rahalise kohustuse täitmist). Hagejal puudub Kohustuste arveldamise kokkuleppe tagasivõitmiseks alus, kuna AS R ei ole Kohustuste arveldamise kokkuleppe pooleks. Nagu AS R on punktis 1 esile toonud, oli hageja poolt vaidlustatud Lepingu teiseks osaks F AS-i ja hageja vahel sõlmitud Kohustuste arveldamise kokkulepe. Kohustuste arveldamise kokkuleppega leppisid F AS ja hageja kokku, et F AS-i poolt hagejale alltöövõtulepingu nr 400/2 tasumisele kuuluv rahaline kohustus väheneb F AS-i poolt AS-i R ees ülevõetud hageja rahalise kohustuse (206169 krooni) võrra. Seega reguleeris Kohustuste arveldamise kokkulepe F AS-i ja hageja vahelisi rahalisi õigusi ja kohustusi, kuid ei tekitanud AS-ile R õigusi ega kohustusi. Eelnevast tulenevalt ei ole AS R Kohustuste arveldamise kokkuleppe pooleks ning seega ei saa hagejal olla AS-i R suhtes Kohustuste arveldamise kokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudeõigust. Kohtuistung Kohtuistungil 29.08.2007. a jääb hageja esitatud hagiavalduse juurde. Hageja võlgnevus kostja ees kustutati aastal 2005. Nii hageja kui ka kostja olid teadlikud, et hagejal on väga suured võlgnevused ja ta ei suuda neid kustutada. Kostja pidi eeldama, et sellise tehinguga kahjustatakse teiste võlausaldajate huve. Tehingu kolmas pool ei kandnud raha hagejale otseselt üle, vaid kandis selle kostjale. Hagejal oli selle tehingu tegemise ajal kohustusi võlausaldajate ees üle 2 miljoni krooni. Selle tehinguga kahjustati teiste võlausaldajate huve. Kostja pidi olema sellest teadlik ja seega on see tehing tühine. Kostja esindaja jääb esitatud vastuväidete juurde. Tegemist oli hageja ja kostja vaheliste majanduslike suhetega, mis olid vajalikud tegevuse jätkamiseks. Tegemist oli vastastikuste rahaliste kohustustega ja need ka tasuti. Kohustused ei olnud täiendavalt tekitatud, vaid need olid juba enne olemas. Kostja tegevus ei kahjustanud teiste võlausaldajate huve. Meie ei näe siin mingeid tagasivõitmise aluseid. Maksejõuetusest ei olnud kostja teadlik ega informeeritud. Kostja ei oleks neid seadmeid hagejale rentinudki, kui oleks hageja pankrotiseisust teadlik olnud.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja, AS R ja F AS vahel 04.10.2005. a. sõlmitud leping, mille alusel F AS tasus AS-ile R hageja rahalise kohustuse summas 206 169 krooni ning F AS-i rahalisi kohustusi hageja ees vähendati vastava summa võrra (tl 9), kahjustab hageja teiste võlausaldajate huve.

PankrS § 109 lg 1 sätestab, et tagasivõitmisel tunnistab kohus sama seaduse §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Seega on rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eelduseks võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja hinnangul jäid teised võlausaldajad halvemasse olukorda, ühe kreeditori eelistamine teisele oli äärmiselt ebaõiglane situatsioonis, kus hageja võlgnevus kõigile võlausaldajatele kokku moodustas ligemale 2 000 000 krooni (tl 48). Hageja poolt viidatud PankrS § 110 lg 1 p 2 ja 3 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Hageja ei ole aga kohtumenetluses suutnud tõendada, et 04.10.2005. a lepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kohtule on esitatud Pärnu Maakohtu otsus, millest nähtub, et võlausaldaja avalduse alusel algatati 16.02.2006. a hageja pankrotimenetlus ning 06.03.2006. a kuulutati välja hageja pankrot. Hageja tegevusalaks oli ehitus-ja remonditööde teostamine ning peatöövõtt ja projektide juhtimine. Hageja ja kostja vahel 2005. a sõlmitud kliendilepingust (tl 23-25) nähtub, et hageja võttis kostjalt rendile tööriistad, seadmed, masinad, mis kohtu arvates on vajalikud selleks, et teostada ehitus- ja remonditöid. Seega toimus hageja ja kostja vahel tavapärane majandustegevus ning hageja sai kostja käest vaidlusaluse 206 169 krooni väärtuses vastusoorituse, s.o tööriistad oma majandustegevuse jätkamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja majandustegevuse jätkamiseks oli kliendileping kostjaga hageja jaoks oluline. Kohus nõustub kostjaga, et juhul kui kostja oleks teadlik olnud hageja makseraskustest, ei oleks kostjal olnud põhjust hagejale tööriistu rendile anda. Hageja hinnangul oli kostja teadlik hageja makseraskustest vähemalt 01.08.2005. a, s.o. esimese maksetähtaja saabumisel, kui arve jäi tasumata (tl 49). Kohtule on esitatud hageja poolt kostjale tasumata jäetud arved (tl 26-42), renditasud muutusid sissenõutavaks ajavahemikul 29.07.2005. a kuni 29.09.2005. a. Kohus leiab, et kostja tegevus võlgnevuse tagasinõudmisel ei välju tavalise majandustegevuse piirest ning seda ei saa pidada ebatavaliseks käitumiseks või teadlikuks võlausaldajate kahjustamiseks. Hageja poolt esitatud seisukohaga võiks nõustuda üksnes siis, kui renditasude sissenõutavaks muutumise ja võlgnevuse tagasinõudmise vahele jääks ebamõistlikult pikk aeg. Käesolevas vaidluses ei saa aga väita, et võlausaldaja tegevuse põhjus oli hageja pankrotioht. Majandustegevuses võlgnevuse tagasinõudmine on õiguspärane tegevus. Kohus nõustub kostjaga, et 04.10.2005. a. leping sisaldab kahte tehingut: kolmepoolset kokkulepet hageja kohustuse ülevõtmise osas ning hageja ja F AS-i kokkulepet omavaheliste rahaliste kohustuste arveldamise osas, seega lepingu tervikuna tagasivõitmiseks peaks hagejal olema alus iga lepinguga hõlmatud tehingu tagasivõitmiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal puudub kohustuse ülevõtmise kokkuleppe tagasivõitmiseks alus. Pooled leppisid kokku, et F AS maksab AS-ile R hageja rahalise kohustuse summas 206 169 krooni. Seega tekitas kohustuse ülevõtmise kokkulepe rahalise kohustuse summas 206 169 krooni F AS-ile ning hageja jaoks tõi nimetatud kokkulepe õigusliku tagajärjena kaasa oma vastavast rahalisest kohustusest vabanemise AS-i R ees. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve ning lg 3 kohaselt enne käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kui tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve.

Kohus leiab, et kohtumenetluses pole tuvastatud teiste võlausaldajate kahjustamist, seega puudub hagejal alus tasutud võla tagasinõudmiseks. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.