Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-07-6612

Menetluse käik Harju Maakohtule on laekunud 01.03.2007.a AS XX kui võlgniku pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku majandustegevuseks oli restorani „Stoori“ pidamine. Sügisel 2005. a. pärast turismihooaja lõppu lahkus enamus restorani töötajatest töölt, kuna teenistus vähenes. AS XX võlad 18. 04. 2007. a. seisuga on summas 346.990 krooni ja 99 senti. Võlgniku varanimekirja järgi on tal vara 149.182 krooni väärtuses. 23. aprill 2007. a. määrusega kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks Oliver Ennoki.

VÕLGNIKU JA AJUTISE HALDURI SEISUKOHAD.

Võlgnik palub välja kuulutada AS XX pankrot. Võlgniku esindaja möönab pankrotimenetluse lõppemist raugemise tõttu. Ajutise halduri kuludele võlgnik vastu ei vaidle. Ajutine haldur Oliver Ennok selgitab, et AS XX on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul ainsaks reaalseks varaks on amortiseerunud sõiduk Mazda SR1, E2200, mille ehitusaasta on 1998 ning registreerimismärk 018MBV. Kohviku sisustuse asukoht ei ole teada. Nõudeid võlgniku vastu on kokku ca 350 000,00 kr. Ajutine haldur on kontrollinud võlgniku juhatuse liikme selgitusi ja leiab, et neid ei ole alust kahelda. Samas ei tunnista Õle 33 omaniku esindaja, et antud kinnistul oleks võlgniku esindaja poolt väidetud võlgniku vara ja majandusdokumentatsiooni. Arvestades seda, et võlgniku väidetavast tegutsemisest antud asukohas on möödunud üle 2 aasta, siis ei ole võimalik tagasivõitmine ilmselt edukas. Halduri poolt küsitletud võlausaldajad ei leia olevat otstarbekas sellisesse menetlusse vahendite andmist. Majandustegevus on lõppenud. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur leiab, et pankroti ei saa välja kuulutada, kuna võlgniku vara ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Antud menetluses puuduvad ka tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Ajutise halduri tasuna palub välja mõista 9600,00 kr ja kulude katteks 1200,00 kr. Võlgnik sellele vastu ei vaidle.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri ning tutvunud toimiku materjalidega leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et AS XX pankrot tuleb jätta väljakuulutamata vaatamata tema maksejõuetusele PankrS § 29 lg 1 alusel. Võlgniku vara ei piisa pankrotikulude katteks. Samuti puudub pankrotimenetluse käigus edukad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku äritegevus on lõppenud ja nõuete rahuldamiseks ei ole võlgnikul vara. Ajutisel halduril koos

Tsiviilasi nr 2-07-6612

juhatuse liikmega tuleb võlgniku likvideerimisel realiseerida sõiduk Mazda SR1, E2200, mille ehitusaasta on 1998 ning registreerimismärk 018MBV. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pankrotiseaduse § 130 lg 4 kohaselt kuulub võlgnik likvideerimisele ajutine halduri poolt kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 28 lg 2 alusel kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 306 lg 31 kohaselt kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Vastavalt ajutise halduri aruandele ja võlgniku esindaja väidetele tegutses võlgnik juba pikemat aega kahjumiga ning alates 2005.a. sügisest tekkis tal võlgnevus, mille tõttu rendileandja kohaldas kinnipidamisõigust, mistõttu võlgniku majandustegevus lõppes. Seega tulenevalt ÄS § 180 lg 51 oleks võlgniku juhatuse liige (juhataja) Seija Marjatta Satokangas hiljemalt 2005.a. lõpus esitama Harju Maakohtule (siis veel Tallinna Linnakohtule) avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Seda tehtud ei olnud ja kohtule ei osanud juhatuse liige ka mõistlikult põhjendada, miks selline avaldus esitati alles 01.03.2007.a. Seega on tegemist raske juhtimisveaga, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 eraldi äramärkida. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur taotles tasuks määrata 9600.- krooni ja kulude katteks 1200,00 kr, millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. AS XX dokumentatsioon anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele Seija Marjatta Satokangas’ele (isikukood xxx, xxx)

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.