Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud
14. veebruar 2017 Hageja seaduslik esindaja Xxxx, hageja lepinguline esindaja Xxxx, kostjate lepinguline esindaja advokaat Kaarel Tammar (I k, tl 141-142)
RESOLUTSIOON:
Jätta Osaühing XXXX hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus: 1) Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja Osaühing XXXX kanda. 2) Määrata menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada kostjate taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt Osaühingult XXXX kostjate Xxxx ja Xxxxkasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2002.80 eurot (õigusabikulu, käibemaksuga). 3) Hagejal tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 2002.80 eurolt kostjatele viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses sätestatud määras. 4) Hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 26. juuli 2017. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE
1.Xxxx võttis 31.03.2015 sõlmitud lepinguga üle kõik hageja kohustused ja asus ise ka kohustusi täitma, seetõttu on ehitise ülevaatuse akt koostatud Xxxx. Hageja võõrandas vallale oma vara, et oleks võimalik oma kohustused täita nii Saue Valla kui kostjate ees ja Xxxx võttis üle kõik hageja kohustused. Vald võttis üle hageja kohustused, kuid kõik eelnevatest lepingutest tulenevad õigused jäid hagejale (müüjale). Tänasel päeval on teed lõplikult välja ehitatud, musta tolmuvaba kattega tee asemel on välja ehitatud kõigile nõuetele vastav asfaltkattega tee, mis on parem kui lepingujärgne tee. Antud kohustus on müüja poolt täidetud. Kostjale on saadetud tähitud kirjaga xxxx tee-ehitise ülevaatuse akt ja arve nr xxxx.
2.Hageja on esitanud täieenda ndavad seisukohad 16.11.2016 (I k, tl 108-113), 26.02.2017 (I k, tl 145-148) ja 04.04.2017 (II k, tl 1-4).
MENETLUSE KÄIK
14.02.2017 toimus käesolevas asjas korraldav kohtuistung (I k, tl 141-142).
4.04.05.2017 kohtumäärusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses (II k, tl 14).
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et Osaühing XXXX hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike
kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes olulistes asjaoludes: • hageja ja kostjad sõlmisid xxxx notariaalse kinnistu ja kinnistute mõtteliste osade müügilepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjatele Xxxx asuva kinnistu. Lisaks Pohla tee 13 kinnistule omandasid kostjad lepinguga 1/8 suurused mõttelised osad Xxxx kinnistutest (I k, tl 11-22). • Lepingu punkt 1.16.6. kohaselt pidi hageja rajama lepingu esemeks olnud Pohla tee kinnistule tolmuvaba killustikkattega sõidutee (I k, tl 13). Lepingu punkt 2.2.2. kohaselt oli müüjatel kohustus tasuda hagejale 150000 krooni (so 9586.74 eurot) kümne päeva jooksul pärast seda, kui hageja on täitnud lepingu punktis 1.16.6 nimetatud kohustuse, st siis, kui hageja (müüja) poolt on rajatud Pohla tee kinnistule tolmuvaba kattega sõidutee ja nimetatud sõidutee on aktiga sõidutee ehitaja poolt hagejale üle antud (I k, tl 11-22). •
31.03.2015 sõlmisid hageja ja Xxxx notariaalse kinnistute ja kinnistute mõtteliste osade tasuta võõrandamise lepingu, millega hageja võõrandas tasuta Xxxx erinevad kinnistud ja kinnistute mõttelised osad (I k, tl 62-72).
kas hageja on täitnud xxxx notariaalsest lepingust tuleneva kohustuse rajada Xxxx asuvale kinnistule tolmuvaba killustikkattega sõidutee osa; kas Xxxx on üle võtnud hageja lepingust tuleneva kohustuse sõidutee ehitamiseks; kas sõidutee ehitusega täitis Xxxx hageja kohustuse kostjate ees; ning kokkuvõtlikult, kas hageja poolt esitatud lepingu täitmise nõue on põhjendatud ning kas hagejal on alus nõuda kostjatelt lepingu järgset ostuhinda 9586 eurot ja viivist.
9.Hageja leiab, et tema nõude õiguslik alus tuleneb VÕS §-st 108 lg 1 ja VÕS § 208 alusel müügilepingut käsitlevatest sätetest ning VÕS §-st 113.
10.31.03.2015 sõlmiti hageja ja Saue valla vahel notariaalne kinnistute ja kinnistute mõtteliste osade tasuta võõrandamise leping, millega võõrandas hageja tasuta Xxxx kuus erinevat kinnistut ja kinnistute mõttelist osa (I k, tl 62-72). Hageja hinnangul võttis Xxxx 31.03.2015 kinnistute võõrandmise lepingu punki 2.3 alusel üle hageja xxxx lepingust tulenevad kohustused kostjate ees. Kostja sellise seisukohaga ei nõustu. 31.05.2015 lepingu punktis 2.3 on Xxxx ja hageja avaldanud muu hulgas järgmist: “Seoses asjaoluga, et võõrandaja (hageja) pole täitnud kokkuleppest (detailplaneeringu kokkuleppest) tulenevaid kohustusi tähtaegselt, on osalejad leppinud kokku, et võõrandaja (hageja) võõrandab lepingu eseme omandajale (vallale), millega osalejad loevad kokkuleppest tulenevad võõrandaja kohustused täidetuks Saue valla ees ja Pohla tee 4, 6, 8, 10, 11, 13 Voore tee 15, 17 krundi omanike ees”(I k, tl 67).
11.Kohtu hinnagul ei ole vald üle võtnud 31.05.2015 lepinguga hageja xxxx lepingust tulenevat sõidutee ehitamise kohustust kostjate ees, kuna 31.05.2015 lepingus puudub sellekohane kokkulepe. 31.03.2015 leping ei sisalda mitte mingeid Saue valla kohustusi seoses sõidutee või muude detailplaneeringuga ettenähtud teede või rajatiste ehitamisel.
12.Saue valla ja hageja vahel on 10.05.2007 sõlmitud kokkulepe nr xxxx, mida Xxxx ja hageja on muutnud 06.07.2010 (edaspidi detailplaneeringu kokkulepe) (I k, tl 93-97). Xxxx ja hageja olid detailplaneeringu kokkuleppe sõlminud enne (so 10.05.2007), kui oli sõlmitud 09.08.2008 leping, kostjad ei ole kunagi olnud detailplaneeringu kokkulepe poolteks, mistõttu ei saanud Xxxx ja hageja lugeda detailplaneeringu kokkuleppest tulenevaid kohustusi kostjate ees täidetuks.
13.Hinnates kõiki käesolevas kohtuotsuses käsitletud tõendeid kogumis, objektiivselt ja täielikult leiab kohus, et hageja ei ole täitnud xxxx notariaalsest lepingust tulenevat kohustust rajada Xxxx asuvale kinnistule tolmuvaba killustikkattega sõidutee, mistõttu puudub hagejal lepingu täitmise nõue kostjate vastu ning hageja Osaühing XXXX hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja tõendid kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 kohaselt vastuvõetud, kuid otsuses käsitlemata tõendid kohtulahendi koostamisel arvestamata.
15.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 2, § 124 ja § 133 alusel on 10 693.19 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
17.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
18.TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
19.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja Osaühing XXXX kanda.
20.Kostjad esitasid menetluskulude nimekirjad 27.03.2017 ja 05.06.2017 (I k, tl 190-200, II k, tl 18-26), mille kohaselt paluvad kostjad hagejalt välja mõista menetluskulud õigusabile kokku summas 2002.80 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kostja on õigusabile kulutanud kokku 18,4 tundi,
tunnihinnaga 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga kostjatele osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu kostjate menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu kostjate õigusabikulu, so kokku summas 2002.80 eurot (käibemaksuga) ning 18,4 tunni ulatuses.
21.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostjate kasuks väljamõistmisele menetluskulu (õigusabikulu) kokku summas 2002.80 eurot (käibemaksuga).
22.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostjate taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
23.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 04.04.2017 (II k, tl 6-10), kuid tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata.