2.4.viivis alates 04.03.2017.a kuni 07.08.2017.a 24 (kakskümmend neli) eurot ja 22 senti;
2.5.viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (703,75 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 47 sendi nõude osas.
8.Välja mõista Margus Jäneselt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot ja 08 senti ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
ASJAOLUD
Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi Margus Jänes vastu võlgnevuse nõudes. Kostja taotlusel määras Tartu Maakohus kohtuistungi 26.04.2017.a kell 11.00. Margus Jänes esitas alates 23.04.2017.a e-kirjana 3 samasisulist taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, sest ta ei saa tulla. Margus Jänes ei põhjendanud, miks ei ole tal võimalik ilmuda kohtuistungile. 25.04.2017.a määrusega jättis Tartu Maakohus Margus Jänese taotluse rahuldamata. 26.04.2017.a toimus kohtuistung, millele kostja, kes ise soovis asja läbivaatamist kohtuistungil, kohtuistungile ei ilmunud ning ei esitanud ka tõendeid ilmumata jätmise kohta. Hageja palus teha tagaseljaotsuse ning edastas 17.05.2017.a menetluskulude nimekirja. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi sõlmisid 18.05.2016.a liitumislepingu nr 30174537 ja häällepingu 30174537. Tele2 Eesti Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Tele2 Eesti Aktsiaselts poolt esitatud arvetel. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees summas 707,58 eurot. Hageja on võlgnetavast põhisummast maha arvestanud arvel nr 50724474 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhivõlgnevus hageja ees summas 703,75 eurot. Lisaks sisaldab kostja võlgnevus arvete eest ka leppetrahvi. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingutest kasutas kostja teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti Aktsiaselts ütles kostjaga sõlmitud lepingud 30.08.2016. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. Leppetrahv on mõeldud kompenseerimaks lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Vastavalt Tele2 Eesti Aktsiaseltsi lepingute lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu tähtaegselt järelmaksu summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti Aktsiaselts ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Võla sissenõudmiskulude aluseks on Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakiri. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist VÕS 1132 lõike 2 alusel. Tele2 Eesti Aktsiaselts on loovutanud 25.11.2015.a kostja vastase nõude põhisummas 703,75 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamise kohta on Tele2 Eesti Aktsiaselts kui senine võlausaldaja hagejale edastanud. Hageja esitas 28.12.2016 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond jättis määrusega
rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
KOHTU PÕHJENDUSED
TsMS § 413 lg 1 I ja II lause kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
2.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 413 lg 1 III lause alusel rahuldamata.
3.Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla, sissenõudmiskulu ja alates 04.03.2017.a nõutava viivise osas on õiguslikult põhjendatud.
4.Hagiavalduse järgi tuleneb teenuste eest tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ja häällepingust. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu, häällepingu ja VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda teenuste eest tasu maksmist.
5.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 703,75 eurot (sh leppetrahv), võla sissenõudmiskulud 45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 174,18 eurot ja viivise alates 04.03.2017.a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Hagiavalduse järgi kasutas kostja Tele2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingutest tulenevalt teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Tele2 Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 30.08.2016.a ühepoolselt üles kohustuste mittetäitmise tõttu. Leppetrahv on mõeldud kompenseerima lepingu lõpetamisega seonduvaid kulutusi ja kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud tasumata. Seega on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuse tasumist, milles sisaldub ka leppetrahv.
5.2.Hagiavalduse järgi on hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Eeltoodut ja VÕS § 128 lg-t 3 arvestades on sissenõudmiskulu nõue 45 eurot õiguslikult põhjendatud.
5.3.Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, on VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis tasumata põhivõlalt: kohus mõistab TsMS § 367 järgi järgmiselt: 04.03.2017.a kuni 07.08.2017.a eest 24,22 eurot; VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 08.08.2017.a kuni põhivõla tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue (703,75 eurot).
6.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue on osaliselt põhjendamata.
6.1.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele
tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt RKTKo nr 3-2-1-106-13, p 24).. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivisemäär 0,15% päevas Tele2 Eesti AS üldtingimustest, st tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt RKTKo 3-2-1-66-05, p 24, RKTKm nr 3-21-25-16, p 12). Viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma. Tüüptingimustes sätestatud viivisenõue on seega ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes viivisenõude suurusega, ning ka väiksem viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma. Hageja poolt nõutav sissenõutavaks muutunud viivis ja selle määr on ette nähtud Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu ja häällepingu tüüptingimustes. Kostja on tarbija. Lepingust tulenev viivisemäär on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kostja ei ole oma rahalist kohustust täitnud õigeaegselt ning Tele2 Eesti ei saanud kasu kostja poolt tasumata jäänud arvete ulatuses, on hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivisenõude suurusega. Samuti ei täida kõrge viivisemäär ka võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära mitmeid kordi. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viviisemäär on seadusandja seisukohalt olnud piisav saavutamaks viivise eesmärki. Seega on lepingutingimus, mille kohaselt on viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Kuigi lepingus sätestatud viivisemäär on tühine, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Seega jätab kohus hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt rahuldamata ning rahuldab nimetatud nõude üksnes seadusjärgses määras. Hageja on hagiavalduses märkinud, et arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast (18.09.2016.a) kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 3.03.2017.a.
6.7.Seega seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 18.09.2016.a kuni 03.03.2017.a on kokku 25,71 eurot1. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise 148,47 eurot osas.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
8.Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, siis hageja menetluskuludest tuleb jätta 16% hageja enda kanda ja 84 % kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
10.Hagiavalduse kohaselt ja kohtule 17.05.2017.a esitatud menetluskulude nimekirja alusel palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud 925 eurot.
11.Kohus on menetluskulude nimekirja kostjale kätte toimetanud vastavalt TsMS § 3141 lg 1 sätestatud viisil, kuna kostja on kohtuga suhelnud pidevalt sama e-posti teel.
12.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
13.Esmalt juhib kohus hageja tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses, mil kohtuistungit ei olnud veel toimunud, nõudis hageja juba 925 eurot menetluskulusid ja ka pärast seda, kui kohtuistung toimus, nõuab hageja sama summat, kuid menetluskulude nimekirjas on kirjas ka kohtuistung. Samuti puudub menetluskulude nimekirja esimesel joonel 250 euro menetluskulu selgitus. Seega arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (samalt hagejalt on esitatud sarnaseid hagiavaldusi, mille sisu peaaegu ei vahetu, üksnes nimed, lepingute numbrid, kuupäevad ja summad)Kohus on ka täheldanud, et menetluskulud varieeruvad just nõude suurusest tulenevalt, ehk mida suurem nõudesumma, seda suuremad on ka menetluskulud. Kohus selgitab, et menetluskulu peab katma esindaja töökulu, tema poolt kulutatud aega toimingutele, mis aga üldjuhul, eriti hagiavalduste tüüpvormide puhul, ei saa sõltuda nõude suurusest. Samuti ei ole kohtule arusaadav ka lähtuvalt menetluskulude nimekirjast sellise õigusabi summa kujunemine. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 112,08 eurot (60 eurot hagiavalduse koostamise eest ja 52,08 eurot kohtuistungil osalemise eest — hageja on avaldanud, et esindaja tunnitasu on 125 eurot, kohtuistungiks märkinud 30 minutit, tegelikkuses, lähtudes kohtuistungi protokollist, 25 minutit ning seejuures summaks märkinud 75 eurot. Kohus märgib, et 125 : 1⁄2 = 62,50 mitte 75.Kuna aga kohtuistungi kestus oli 25 minutit, siis 125/60 ≈ 2,08; 2,08 x 25 = 52,08)
Kasutatud viivisekalkulaatorit: http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator
14.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.