2-07-11986/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Võlgnik palub välja kuulutada OÜ XX pankrot. Võlgniku esindajad möönavad pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur Terje Eipre selgitab, et OÜ XX on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul vara puudub. Nõudeid võlgniku vastu on kokku ca 134 047,42 kr. Majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku juhatuse liikmete selgitusi ja leiab, et neid ei ole alust kahelda. Võlgniku arvelt P.Rokk poolt väljavõetud vahendid on kasutatud võlgniku huvides ja on raamatupidamise algdokumentidega (kviitungitega) kaetud. Objektiivselt peab ajutine haldur võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku rahaliste vahendite ebaotstarbekat kasutamist ning võlgniku põhitegevusalal mitte tegutsemist, st võlgnikul puudus arvestatav majandustegevus. Võlgnikul tekkis püsiv maksejõuetus ajutise halduri hinnangul 2005. aasta keskel. Kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole esitanud korrektseid majandusaasta aruandeid ega raamatupidamist, siis täpset maksejõuetuse tekkimise hetke on ajutisel halduril võimatu määrata. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur leiab, et pankroti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Antud menetluses puuduvad ka tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg-st 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700.- Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud,

Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et OÜ XX pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Samuti puudub pankrotimenetluse käigus edukad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutine halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 28 lg 2 alusel kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Vastavalt ajutise halduri aruandele ja võlgniku esindaja väidetele tegutses võlgnik juba pikemat aega kahjumiga ning hiljemalt alates 2005.a. keskpaigast oleks pidanud juhatuse liikmed esitama pankrotiavalduse. Seega tulenevalt ÄS § 180 lg 51 oleks võlgniku juhatuse liikmed Ago Tiiman või Priit Rokk hiljemalt 2005.a. keskpaigaks esitama Harju Maakohtule (siis veel Tallinna Linnakohtule) avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seda tehtud ei olnud ja kohtule ei osanud juhatuse liikmed ka mõistlikult põhjendada, miks selline avaldus esitati alles 27.03.2007.a. Seega on tegemist raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 eraldi äramärkida. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike