2.Välja mõista N. P.lt AS Kiviõli Soojus kasuks põhivõlgnevus 2 882 (kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaks) eurot 84 senti, hagiavalduse esitamise ajaks
sissenõutav aks muutunud viivis 325 (kolmsada kakskümmend viis) eurot 56 senti, kokku 3 208 (kolm tuhat kakssada kaheksa) eurot 40 senti.
3.Välja mõista N. P.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhinõudelt (2 882,84 eurolt) alates 06.04.2017. a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga võlaõigusseaduse §s 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Välja mõista N. P.lt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulude katteks 686 (kuussada kaheksakümmend kuus) eurot 60 senti.
4.Välja mõista N. P.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (686,60 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.N. P. on Kiviõlis xxx korteri (registriosa xxx) omanik alates 29.08.2008. a. xxx korterelamus on moodustatud ja 03.06.2013. a registrisse kantud korteriühistu xxx (registrikood xxx), kuid korteriühistu ei teosta arveldamist soojusenergiaga ning osutatud soojusenergia teenuse eest esitab arveid AS Kiviõli Soojus.. Hageja on võrguettevõtjana xxx elamut, sh kostja korterit kütnud ning osutatud teenuse eest esitanud korteriomanikule arved. Hageja ja kostja sõlmisid 12.11.2008. a soojusenergia ostu-müügilepingu nr S 2734, mille punkti 6 kohaselt võrguettevõtja (hageja) esitab tarbijale (kostja) arveid eelneva kalendrikuu kohta 15 kalendripäeva jooksul peale arvestusperioodi ja tarbija tasub võrguettevõtjale soojusenergia kasutamise eest 15 kalendripäeva jooksul arve esitamise kuupäevast. Kostja on jätnud oma kohustused hageja ees täies ulatuses täitmata ning arved tasumata. Hageja on esitanud kostjale soojusenergia teenuse osutamise eest tasumiseks arveid perioodi 31.08.2008. a kuni 28.02.2017. a eest. Võttes arvesse nõude osalist aegumist (nõude aegumise tähtaeg 3 aastat) ja asjaolu, et kostja on tasunud perioodil 07.08.2014. a kuni 18.03.2016. a 172,90 eurot, esitab hageja nõude kostja vastu kostja poolt tasumata arvete perioodil 31.12.2011. a kuni 28.02.2017. a eest.
2.Hageja palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2 882,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 651,12 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest ajavahemiku eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt soojusvarustuse lepingu punktile 6 peab tarbija arve mittetähtaegsel tasumisel tasuma lisaks viivist 0,2% päevas tähtajaks tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid seadusjärgse viivisemääraga (0,022% päevas) hageja poolt kostjale esitatud arvete tasumise tähtpäevale järgnevast päevast alates kuni hagiavalduse esitamiseni Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulu on õigusabikulu 660 eurot ja riigilõiv 325 eurot. Hageja palub väljamõistetud menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja hagiavalduses esitatud nõudeid tõendanud. Hageja peab tõendama, kui suured olid tervikuna kortermaja xxx küttekulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (raamatupidamisdokumendid, arved kulude jaotamise arvestus, kortermajale xxx esitatud arved, või soojamõõtja igakuised näidud jne), lisades kõik vajalikud dokumentaalsed tõendid ja arvestused. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (sh kui suur selle korteriomaniku eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse), lisades kõik vajalikud dokumentaalsed tõendid (sh otsus/otsused, soojatootja arved ja küttekulude jaotamise arvestused). Võlgnevuse olemasolu, selle suurust ja jaotamise alust ei tõenda hageja esitatud arvelduste tabel ega ka korteriomanikule esitatud arved. Hageja peaks välja tooma ja tõendama pindalapõhise arvestuse, tariifi ja millises koguses vastavalt korteripindalale soojust arvestati. Esitatud tõenditest ei nähtu, millise tariifiga ja millises koguses osutas ja arvestas hageja tervele xxx kortermajale ja kostjale eraldi soojuse tarnimise teenust. Kostjal puuduvad võlgnevused hageja ees, hageja nõuded on tõendamata. Esitatud dokumentidest ei ole võimalik jälgida, kuidas on tekkinud põhivõlgnevuse summa ja kostjal ei ole võimalik kontrollida selle vastavust tegelikkusele. Hageja on esitanud hagiavalduse lisadena 4 arvelduste seis 2011-2016 ja lisana 5 arved perioodil 2011. a kuni 2016. a. Ühelgi nimetatud dokumendil ei ole hageja kordagi esitanud viivisenõuet ega ole kostjale viivist arvestanud. Seega on hageja oma käitumisega andnud mõista, et ta ei soovi kostjale viivist arvestada ega viivist nõuda. Esimest korda on viivise nõue esitatud hagiavalduses. Niisugune hageja käitumine on olnud vastuoluline ja kostja taotleb kohtult jätta viivisenõue rahuldamata hea usu põhimõttest lähtuvalt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu.
6.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas xxx asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt (vt Riigikohtu 30.11.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04 p 18.) Korterelamus xxx on korteriühistu moodustatud, kuid korteriühistu ei teosta soojusenergia arveldamist AS-iga Kiviõli Soojus, st AS Kiviõli Soojus ei esita ühist arvet elumaja kütmise kohta korteriühistule, vaid esitab arved otse korteriomanikele, kellega võrguettevõtjal on sõlmitud müügilepingud..
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi
2.lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. TsMS § kohaselt, määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ning milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5).
12.Hageja peab käesolevas asjas tõendama millises ulatuses on kostjale teenust osutatud ehk kui palju on kostja mingi ajavahemiku jooksul hageja osutatud teenust tarbinud (kogus), millise tariifi alusel, teenuse maksumuse ja seda, millises osas on kohustus täitmata. Kohus märgib, et hageja on viidatud asjaolusid tõendanud. Hageja on esitanud kohtule arvelduste tabelid (tl 1623), soojuse arved 31.01.2011. a kuni 28.02.2017. a (tl 24-96). Hageja 25.05.2017. a menetlusdokumendid on välja toodud, kuidas on arvestatud soojusenergiat elumajas xxx ja kostjale kuuluvas korteris (tl 120-142). Poolte vahel on 12.11.2008. a sõlmitud soojusenergia ostu-müügileping nr S 2734 (tl 14-15), mille punkt 5 sätestab soojusenergia hinna ja selle arvestuse. AS Kiviõli Soojus on lähtunud Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004. a määrusega nr 18 kehtestatud „Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus ning elanikkonnaga kasutatus soojusenergia arvestamise kord“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/8201/2036/17062004_m18_lisa.pdf ) ja Kiviõli Linnavalitsuse 28.08.2008. a määrusega nr 8 „Soojusenergia piirhinna kooskõlastamine“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/405072012006 ). Seega on hageja osutanud teenust ja taganud kütteteenuse osutamise kuni kostjale kuuluva korteriomandi asukohaks oleva elumaja liitumispunktini. Korterelamus kasutatud soojuse koguse jagamine korterite vahel toimub vastavalt Kiviõli Linnavolikogu 17. juuni 2004. a määruse nr 18 punktile 7.3.1. „Elamu soojuskulud jaotatakse elamutes asuvate Tarbimiskohtade vahel proportsionaalselt kasutatavate ruumide kubatuuriga. Kui ruumide kõrgused on võrdsed, on võimalik jaotada soojuskulud proportsionaalselt ruumide üldpinnaga. Hageja esitas korterelamu xxx soojusmõõturi näidud1 ja soojusenergia arvestuse elumajale ja xxx korteriomandile 2011. a - 2017. a kohta, millest nähtub mh palju korterelamu ühes kuus soojust (MWh) tarbis ja kuidas on soojakogus jaotatud kostjale kuuluvale korteriomandile.
13.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi on aegunud perioodi eest 31.12.2011. a kuni 31.12.2013. a. Asja materjalidest nähtub, et kostja on soojusenergia eest hagejale perioodil 07.08.2014. a – 18.03.2016. a osaliselt tasunud, mis on käsitletav nõude tunnustamisena ning seega aegumine katkes. Seega ei ole aegunud kostjale esitatud arved alates 31.08.2011. a. Nõude kolme aastane aegumistähtaeg on katkenud ja alanud uuesti ning nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud. Seoses
sellega, et kostja tasus perioodil 07.08.2014. a - 18.03.2016. a kokku 172,90 eurot ja kostja poolt teostatud maksed on erinevates summades ja ei vasta konkreetse kuu eest esitatud nõude suurusele, on hageja arvestanud neid makseid varasema võlgnevuse kustutamiseks tehtud maksetena ning hageja luges tasutuks 31.08.2011. a arve summas 11,81 eurot, 30.09.2011. a arve summas 10,88 eurot, 31.10.2011. a arve summas 43,04 eurot, 30.11.2011. a arve summas 63,38 eurot ja osaliselt 31.12.2011. a arve summas 43,79 eurot.
14.VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6). Hageja arvestab kostjalt viivist seadusjärgse viivisemääraga 0,022% alates iga arve tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ( tl 6-7). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist alates 26.01.2012. a seadusjärgses määras (so väiksemas määras kui lepingus kokku lepitud viivise määr). Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust. Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Kohus vähendab viivist 50% võrra ehk mõistab kostjalt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise 325,56 eurot. Viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6).
MENETLUSKULUDE JAOTUS
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulud: riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 660 eurot, millele lisandub käibemaks (tl 144-145). Kostja leiab, et poolte menetluskulud tuleks jätta
poolte endi kanda. Kostja märgib oma õigusabikulud tundides, kuid ei märgi tunnihinda ja õigusabikulude suurust (tl 151-152). Kohus rahuldab hagi osaliselt 90,7 % ulatuses. Kohus leiab, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud on tasutud riigilõiv 325 eurot. Hageja õigusabikuludest on põhjendatud õigusabi kolme tunni ulatuses (3 x 120 eurot), so kokku 360 eurot, millele lisandub käibemaks 72 eurot, koos käibemaksuga 432 eurot. Kokku 757 eurot. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mistõttu õigusabi kolme tunni osas on piisav. Kostjalt kuulub hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 686,60 eurot (90,7% 757 eurost).
KOHTUOTSUSE TÄITMISE VIIS
16.Kostja taotleb oma 20.06.2017. a menetlusdokumendis (tl 151-152), et juhul, kui kohus hagi rahuldab, siis määraks kohus, et võlgnevus tasutaks 30 euro suuruste osamaksetena. Kostja viitab oma raske majanduslikule ja tervislikule seisundile. TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus märgib, et kostja pole ole taotlusele lisanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja majandusliku või tervisliku seisundi raskust. Seetõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. Kohus märgib kostjale, et tal on peale kohtuotsuse tegemist võimalik hagejaga võla ositi maksmises kokku leppida.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.