Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.09.2007a,Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-17937
Tsiviilasi
AS Hhagi HMT OÜ,J K ja A G vastu 86 179 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja AS H(registrikood xxx,asukoht xxx) Hageja esindaja Kadri Valdre Kostja HMT OÜ (registrikood xxx,asukoht xxx) Kostja J K (ik xxx,elukoht xxx) Kostja A G (ik xxxelukoht xxx)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2007 a ,avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja AS Hesindaja Kadri Valdre Kostja HMT OÜ esindajad juhatuse liikmed J K ja A G
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt HMT (reg.kood xxx,asukoht xxx),J K lt (ik xxx,elukoht xxx ) ja A G `ilt (ikxxx,elukoht xxx) solidaarselt 30 042.42 (kolmkümmend tuhat nelikümmend kaks krooni ja 42 senti) krooni AS H(reg kood xxx,asukoht xxx) kasuks.
Kohtukulude jaotus Jätta AS Hpoolt kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega HMT OÜ,J K ja A
G `i kanda solidaarselt
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja HMT OÜ 01.07.2002 a. kasutusrendi lepingu nr.0041339L,mille esemeks oli sõiduauto xxx,mille sai kostja oma valdusse ja kasutusse.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi,jättis süstemaatiliselt tasumata tasumisele kuuluvad maksed .27.10.2004 esitas kostja hagejale taotluse lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks.Pärast valduse taastamist asus hageja vara realiseerima.Kuna vara realiseerimisest saadud summa ei katnud kostja poolt tasumisele kuulunud summat,palub hageja kostjalt välja mõista 89 568.80 krooni.Menetluse käigus vähendas hageja summat 3389.80 krooni võrra ja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 86 179 krooni.Hageja arvestuse kohaselt on kostja lepingust tulenev võlgnevus 276 009.41 krooni (sellest realiseerimisega seotud kulud 10 967.09 krooni,debitoorne võlgnevus 13 715.69 krooni ja vara jääkmaksumus summas 251 326.73 krooni).Liisingueseme müügist laekus hagejale 189 830.51 krooni,mille hageja on võlgnevusest maha arvanud. 01.07.2002 a. on hageja sõlminud käenduslepingu nr.0041339L-KÄ1 kostja juhatuse liikme Jaan K ga ja käenduslepingu nr.0041339L-KÄ2 kostja teise juhatuse liikme A G . Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 86 179 krooni ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista.Poolte vahel oli sõlmitud kasutusrendi leping.Kõik graafikujärgsed maksed teostati korrektselt.Kostja äripartnerite pankrotistumisega tekkisid kostjal makseraskused ja kostja tegi ise hagejale taotluse lepingu lõpetamiseks 27.10.2004 a. Sama kuupäevaga lõpetati kõik nimetatud lepinguga seonduvad kohustused.Kostja tagastas 01.11.2004 a.tehniliselt korras ja nõuetekohaselt hooldatud sõiduki ,mille kohta koostati vara üleandmise –vastuvõtmise akt.Seega ei ole hageja väidetavad kulutused sõiduki remontimiseks põhjendatud.Vara müügiaktil on müügiobjektiks oleva vara ehitusaastaks märgitud 2001,kostjate poolt tagastatud auto ehitusaasta oli 2002 . Üheski avalikus kasutatud autode müügikuulutusi edastavas väljaandes ei ole nimetatud sõiduki müügikuulutust leitud. Vara väärtus oli selle realiseerimishinnast oluliselt kõrgem. Vara üleandmisel ei ole kostja hagejale kahju põhjustanud.Vaatamata kostja pöördumisele ,ei ole hageja selgitanud väidetava võlgnevuse tekkimise aluseid. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud panna hageja kanda.
Kohtu põhjendused Kohus ,kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asjas esitatud kirjalike dokumentidega ,leidis,et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vaidlust ei ole selles,et poolte vahel on 01.07.2002 a. sõlmitud kasutusrendi leping nr.0041339L tähtajaga kuni 15.07.2007,ega selles,et kostja taotlusel 27.10.2004 a. nimetatud leping lõpetati ja sõiduk tagastati hagejale ,ega selles,et hageja on kostja kohustuste täitmise tagamiseks sõlminud käenduslepingud J K ja A G ga. Nimetatud kasutusrendi lepingu lahutamatuks osaks olevate kasutusrendi üldtingimuste p.5.19 kohaselt,kui liisinguandja ,tuginedes Lepingu XI osa punktidele lõpetab lepingu ennetähtaegselt ja võõrandab vara ,on liisinguvõtja kohustatud hüvitama liisinguandjale vara võõrandamisest tekkinud kahjud (st.vara võõrandamisest saadud summa ja vara jääkmaksumuse vahe) ja kulud (sh.vara valduse üle võtmine,vara hoidmine,vara müügikõlbulikuks seadmine).Seega kohustas poolte vahel sõlmitud leping võlgnevuse hüvitamisel lähtuma liisingueseme faktilisest realiseerimishinnast. Riigikohus, lahendis 3-2-1-29-06 on asunud seisukohale,et liisinguleping on hinnatav tarbijakrediidilepinguna. Kohus leiab,et tüüptingimustes sätestatu ,mille järgi liisinguandja hüvitusnõude kindlakstegemisel ei võtaks liisinguandjale jääva vara väärtust üldse arvesse või teeks seda ebamõistlikult väikses ulatuses, oleks tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning seega VÕS § 42 lg.1 järgi tühine. Euroopa Majandusühenduse Nõukogu direktiiviga 93/13/EMÜ.1 (5.04.1993) ,ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes,art.3 kohaselt loetakse lepingutingimus,mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud,ebaõiglaseks,kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse.Direktiivi lisa p.1 c kohaselt loetakse ebaõiglaseks tarbijale siduvad lepingud,kus müüja või teenuste osutaja tegevus on seotud tingimusega ,mille täitmine oleneb üksnes tema enda tahtest. Riigikohus lahendis 3-2-1-1-07 on väljendanud seisukoha,et liisingulepingu ülesütlemise tagajärgede hindamisel on primaarseks seadus,esmajoones VÕS § 367 ja 416. VÕS § 367 lg.3 sätestab,kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse ,tuleb kulude,mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega ,hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga nr 041101/162 (tlk 14,70) on tõendatud,et hagejale 01.11.2004 a. tagastatud sõiduk oli lisaseadmetega varustatud,tehniliselt korras,aktis puuduste ja defektide kohta kommentaarid puudusid.Aktile on kirjutatud ”müüki 235 000 .-”.Ka vara müügiaktist nr 0041339L (tlk 19) nähtuvalt,mis sisaldab küll ebaõiget teavet vara ehitusaasta kohta , on vara antud müüki 08.11.2004 a hinnaga 235 000 krooni (käibemaksuga).Seega on vara väärtus selle üleandmise ajal 235 000 krooni. Samast aktist nähtub ka ,et vara uus rentnik on T K .
Kohus leidis,et vara jääkmaksumuse ja tagastatud vara väärtuse vahena tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 16 326.73 krooni (251 326.73-235 000). Kostjad tunnistavad hageja nõuet lepingujärgsete maksete võlgnevuse osas summas 13 715 krooni ja on nõus selle hagejale hüvitama. VÕS § 367 lg.4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud,välja arvatud juhul ,kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja väitel kajastuvad vara realiseerimisega seotud kulud summas 12 711.83 krooni arvel nr.24260300 ja sisaldavad müügiteenust summas 9 322.03 krooni ning Wanli Winter 205/55R16 Challange 4 tk summas 3 389.90 krooni.Menetluse käigus loobus hageja summast 3 389.90 krooni osas ,kuna leidis,et nimetatud kulutus ei ole kostjatega otseselt seotud. Kohus leiab,et hageja ei ole tõendanud ,kuidas on kostjaga otseselt seotud klient T K ile ja hagejale adresseeritud arvel näidatud vara realiseerimise eest makstav tasu summas 9322.03 krooni .Vara müügiaktist nähtuvalt on vara antud rendile T K ile. Kostjad vaidlevad vastu sõiduki kindalaeka luugile väidetavalt 17.11.2004 teostatud ja esitatud remondiarvele nr.24260226 summas 1645.06 krooni. Järelduvalt hagiavaldusest andis kostja liisingueseme valduse hagejale üle 01.11.2004 a ,kusjuures üleandmise-vastuvõtmise aktis puudustele,mis seostuksid kindalaeka luugi remondi või väljavahetamise vajadusega,ei ole viidatud. Vara on müügiakti kohaselt antud müüki 08.11.2004, arve kindalaeka luugi remonttööde kohta on esitatud 17.11.2004 a.,seega ajal,mil kostja ei saanud liisingueseme seisundi eest vastutada.Hageja ei ole ka tõendanud varjatud puuduse olemasolu. Kohus leiab,et hageja nõue remonttööde teostamise eest 1645.06 krooni saamiseks on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 142 lg.1 sätestab ,et käenduslepinguga kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg.1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse ees täies ulatuses. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 30 042.42 krooni (13 715.69 + 16326.73). Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ,siis juhindudes TsMS § 163 lg.1 tuleb menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg.1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul ,alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg.2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.