nende Hageja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx), lepinguline esindaja Xxxx (e-post xxxx) Kostja Xxxx OÜ (registrikood xxxx, aadress Xxxx; Xxxx), seaduslik esindaja Xxxx
lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Xxxx OÜ hageja Xxxx OÜ kasuks võlgnevus xxxx eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja Xxxx OÜ kanda. Meneltuskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga.
Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Hageja Xxxx OÜ (edaspidi hageja) esitas 15.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xxxx OÜ xxxx euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte. Võlgnik esitas tähtaegselt vastuväite. 14.10.2016 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.17.10.2016 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagi esitamisel täiendavat riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja esitas 28.10.2016 hagiavalduse kostja Xxxx OÜ (edaspidi kostja) vastu xxxxeuro saamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.Hageja osutas kostjale raamatupidamisteenuseid, mille eest on hageja kostjale esitanud arveid kokku summas xxxxeurot. Kostja hagejale osutatud raamatupidamisteenuse eest tasunud ei ole. Arved on esitatud kooskõlas hageja tasumääradega, mis on olemas ka hageja eebilehel www.xxxx.ee. Kostja oli informeeritud ja teadis, mis on hageja tasumäärad raamatupidamisteenuse eest. Olulist tähendust ei oma asjaolu, et pooltel puudus kirjalik leping. Kostja ei vaidle, et poolte vahel olid võlaõiguslikud suhted. Pole alust arvata, et kostja ei teadnud, mis on hageja tasumäärad, samuti puudub alus arvata, et hageja pidi osutama raamatupidamisteenuseid kostjale soodsamatel tingimustel võrreldes teiste klientidega. Kostja majanduslik seisund ei ole piisavaks põhjuseks hinna alandamiseks. Kostja vastuväited
5.Kostja leiab, et raamatupidamisteenuse osutamise eest on arvetel näidatud tasumäär liialt suur. Kostja märgib, et seetõttu ei ole sõlmitud ka kokkulepet kahe ettevõtte vahel. Kostja tunnistab, et hageja kostjale teenuseid osutas ning teeb ettepaneku vähendada nõuet 50 % ulatuses. Kostja märgib, et ettevõte tegutses vaid ühe tehingu raames, mille kasum oli xxxx eurot, mistõttu ei ole ettevõte võimeline maksma raamatupidamisteenuse eest nõutud summat. Maakohtu põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab xxxx eurole ja koos kõrvalnõuetega xxxx eurole.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool
ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Hageja on esitanud kostja vastu raha saamisele suunatud nõude, mille alusena tugineb sellele, et ta on osutanud kostjale raamatupidamisteenust, kuid kostja ei ole osutatud teenuse eest tasunud. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasumata arvetest (19.02.2016 arve nr xxxx summas xxxx eurot ja 21.03.2016 arve nr xxxx summas xxxx eurot) tulenev võlgnevus hageja ees xxxx eurot.
10.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 tulenevalt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
11.Asjas ei ole vaidlust, et pooltel oli kokkulepe raamatupidamisteenuse osutamiseks ning, et hageja osutas vastavalt kokkuleppele kostjale raamatupidamisteenust.
12.Kohus on seisukohal, et raamatupidamisteenuse osutamine, kui objektiivselt mitte mõõdetavale tulemusele, vaid kui nõuetekohaselt läbiviidud protsessi läbiviimisele suunatud leping, on oma olemuselt klassikaline käsundusleping, kus teenuse osutaja lähtub ühelt poolt käsundi andja juhistest ja korraldustest ning teiselt poolt oma professionaalsetest teadmistest. Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.
13.Kohtutoimikust nähtuvalt ei ole kostjal etteheiteid osutatud teenuse kvaliteedi osas.
14.VÕS § 627 lg 1 tulenevalt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega
viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 76 lg 1, kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
15.Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista käsunduslepingust tulenev võlgnevus xxxxeurot. Menetluskulude jaotus
16.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
17.Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
18.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.