Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kostja on seisukohal, et nõue on esitatud valedel alustel, kuivõrd kostja ei ole hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hagejal ongi kohustus seaduse järgi hüvitada ravikindlustatud isikutele tema ravikulud ning töövõimetuse hüvitis ning seega ei ole kostja tegevus tekitanud hagejale otsest kahju. Kostja on igakuuliselt tasunud sotsiaalmaksu, mille arvelt kaudselt on samuti juba hüvitatud kannatanule osa tema ravikulusid. Hageja leiab, et kannatanule kahju hüvitamine ravikuludeks ei välista hageja nõudeõigust kostja vastu. Hageja leiab, et kannatanute kahjud on võrdse kaaluga ning nõudeõigus kogu kahju ulatuses on nii kannatanul kui hagejal. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Kohus selgitab, et hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitanud nõuet VÕS §-ide 1043 ega ka 1045 lg 1 p 2 alusel, vaid hageja on kostja vastu käesolevas asjas esitanud tsiviilõigusliku nõude RaKS § 26 lg 1 alusel, mille eelduseks on kostja vastutus kannatanu eest VÕS §-ide 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. Seega on hagejal käesolevas tsiviilasjas kostja vastu tagasitäitmise nõue tulenevalt RaKS § 26 lõikest 1, mitte aga õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue VÕS §-ide 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel. RaKS § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lõike 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. RaKS § 50 lõike 1 kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitis rahaline kompensatsioon, mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Pooled ei vaidle käesolevas asjas, et kannatanu oli ravikindlustushüvitiste saamise ajal ravikindlustatud RaKS alusel ja et kannatanule võimaldatud tervishoiuteenused (sh ravimid) on osutatud õigustatud isikute poolt meditsiinilisel näidustusel ja kantud tervishoiuteenuste loetellu ning et ajutise töövõimetuse hüvitis on kannatanule tasutud põhjendatud suuruses. Eeltoodud põhjustel ei saa asuda seisukohale, et hageja nõue on esitatud valedel alustel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest sõltumata asjaolust, kas see isik on igakuuliselt tasunud sotsiaalmaksu või mitte. Kostja põhjustas kannatanule kehavigastusi, mis on tuvastatud kriminaalmenetluses ning on siduv käesolevas tsiviilmenetluses. Kostja tunnistati kriminaalasjas nr 1-xxxx-5666 süüdi KarS § 119 lg 1 alusel. Seega on kohus tuvastanud, et tegu põhjustati kostja poolt.

tagajärg (põhjuslik seos). Kahju tekkimine on kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Kohus leiab, et tekkinud kahju on otseselt põhjuslikus seoses kostja teoga ja teo tagajärjel kannatanu tervisekahjustuste tagajärjel tekkinud kuludega. Ravikindlustushüvitise, ravimite ja töövõimetushüvitise maksmise RaKS alusel tingisid kannatanu tervisekahjustused, mille toimepanemise eest kannab karistust kostja. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt oli kostja tegu, tervisekahjustuste põhjustamine, ka õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud enda süü puudumist. Kostja toime pandud õigusvastase teo ja kahju vahel valitseb põhjuslik seos, kannatanule kahju tekitamata ei oleks hagejal olnud põhjust kannatanule ravikindlustushüvitisi maksta. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et kostja tekitas kannatanule kui ravikindlustatud isikule tervisekahjustusi, millise teo tagajärjel on pöördunud kannatanu tervisekahjustuste raviks erinevate raviasutuste poole, tarvitanud ravimeid ning saanud tervisekahjustuse tagajärjel hagejalt nõudeavalduses loetletud ravikindlustushüvitisi ja ajutise töövõimetuse hüvitist. VÕS § 130 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Kohus selgitab seonduvalt kostja vastuväitega, et kostjalt on juba jõustunud kohtuotsuse alusel välja mõistetud kannatanu kasuks mittevaralise ja varalise kahju nõuded, mistõttu hageja tagasitäitmise nõue oleks nagu topelt rahaline nõue, esmalt, et käesoleva hagiga nõuab hageja varalise, mitte aga mittevaralise kahju hüvitamist. Pärnu Maakohtu 09.11.20xxxx otsusega nr 1-xxxx-5666 on rahuldatud kannatanu tsiviilhagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas xxxx eurot. Kuivõrd varaline ja mittevaraline kahju ei saa olemuslikult kattuda, jätab kohus tähelepanuta kostja vastuväite samas summas topelt kahju hüvitamise osas kostja poolt. Samast otsusest nähtuvalt on seoses tervisekahjustustega kannatanu varasemalt põhjendatud ja tõendatud raviotstarbelised kulud olnud 1 664,91 eurot (tl 20), mis on ka kostjalt juba samas otsuses varalise tsiviilhagi rahuldamisega välja mõistetud. Kostja ei ole aga oma vastuväidet eeltoodud summa ulatuses raviotstarbeliste kulutuste topelthüvitamise osas täiendavalt mingil moel põhistanud või tõendanud. Kostja ei ole käesolevas asjas hageja poolt esitatud arvete osas tõendanud, et samad arved seonduvalt tervishoiuteenuste või ravimitega oleks kannatanule kostja poolt juba eelnevalt hüvitatud, mistõttu ei saa kohus asuda seisukohale, et käesolevas hagis esitatud tervishoiuteenuse ja ravimite arved oleksid esitatud kostjale topelt. Käesoleva hagiga nõuab hageja lisaks ka töövõimetuse hüvitiste hüvitamist perioodi 06.07.2014-03.01.20xxxx eest kokku summas 2 864,74 eurot. Pärnu Maakohtu 09.11.20xxxx otsusest nr 1-xxxx-5666 nähtuvalt on aga samas otsuses varalise tsiviilhagi raames kannatanu poolt esitatud varalise kahju hüvitamise nõue tema saamata jäänud töötasu hüvitamiseks perioodil juuli-detsember 2014 summas 2 057,74 eurot kostjalt juba varasemalt välja mõistetud (tl 20). Kuivõrd perioodi eest juuli-detsember 2014 on kostjalt hageja saamata jäänud töötasu hüvitis juba välja mõistetud, tekib kostjal sama perioodi eest nn topelt kahju hüvitamise kohustus kannatanu saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Kuivõrd hageja ei saa RaKS § 26 lõikel 1 rajanevat nõuet kohaldada kannatanu suhtes ning kuivõrd hageja tagasinõudeõigus kostja suhtes RaKS § 26 lõike 1 alusel ei sõltu sellest, kas ja kui palju on kostja kannatanule varasemalt kannatanu töövõime kaotusest tulenevat kahjuhüvitist tasunud, mõistab kohus hageja poolt kannatanule makstud ajutise töövõimetuse hüvitistena makstud

summa hageja kasuks kostjalt välja. Kohus märgib, et kostjal võib 2 057,74 euro ulatuses kannatanul saamata jäänud töötasu hageja ja kostja poolt kannatanule nn topeltasumisest tulenevalt olla kannatanu suhtes kannatanule tasutud kahjuhüvitise tagasinõudmise õigus mõnel muul õiguslikul alusel tulenevalt võimalikust kannatanu alusetust rikastumisest, kuid kohus ei saa käesolevas asjas hageja nõuet hageja poolt kannatanule saamata jäänud töötasu hüvitisteks tasutud summade tagasinõudmise osas vähendada. Kohus asub seisukohale, et hageja töövõimetushüvitise tagasinõue kostja suhtes on põhjendatud 2 864,74 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja poolt RaKS § 26 lõikel 1 rajanev tagasinõue raviteenuste, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitiste hüvitamiseks on tõendatud hageja poolt esitatud tõenditega kokku summas xxxx eurot (35 916,20+1 553,70+ 2 864,74).

Seega, kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja tagasitäitmise nõude esitamine RaKS § 26 lõike 1 alusel ei ole seadusest tulenev kohustus, vaid see on hageja kaalutlusõigusel otsustatav võimalus, hageja seevastu, et hagejale pole antud pädevust sellekohase diskretsiooni teostamiseks. Kohus märgib, et kuigi hageja on selgitanud, et hagejal puudub õiguslik alus kaaluda nõudesumma vähendamist ning kohus märgib, et seadusandja ei ole tõepoolest hagejale vastavaid kriteeriumeid ravikindlustusseaduses ega Eesti Haigekassa seaduses (EHS) ette näinud, on hageja piisava põhjalikkusega selgitanud, millistest asjaoludest tulenevalt on hageja otsustanud esitada oma nõude kostja vastu kogu tagasinõudesumma ulatuses. Sellisteks põhjendusteks, mida tinglikult võib pidada ka hageja kaalutlusõiguse teostamiseks, on võrdne kohtlemine ja avaliku raha solidaarne ja ettenähtav kasutamine eesmärgiga tagada maksimaalselt suuremas summas ravikindlustusraha olemasolu. RaKS § 2 kohaselt ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem ja põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub muuhulgas ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. EHS § 2 lg 1 kohaselt hageja korraldab ravikindlustust, tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise. EHS § 4 lg 3 kohaselt haigekassa nõuab kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt haigekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel. Kohus järeldab, et hageja hinnangul tähendab solidaarsus, efektiivsus ja otstarbekus muuhulgas ka seda, et hageja esitab kahjunõuded kõikidele kindlustusjuhtumite eest vastutavatele isikutele kogu kahjusumma ulatuses olenemata nende majanduslikust olukorrast, kahju hüvitamisest kannatanule või asjaolust, kas tegu on toime pandud tahtlusega, ettevaatamatusest või hooletusest. Kohtu hinnangul on hageja eeltoodud valik isikute kohtlemisel ja ravikindlustusraha otstarbekal kasutamisel sisuliselt kaalutlusõiguse teostamine muude põhimõtete vahel. Asjakohatu on kostja väide, et haigekassa ei kohtle isikuid võrdselt, kuivõrd võrdse kohtlemise all peetakse silmas võrdset isikute kohtlemist sarnases situatsioonis. Kuigi õige on kostja seisukoht, et kuivõrd nii kannatanu kui kostja on mõlemad tasunud riigile sotsiaalmaksu, on nad RaKS kohaselt kindlustatud isikuteks, kes peaksid igal juhul saama haigekassast kindlustushüvitist, kuid tulenevalt RaKS §-ist 25 on hageja kohustatud maksma kindlustatud isikule üksnes kindlustatud isiku enda tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja kindlustatud isiku enda ajutise töövõimetuse korral.

jõustumisega teada oma nõudeõigusest, on esitanud kostjale esmalt kohtuväliselt nõude RaKS § 26 lg 1 alusel ning kuivõrd kostja hageja nõuet kohtuväliselt ei rahuldanud, oli hageja sunnitud oma nõude rahuldamiseks pöörduma kohtu poole. Selline käitumine ei ole eksitav ega mingil moel sisuliselt tõlgendatav käitumisena hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja on selgitanud, et haigekassa vara moodustub riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud sotsiaalmaksu summadest, samuti sotsiaalmaksu ülelaekumistest ja sissenõuetest teistelt isikutelt. Seega kasutab haigekassa ravikindlustushüvitiste võimaldamiseks riigieelarves ravikindlustuseks ettenähtud summasid, mis on avalik raha. EHS § 2 lõike 2 punkti 1 kohaselt haigekassa oma eesmärgi saavutamiseks korraldab ravikindlustust, tagades ravikindlustusraha efektiivse ja otstarbeka kasutamise. EHS § 2 lõike 2 kohaselt põhineb ravikindlustus kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel ning lähtub muuhulgas ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõttest. Haigekassal lasub kohustus nõuda ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise tagamiseks kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt haigekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel (tl 34). Kohtu hinnangul ei ole olnud hageja käitumine kostja suhtes vastuoluline ega eksitav ning hageja nõuet ei saa pidada põhjendamatuks VÕS § 6 lg 2 ega TsÜS § 138 lg 2 alusel.

võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, on kohtu hinnangul käesolevas asjas tsiviilõigusliku vastutuse vormiks raske hooletus. Kohtu hinnangul on kostja VÕS § 140 kohaldamiseks alust andva asjaolu esile toonud. VÕS § 140 kohaldamiseks saab arvestada mh asjaoludega, mis ei ole seotud pooltevahelise õigussuhtega. VÕS § 140 lg 1 eesmärk on anda kohtule alus kalduda konkreetse juhtumi asjaolusid silmas pidades kõrvale kahju täieliku hüvitamise põhimõttest ning vähendada kahjuhüvitist, kui kahju täieliku hüvitamise kohustus oleks üksikjuhtumi asjaolusid arvestades kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu hinnangul teatud juhtudel võib pidada ebaõiglaseks, kui isikut, kes ei pannud tegu toime tahtlikult ning kes ei soovinud õigusvastase tagajärje saabumist, koheldakse samaväärselt isikuga, kes pani teo toime tahtlusega ja soovis õigusvastase tagajärje saabumist. Kohtu hinnangul võib selliseks juhtumiks pidada ravikindlustuse kulude hüvitamist solidaarsusel põhinevas kindlustussüsteemis. Kohus arvestab, et inimlikult oli tegu õnnetusjuhtumiga. Kohus selgitab, et ei lähtu seega VÕS § 140 lg 1 alusel kahjuhüvitise vähendamisel mitte kostja varalisest seisundist, vaid kostja vastutuse iseloomust. Kuigi kostja leiab, et kahjuhüvitise vähendamine summani xxxx eurot oleks mõistlik, omab käesolevas asjas vastutuse iseloom kohtu hinnangul kaalu tagasinõude ulatuse vähendamiseks xxxx euro võrra, mille tulemusena jääks hageja nõude suuruseks xxxx eurot.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja on teinud taotluse alternatiivselt rahuldada hagiavaldus osaliselt igakuuliste osamaksetena alates jaanuar 2018 (tl 75 pöördel), millele hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Hageja on olnud kompromissi korras nõus võimaldama kostjale nõudesumma ajatamise graafikut (tl 64 pöördel).

Arvestades kostja varalist seisundit ja sissetulekut, samuti võrreldes poolte edasist toimetulekut hüvitise ajatamise võimaldamisel, on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada nõude hüvitamise ajatamist xxxx aastale (xxxx osamakset) alates jaanuarist 2018. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja tagasinõue kostja vastu summas xxxx eurot on põhjendatud osaliselt. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja xxxx eurot, milline summa kuulub kostja poolt hagejale tasumisele xxxx aastase maksegraafikuga (xxxx osamakset) alates jaanuarist 2018 igakuise maksega mitte rohkem kui 167 eurot.

Kooskõlas TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuigi käesolevas asjas rahuldab kohus hagi osaliselt, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kostja kulud täielikult kostja enda kanda. Hagejalt kostja kulude osaline väljamõistmine oleks ebamõistlik seetõttu, et kuigi kohus vähendas hüvitist, oleks ebaõiglane, kui hageja peaks seetõttu täiendavalt kandma kulutusi osaliselt kostja menetluskulude tasumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.