Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-07-1251
Otsuse kuupäev
11.september 2007.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
JP(isikukood XXX) hagi VL(isikukood XXX) vastu 108 000 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
06.september 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja JP Hageja nõustaja Marina Suhnjova Kostja VL Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista VL`lt JP`i kasuks 108 000 (ükssada kaheksa tuhat) krooni JP`i menetluskulud jätta VL kanda. VL menetluskulud jätta tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.12.2005.a. laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 108 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub hagejale maksma sama rahasumma tagasi mitte hiljem kui 01.07.2006.a. Hageja nõudis korduvalt laenu tagastamist, kuid kostja keeldus. Hageja palub kostjalt välja mõista 108 000 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt andis ta 2005.a. septembris hagejale laenu 108 000 krooni. Laen anti sularahas. Kostja laenas hagejale raha intressita, kuna ta usaldas hagejat. Pooltel oli ühine majandustegevus. Laenu saamise kohta andis hageja kostjale võladokumendi, milles oli laenu andmine fikseeritud. 2005.a. novembri lõpul
detsembris nõudis kostja laenu tagasi, kuna tal oli vaja soetada endale sõiduauto. Hageja tagastas kostjale laenu 02.12.2005.a. pangaülekandega. Kostja küsimuse peale, miks hageja ei tagasta laenu sularahas, vastas hageja, et pangaülekandega on lihtsam. Märkimisväärne on see, et hagejal ei olnud tegelikult 108 000 krooni arveldusarvel. Selle summa maksis ta arveldusarvele vahetult enne laenu tagastamist. Kostja ei osanud kahtlustada, et hageja käitumise taga on kuritegelik skeem, mille eesmärgiks oli jätta mulje nagu oleks hageja andnud laenu kostjale, mitte vastupidi. Kostja tunnistab, et ta oli tähelepanematu ning ei kontrollinud, et hageja poolt oli maksekorralduse selgitusse kirjutatud „väikelaen“. Laenu tagasisaamisel hageja poolt kostjale üleantud võladokumendi tagastas kostja hagejale. Kostja rõhutab, et hageja ei ole hagiavaldusele lisanud poolte vahel väidetavalt sõlmitud laenulepingut. See on ka mõistetav, kuna laenulepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Täiendavalt juhib kostja tähelepanu asjaolule, et olukorras kus hageja väidab, et poolte vahel on sõlmitud laenuleping on ta rikkunud VÕS §-s 398 lg 1 ja 2. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et poolte vahel oleks väidetavalt kokku lepitud väidetava laenu tagastamise tähtajas. Sel juhul kui hageja on seisukohal, et poolte vahel oli laenusuhe, oleks ta enne hagiavalduse esitamist pidanud selle üles ütlema. Hageja midagi sellist teinud ei ole. Hageja palub jätta hagi rahuldamata ning palub menetluskulud kindlaks määrata selliselt, et mõista hagejalt välja kostja menetluskulud ja hageja menetluskulud jätta tema enda kanda.
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja väidete kohaselt laenas ta kostjale 02.12.2005.a. 108 000 krooni. Asja materjalidele lisatud laenulepingu (tlk 49-53) järgi sõlmis hageja 31.11.2005.a. ALG L AS-iga laenulepingu, millega hagejale laenati 537 000 krooni. Lepingu järgselt kokkulepitud laenusumma tasuti hageja pangakontole 01.12.2005.a. Hageja kontoväljavõttest (tlk 55) nähtub, et 02.12.2005.a. kandis hageja kostjale üle 108 000 krooni. Asja materjalidele lisatud maksekorralduse koopiast (tlk 6) nähtub, et hageja on kostjale üle kandnud 108 000 krooni selgitusega “väikelaen”. Kostja väidete kohaselt laenas ta 2005.a. septembris hagejale 108 000 krooni. Raha anti üle sularahas, vormistati ka võlatunnistus. Kostja väidete kohaselt on 02.12.2005.a. hageja poolt ülekantud raha võla tagasimakse, võlatunnistuse tagastas kostja hagejale. Kostja väidete kohaselt oli tal hea majanduslik olukord, mille tõttu puudus vajadus raha laenata, samas oli tal võimalus raha välja laenata. OÜ VG(tlk 70) äriregistrikaardi kohaselt on kostja nimetatud äriühingu juhatuse liige, puudub vaidlus, et kostja on ka nimetatud äriühingu ainuosanik. OÜ VG majandusaasta aruande kohaselt (tlk 58) moodustas nimetatud äriühingu kasum 2004.a. 53 758 krooni ja 2005.a. töötas äriühing kahjumiga 8231 krooni. Kostja tuludeklaratsioonidest nähtub, et 2004.a. teenis kostja FIE –na 22 879 krooni (tlk 78) ja 2005.a. 23 250 krooni. Asja materjalidele lisatud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostja 2005.a. kantud 3 kinnistu omaniku või kaasomanikuna (transpordimaa, elamumaa, tootmismaa) kinnistusraamatusse (tlk 130-131). Samas koormavad ühte kostjale kuuluvat kinnistut (tlk 131) hüpoteegid kokku üle 1 milj.krooni. Asja materjalidele lisatud kostja kontoväljavõtetelt nähtub, et kostja on korduvalt 2005.a. teinud sularaha sissemakseid oma kontodele erinevates summades vahemikus 100-78 850
krooni. Samas nähtub kontoväljavõtetelt, et kostja sissemaksed on seotud koheselt samaväärses summas erinevate arvete tasumisega. Arvestades poolte poolt esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab kohus, et veenvamalt on tõendamist leidnud hageja väide, mille kohaselt laenas ta 02.12.2005.a. kostjale 108 000 krooni. Nimelt nähtub asja materjalidest, et nimetatud summa oli hagejal kontol reaalselt olemas, see summa kostjale ka üle kanti. Samuti lisab hageja väidetele veenvust asjaolu, et maksekorralduse selgitusse on märgitud “väikelaen”, mitte “laenu tagasimaks, tagastamine” vmt. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hageja väidete kohaselt leppisid pooled kokku, et laenusumma tagastatakse poole aasta jooksul, kuid mitte hiljem kui 01.07.2006.a. Kuivõrd kostja vaidles nimetatud asjaolule vastu, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei ole asjas tõendamist leidnud. Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu laenuleping. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivd tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Lisaks sellele, et VÕS § 398 lg 1 sätestab laenuandja õiguse öelda laenuleping üles, peab ülesütlemise kui kujundusõiguse korral olema täidetud ka teatud formaalsed eeldused. Kujundusõiguse kasutamisel tuleb võlausaldajal oma tahe võlgnikule teatavaks teha, st. edastada teisele poolele vastav tahteavaldus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hageja väidetel helistas ta korduvalt kostjale ja nõudis laenusumma tagasimaksmist, kostja nimetatud väidet omaks ei võtnud. Asjas puudub vaidlus, et enne hagiavalduse esitamist pooled telefoni teel suhtlesid, kuid kostja väidetel oli tegemist ühise majandustegevusega seotud suhtlemisega. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja kasutas kujundusõigust enne hagiavalduse esitamist. Käesolevas vaidluses leiab kohus, arvestades kas asjaolu, et VÕS § 398 lg 1 sätestatud korralise ülesütlemise õigus on oma sisult piiramatu, et erandina võib kujundusõiguse kasutamiseks pidada hageja poolt vastava tahte avaldamine kohtule esitatud hagiavalduses. Hagiavalduses on hageja tuginenud asjaolule, et laenusumma pidi kostja tagasi maksma hiljemalt 01.07.2006.a., vaatamata korduvatele nõudmistele kostja seda teinud ei ole ja seetõttu palub hageja kostjalt laenatud summa välja mõista. Kostja on hagiavalduse kätte saanud 07.02.2007 (tlk 11). Seega on kostja poolt tahteavaldus kätte saadud ja käesolevaks ajaks möödunud ka seaduses sätestatud kahekuuline tähtaeg. Kohus leiab, et täidetuks saab lugeda ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Eelrtoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada, kostjal tuleb hagejale tagastada laenuks saadud summa 108 000 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.