Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (4)

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt hageja taotlusele kohustab kohus kostjat täitma hagejaga sõlmitud põllumajanduslikku rendilepingut ja võimaldama hagejal kasutada Kxxxxxxxxx kinnistul asuvat 9,2 ha suurust haritavat põllumaad kuni rendilepingu tähtaja lõpuni, s.o kuni 01.10.2017. a. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

2 (4)

esineb alus menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks või mitte. Kostja on seisukohal, et tema ei ole oma tegevusega andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Kostja väitel ta algselt tõepoolest eksis ja arvas, et hagejal ei ole kehtivat rendilepingut vaidlusalusele põllumaale, kuid juba enne hagi esitamist sai kostja oma eksimusest aru ja oli valmis hageja õigust maakasutamiseks tunnistama ka ilma kohtu sekkumiseta. Kostja arvates pöördus hageja kohtusse ilma tegeliku vajaduseta, kiirustades ja ette hoiatamata. Hageja kostja seisukohaga ei nõustu. Hageja väitel on ta teinud kõik võimaliku, et haginõude esitamist vältida, kuid kostja ignoreeris hageja üleskutseid asjade selgitamiseks ja õiguste rikkumise lõpetamiseks. Hageja teatel oli kostjat hagi esitamise kavatsusest ka hoiatanud, millele kostja aga ei reageerinud, andes ebamääraseid vastuseid, justkui oleks hageja eksimuses rendiobjekti määratlemisel. Esitatud asjaolusid arvestades leiab kohus, et ei esine alust poolte menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 6 kohaldamiseks ja sel alusel menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Hageja pöördus kohtusse hagiga kostja vastu põllumajandusliku rendilepingu täitmise nõudes kuni lepingu tähtaja lõpuni. Hagi asjaolude kohaselt oli hageja sõlminud 20.11.2005. a põllumajandusliku rendilepingu, mille alusel sai enda kasutusse Mxxxxx talu kinnistu maa pindalaga 9,2 ha. Mxxxxxx kinnistu jagamise järel läks renditud maatükk Kxxxxxxxxx kinnistu koosseisu. Rendileandja ütles tähtajatuks muutunud lepingu hagejaga 28.09.2016. a tahteavaldusega üles alates 01.10.2017. a. Vahepeal sai rendilepingu objektiks oleva maatüki (Kxxxxxxxxx kinnistu) uueks omanikuks kostja, kes ei aktsepteerinud hageja õigust maad kasutada. Hageja on esitanud kohtule tõendina pooltevahelise kirjavahetuse (tl 43), millest nähtub, et 06.04.2017. a on hageja saatnud kostja esindajale e-kirja, milles palub kinnistu uuelt omanikult kirjalikku kinnitust, et hagejal on õigus rendilepingu alusel kasutada Mxxxxxx kinnistut kuni 01.10.2017. a. Hageja märgib kirjas, et nõutud kinnituse mittesaamisel on ta sunnitud oma õiguste kaitseks ja kahju tekkimise vältimiseks pöörduma kohtusse. Kostja esindaja saatis samal päeval hagejale vastuse, milles kinnitab, et temale kuulub Kxxxxxxxxxxkinnistu ning palub saata hagejal neile rendileping. Hageja on 25.04.2017. a saatnud kostja esindajale rendilepingu. Kostja esindaja on 26.04.2017. a kirjas teatanud vastuseks, et hagejal on rendileping hoopis teise kinnistu kasutamiseks ja Kxxxxxxxxx kinnistut kasutab pooltevahelisel kokkuleppel edaspidi Vaimastvere Agro OÜ. Kostja on kohtule tunnistanud, et algselt ta eksis ja arvas, et hagejal ei ole kehtivat rendilepingut Kxxxxxxxxx kinnistu koosseisu kuuluvale põllumaale. Kostja ei ole aga esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on hageja rendilepingust tulenevat õigust ka juba enne hagi esitamist tunnistanud ja hagejale kinnitanud. Kostja e-kiri 26.aprillist, mis on sellel teemal enne hagiavalduse esitamist viimane, jääb selle juurde, et kostjal on õigus sellele kinnistule lepinguid sõlmida ja hageja peab asjad endale selgeks tegema. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud asjaoludest järeldada, et kostja ei andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks, mis on TsMS § 168 lg 6 kohaldamise eelduseks. Kuna kostja hageja õigust kohtuväliselt ei tunnistanud ega vaatamata hageja nõudele seda ei kinnitanud, siis oli hagejal põhjus oma õiguste kaitseks pöörduda hagiga kohtu poole. Eeltoodu alusel tuleb hagimenetluse kulude jaotamisel lähtuda TsMS § 162 lg-st 1. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

3 (4)

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv summas 125 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 770 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku summas 125 eurot, sh 75 eurot hagilt ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, sh hagilt lähtudes hagihinnast ja selle saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Rene Varul OÜ-st Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 7 tunni ulatuses, sh esindatavaga nõupidamine, asja materjalidega tutvumine, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine, tõendite komplekteerimine ja esitamine kohtule. Advokaadibüroo on esitanud hagejale arved, millele taotles õigusabi eest tasu määraga 110 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Arvestades asja keerukust ja menetluse käiku, hindab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 7 tunni ulatuses saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Hageja esindaja on koostanud kohtule hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse, mille esitamine nõudis eeldatavalt ka lisaks ettevalmistavaid toiminguid, sh nõupidamist kliendiga, tutvumist seadusandlusega, samuti tõendite kogumist. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks saab lugeda ka õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 110 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Tasu sellises määras on sarnane Riigikohtu praktika seisukohtades keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tasumäärale, mis on 120 eurot ilma ja koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; Riigikohtu 13.11.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13). Ka kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja lepingulise esindaja ajakulule ega ka õigusabi eest taotletava tasumäära suurusele. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohuslane ning ta ei taotle kostjalt lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud põhimõttega. Seega loeb kohus põhjendatuks ja kostja poolt hüvitatavaks hageja lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest kokku summas 770 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 895 eurot, sh 125 eurot menetluses tasutud riigilõiv ja 770 eurot lepingulise esindaja tasu. Kostja on 10.07.2017 vastuses (Avaldus menetluskulude mitte välja mõistmiseks) viidanud võimalikule kostja nõudele hageja vastu. Kohus ei saa käesolevas asjas käsitleda seda tasaarvestusavaldusena VÕS § 197 lg.1 tähenduses VÕS § 200 lg.4 piirangu tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.