Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.06.2015 kapitalirendilepingu nr 20152206, mille alusel hageja andis kostja kasutusse/valdusse sõiduki Volkswagen Golf Pluss, registreerimismärgiga xxxx, väljalaskeaasta 2009. Sõiduki väljaostu tingimused sätestati lepingu lisaks olevas maksegraafikus. Kostja tasus lepingu punkti 5.1.1 kohaselt esmase sissemakse 1000 eurot ja 20.07.2015 esimese osamakse 387,61 eurot ning 06.10.2015 380 eurot. Rohkem makseid kostja ei teinud. Hageja ütles lepingu erakorraliselt üles kooskõlas lepingu punktidega 14.1 ja 14.1.6, mida tõendab 21.03.2016 sõiduki hagejale üleandmise akt. Lepingu eseme tagastas kostja hagejale vabatahtlikult. Kostja on jätnud tasumata 7 osamakset (põhiosa 1925,11€ ja intress 788,16€) kokku 2713,27 eurot. Lepingu punkti 14.3 kohaselt ei kuulu lepingu ühepoolsel lõpetamisel tagastamisele esmane sissemakse. Vastavalt lepingu punktile 16.1 on kokkulepitud viivitusintress (viivis) 0,3% päevas tasumata osamakse summast iga viivitatud päeva eest. Kohtupraktika kohaselt ei võiks mõistlik viivisemäär ületada kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas). Hageja on arvestanud viivise üksnes põhivõlalt. Viivis 10.06.2016 seisuga on kokku 227,39 eurot. Alates 10.06.2016 nõuab hageja viivist protsendina (0,066% päevas ehk 24% aastas) kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid mitte enam kui 1925 eurot. Vara tagastamise aktis lubas kostja hüvitada sõiduki kasutamise tagajärjel avaldunud puudused, mis fikseeritakse sõltumatu eksperdi poolt, 31.maiks 2016. Volkswageni esinduse Aasta Auto Plussi esitatud pakkumine nr xxxx summas 1218,91 eurot hõlmab aktis fikseeritud puuduste kõrvaldamist (hooratta kolin jne). Kuna kulutuste hüvitamise tähtaeg ei ole saabunud, hageja neid ei nõua. Lepingu p 14.3 kohaselt ei kuulu lepingu ühepoolsel lõpetamisel tagastamisele esmane sissemakse ning tasutud väljaostumaksed ja tasutud intress. Lepingus on ettenähtud sanktsioonid lepingu rikkumise puhuks. Lepingu p 16.1 alusel on hagejal õigus arvestada viivitusintressi 0,3% päevas tasumata osamakselt päevas. Põhivõlalt 1925,11 eurolt on viivis 09.05.2016 seisuga 854,53 eurot. Alates 10.05.2016 võib hageja taotleda viivist protsendina (0,3%) kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1925 eurot. Nõude aluseks on VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1. 10.06.2016 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse (lk 29-32), milles korrigeeris nõudeid. Hageja ümardas nõuded täiseurodeni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1925 eurot ja sissenõutavaks muutunud intressi 788 eurot, viivise 227 eurot; kokku 2940 eurot; viivise 0,066% päevas ehk 24% aastas põhivõlalt (1925 eurot) kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1925 eurot ning menetluskuludena riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud; viivise menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on kohtudokumendid kätte toimetatud avalikult, s.o Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja hagile ei vastanud, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes hagiavaldusest, täpsustatud hagiavaldusest, hageja esitatud tõenditest, rahuldab kohus hagi. Kostja hagile ei vastanud, kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusdokumendid toimetas kohus kostjale kätte avalikult (teadete avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded). Kohaldamisele kuuluvad võlaõigusseaduse (VÕS) 17. ptk (liisinguleping) sätted. VÕS § 361 sätestab, et liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub

aga maksma liisingueseme kasutamise tasu. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. § 367 lg 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. § 367 lg 3 järgi tuleb lõikes 1 nimetatud kulutuste määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse. Hagi esitamisel on hageja lähtunud lepingust, VÕS § 76 lg-st 1, § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6, § 113 lg-st 1, §-st 208 koostoimes §-ga 233. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja ja kostja lepingupooltena sõlmisid 22.06.20154 kapitalirendilepingu nr 20152206 (lk 813), mille alusel hageja pidi andma kostja tähtajalisse valdusesse ja kasutusse vara, mille eest kostja pidi tasuma rendiperioodi jooksul hagejale vara eest rendimakseid (lepingu p 1.1). Lepingu p-s 1.1 nimetatud varaks oli vastavalt 22.06.2015 vara üleandmis-vastuvõtmis aktile (lk 14) sõiduk VOLKSWAGEN GOLF PLUS 2009.a. Sõiduki eest tasumiseks koostasid pooled maksegraafiku (lk 17), mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda sissemakse 1000 eurot ning osamaksed (kuumakse+intress) alates 20.07.2015 kuni 20.06.2017. Hageja väitel tasus kostja esmase sissemakse 1000 eurot, esimese osamakse 20.07.2015 387,61 eurot ja 06.10.2015 380 eurot. Rohkem makseid kostja ei teinud. Kostja ei ole hageja väidetut vaidlustanud ega ümber lükanud. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuivõrd poolte vahel oli sõlmitud leping, oli kostjal kohustus, mille ta oleks pidanud täitma vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise puhuks. Hageja on valinud pdes 1, 6 sätestatud õiguskaitsevahendid – kohustuse täitmine ja viivise nõudmine. VÕS § 108 lg 1 sätestab hagejale õiguse nõuda kostjalt raha maksmise ja viivise maksmise kohustust. Seda hageja hagi esitamisega tegi. Vastavalt poolte poolt sõlmitud lepingu punktile 14.3 ei kuulu hageja poolt kostjale tagastamisele juba tasutud intress lepingu ühepoolsel lõpetamisel rendileandja ehk hageja poolt. Lepingu p 5.1.3 alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi vastavalt maksegraafikule. Lähtudes lepingust ja VÕS ülalmärgitud sätetest on hagejal õigus saada lepingu järgi tasumata osamaksed (sh intress) kuni lepingu lõpetamiseni (kostja poolt hagejale sõiduki tagastamiseni 21.03.2016. Kostjalt peaks hagejale tasuma 7 kuu maksed vastavalt maksegraafikule 2713,27 eurot ja kostja poolt 6.10.2015 maksegraafikus ettenähtust vähemtasutud 7,61 eurot; kokku 2720,88 eurot (sh intress). Arvestades hageja poolt nõude täpsustamist 10.06.2016 menetlusdokumendis kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus 1925 eurot ja intress 788 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 10.06.2016 seisuga 227 eurot ning viivis alates 11.06.2016 määras 0,066% päevas (24% aastas) põhinõudelt 1925 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1925 eurot. Lepingus (p 16.1) on pooled kokku leppinud viivise määraks 0,3% kalendripäeva eest väljaostumaksete ja intresside tasumisega viivitamise eest. 10.06.2016 menetlusdokumendis on sissenõutavaks viivisesummaks 227 eurot (arvestuslik viivis 227,39 eurot). Peale selle soovib hageja edasiulatuvat viivist määras 0,066% päevas, 24% aastas põhinõudelt 1925 eurot. Edasiulatuva viivisesumma on hageja piiranud põhinõude suurusega ehk 1925 euroga (arvestus lk 33, 34). Kohtuistungil tunnistas hageja, et eelmärgitud viivisemäär on seadusjärgsest määrast (0,022% päevas ehk 8% aastas) suurem. Seadusjärgses määras on viivis 25.04.2017 seisuga

209,02 eurot, mille võiks ümardada 210 euroni. Hageja arvates ei ole viivis 0,3% (lepingu p 16.1) ülemäärane ega tüüptingimus tühine arvestades, et VÕS § 42 lg-t 2 tuleks tõlgendada teatud mööndustega seoses lepingu punktidega 1.1, 4.1, 16.1, millest tulenevalt puudutab lepingu ese vara väljaostumakseid ehk lepingu põhiline ese VÕS § 42 lg 2 mõttes on seotud vara väljaostumaksete tähtajalise tasumisega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. § 42 lg 2 järgi ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. § 42 lg 1 sätestab klausli ja asjaolud, millede korral ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse; lg 2 sätestab tingimused, millele ei kohaldata tüüptingimuste sisulist õiguskontrolli. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul hageja viivisenõue puudutab sõiduki väljaostumakseid (lepingu põhilist eset), mille kostja jättis tähtajaks tasumata. Kohus mõistab hageja poolt esitatud nõuet arvestades välja sissenõutavaks muutunud viivise 10.06.2016 seisuga 227 eurot ning alates 11.06.2016 viivise põhinõudelt 1925 eurot määras 0,066% päevas ehk 24% aastas, kuid mitte rohkem kui 1925 eurot. TsMS § 133 lg-te 1 ja 2 alusel on hagihind 3402 eurot. Lähtudes TsMS § 173 lg 1 märgib kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses TsMS § 162 lg 1 alusel. Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulud Hagiavalduses taotleb hageja kostjalt menetluskulusid, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 105 eurot. Õigusabikulu koosneb esindaja materjalidega tutvumise, õigusliku analüüsi, hagimaterjalide ettevalmistamise ja kohtule esitamise toimingute kulust. Tasu arvestamisel on hageja lähtunud kogusest 1,5 ja hinnast 70 (1,5x70= 105). Kokku on hageja menetluskulud seoses hagiavalduse esitamisega 430 eurot (325+105). Kohtuistungiga seotud menetluskulu palus hageja arvestada tunnitasumäära 70 eurot ja istungiks ettevalmistamise aja 30 minutit ning istungi kestvuse 30 minutit alusel. Seega on hageja kohtuistungiga seonduva menetluskulu suuruseks 70 eurot (1hx70). TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse ning mõistab hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud välja kostjalt. Riigilõivuna kuulub kostjalt väljamõistmisele 300 eurot, hagilt hinnaga 3402 eurot tuli riigilõivuseaduse § lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja tasus riigilõivu 325 eurot. Kostja ei pea hagejale hüvitama riigilõivu osa, mille hageja seaduses sätestatust enam maksis. Enammakstu tagastamiseks on hagejal õigus esitada kohtule vastav taotlus. Hageja esindaja õigusabikulud kuuluvad kostja poolt hüvitamisele hageja poolt nõutud suuruses. Arvestades asja mahtu ja keerukuse astet on 175 euro väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud esindajakuluga. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS § 177 lg 4 märgib kohus kohtuotsuses, et kostjal on kohustus tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hagejale tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.