Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Tiit Kollom
Tsiviilasi
Saku Vallavalitsuse ja Märjamaa Vallavalitsuse avaldused LN hoolekandeasutusse paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.12.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LN-i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja Saku Vallavalitsus (reg.kood 75019738; asukoht Teaduse tn 1, Saku 75501, Harju maakond), esindaja Eda Espak; avaldaja Märjamaa Vallavalitsus (reg.kood 75022835; asukoht Tehnika 11, Märjamaa 78301, Rapla maakond) esindajad Evi Roode ja Marge Viska; asjast puudutatud isik LN (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXX XXXX XX-X, XXXXXXXX XXXX XXXXX maakond), esindajad vandeadvokaadi abi Rajar Miller, Eve Pilt ja Yuri Marchenko; asjast puudutatud isik JN (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXXXXXXX XXX X-, XXXXX XXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Indrek Lillo
Kirjalik menetlus
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.12.2006 määrus.
2.Jätta Saku valla ja Märjamaa valla avaldused LN-i tahtevastaseks paigaldamiseks kinnisesse asutusse rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
Harju Maakohtu 03.06.2005 otsusega tunnistas kohus LN-i piiratud teovõimega isikuks ja seadis tema üle eestkoste ning määras L. N-i eestkostjaks JN (tsiviilasi nr 2/1-141/05/05).
2.16.11.2005 esitas Saku Vallavalitsus Harju Maakohtule avalduse LN-i hoolekandeasutuses hooldamise tähtaja pikendamiseks. 19.05.2006 esitas Saku Vallavalitsus täiendava avalduse LN-i tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse paigutamiseks. Avalduse kohaselt on LN alates 1995 olnud Saku Vallavalitsuse sotsiaalhoolekandeteenistuse iganädalane klient. LN põeb vaimuhaigust, kuid ravimeid ei tarvita. LN ärritus väga kergesti, vestlused sotsiaaltöötajatega lõppesid tavaliselt sõimuga. Sotsiaalnõustamine tulemusi ei ole andnud, hooldajat ega tugiisikut LN endale määrata ei lubanud. LN seadis ohtu oma elu ja tervise, sest ei tarvitanud ravimeid ega toitunud korralikult. LN viibis korduvalt ravil Tallinna Psühhiaatriahaiglas. 13.12.2000 lõhkus LN oma elukohas mööbli ja viis kogu vara – riided, nõud, ehted, televiisor – prügikasti, sest tema hinnangul olid need saastatud kuritahtlike isikute poolt. Sotsiaaltöötajad võttis LN vastu kirves käes. Politsei abiga toimetati LN ravile psühhiaatriahaiglasse. Hiljem on LN korduvalt oma riideid ära visanud ja põletanud. 2001.a detsembris tegi LN köögis tuld, põhjustades sellega tulekahju 60-korterilises elamus. Samuti on LN viibinud korduvalt vallavolikogu istungitel, kus segas istungi läbiviimist. XXXXX Hooldekodus viibides on LN teiste hoolealuste suhtes vägivaldne olnud, ta on teistele hoolealustele kehavigastusi tekitanud.
3.26.06.2006 esitas Märjamaa Vallavalitsus Harju Maakohtule avalduse LN-i tahte vastaselt hooldekodusse paigutamiseks. Vastavalt avaldusele on LN-i elukohaks alates 08.02.2006 XXXXX XX-X XXXXXXXX XXXX. 12.06.2006 külastasid Märjamaa Vallavalitsuse esindajad LN-i XXXXX Hooldekodus. Vestlusest selgus, et LN-il puudub enda suhtes haiguskriitika, ta pole enda meelest haige ega vaja ravimeid. Saku Vallavalitsuse sisukohtadega tutvudes otsustas Märjamaa Vallavalitsus oma 13.06.2006 istungil nõustuda Saku Vallavalituse seisukohtadega LN-i hooldusküsimustes.
4.14.12.2006 toimunud kohtuistungil võttis Märjamaa Vallavalituse esindaja avalduse tagasi. Kohus ei võtnud Märjamaa valla avaldusest loobumist vastu, kuna leidis, et see on vastuolus avalike huvidega. Esimese astme kohtu määrus
5.Kohus leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele ning LN-i tuleb paigutada tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.
6.Kohus leidis, et Märjamaa Vallavalitsuse avalduse tagasivõtmise taotlus on vastuolus avalike huvidega, kuna avaldaja ei ole tõendanud avaldusest loobumise aluseks olevaid asjaolusid. Analoogselt TsMS § 429 lg 4 ei saa kohus avalduse tagasivõtmise avaldust vastu võtta ja menetlust lõpetada.
7.Kuna nii kohtupsühhiaatrilise kompleksekspertiisi läbiviinud kolm eksperti kui ka kohtupsühholoog ja tegevusterapeut on oma ekspertarvamustes jõudnud järeldustele, et LN ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema ning vastavalt kohtupsühhiaatrilise kompleksekspertiisi aktile põeb LN püsikujulist paranoidset skisofreeniat (F20.00) ja LN-il püsib psüühikahäire sümptomaatika sellise iseloomu ja väljendusega, et LN võib olla haigusest tulenevalt ohtlik iseendale ja teistele, mistõttu ta vajab ööpäevaringset hooldust tugevdatud järelevalve tingimustes, siis tuleb LN, kui psüühiliselt haige isik, paigutada tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega.
8.Kuigi Tallinna Vaimse Tervise Keskuses koostatud rehabilitatsiooniplaani hinnangu kohaselt vajab LN stabiilset, iseseisvust toetavat ning toimetuleku jälgimist võimaldavat elukeskkonda ja
koduhooldusteenust Märjamaa valla poolt, ei saa nimetatust üheselt järeldada, et LN on võimeline iseseisvalt, ilma kinnisesse asutusse paigutamata, toime tulema. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt võib olla LN-i tervisliku seisundi ebastabiilseks muutumisel ja/või toimetuleku halvenemisel vajalik ööpäevaringse hooldamise teenus üldhooldekodus. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt on vajalik igakuine psühhiaatripoolne jälgimine, jätkuv antipsühootiline toetusravi ja väga oluline on leida kontakt elukohajärgse perearsti ja psühhiaatriga ning nende omavaheline koostöö. LN-i iseseisva eluga kohanemise peamiseks takistuseks on haiguskriitika puudumine ja oht toetusravi omaalgatuslikule ärajätmisele. Kohus tegi järelpärimise Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikule. Regionaalhaigla vastuse kohaselt ei tarvita LN regulaarselt ravimeid, tõrjub depooravimite manustamise toiminguid meditsiinipersonali poolt, mis põhjustab sageli haiguse ägenemist ning haigusliku protsessi süvenemist. Ravi mittejärgimisel võib LN-i tervislik seisund halveneda. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et ei ole täidetud rehabilitatsiooniplaani eduka täitmise eeldus ja vajalik on LN-i suhtes ööpäevaringne hooldamise teenus hooldekodus.
9.Rehabilitatsioonimeeskonna hinnangul vajab LN stabiilset ja turvalist elukohta keskkonnas, mis võimaldaks tema toimetuleku regulaarset jälgimist, samuti jälgimist ravi tarvitamise järjepidevuse tagamiseks, vajalik on kindla tugi- või usaldusisiku olemasolu, kellega oleksid regulaarsed kontaktid vähemalt kaks korda nädalas. Kohus leidis, et ka nimetatud eeldus rehabilitatsiooniplaani täitmiseks ei ole täidetud. Märjamaa Vallavalitsuse töötajad on 31.10.2006 külastanud LN-it aadressil XXXXX XXXX XX-X ning vastavalt kodukülastuse aktile on otsustatud alustada sobiva tugiisiku otsimist. Kohus leidis, et AV, kes Eve Pildi antud seletuse kohaselt on LN-i tugiisikuks, ei ole sobiv isik tugisikuks, kuna ta ei ela ja ei kavatse elama asuda LN-iga samasse piirkonda ning ta ei ole külastanud LN-it tema elukohas. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt on oluline, et korraldatud oleks koduhooldusteenus Märjamaa valla poolt, kohtu hinnangul järeldub nimetatust, et rehabilitatsiooniplaani koostajad on oluliseks pidanud, et hooldusteenuse osutaja elaks LN-iga samas paikkonnas. AV aga ei kavatse Märjamaale elama asuda, samuti ei ole ta LN-it tema elukohas külastanud. Samuti leiab kohus, et AV-l ei ole piisavalt kogemusi ja erialaseid teadmisi, et hinnata telefoni teel LN-i psüühilist seisundit.
10.Rehabilitatsiooniplaani kohaselt hindab LN oma valmisolekut iseseisvalt eluga hakkama saamisel mõneti üle. LN võib kergesti ärrituda, kui asjad ei lähe nii, nagu ta soovib, raskusi võib olla kompromisside tegemisel. 16.11.2006 toimunud kohtuistungil uuris kohus rehabilitatsiooniplaanis toodud eelduste täitmist ja selgitas menetlusosalistele, et rehabilitatsiooniplaanis toodud tingimuste täitmist tuleb tõendada. Nimetatu peale LN ärritus, leides, et teda piinatakse ja soovis saalist lahkuda. Mõne aja möödudes LN tuli tagasi saali rahunenult, kuid teatas, et tema enam kohtusse ei tule. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et nimetatu näitab veenvalt, et LN ärritub kergesti olukordades, kus kõik ei toimu temale meelepäraselt. Kohus leidis, et olukorras, kus LN ärritub väiksemategi eluliste situatsioonide peale, mis ei toimu tema tahtmist mööda, ei ole välistatud, et LN muutub ohtlikuks iseendale ja/või teistele nendes elulistes situatsioonides, mida ei ole tavaelus võimalik välistada. Määruskaebus
11.Määruskaebustes paluvad LN-i esindajad Eve Pilt ja Yuri Marchenko maakohtu määrus tühistada ja jätta Märjamaa Vallavalitsuse ja Saku Vallavalitsuse avaldused LN kinnisesse asutusse paigutamiseks rahuldamata.
12.Kohus on rikkunud protsessiõigusnorme ja valesti kohaldatud materiaalõigusnorme. Tsiviilasja materjalist nähtuvalt puudus kohtul materiaalõiguslik alus LN-i paigutamiseks tema tahte vastaselt kinnisesse asutusse, sest polnud tuvastatud sotsiaalhoolekande seaduse (ShKS) § 19 lg-s 1 nimetatud asjaolude koosesinemine.
13.Kohus ei kaalunud LN-i väidetavat ohtlikkust hinnates kõiki asjas esitatud tõendeid, vaid
tugines kahele ekspertiisiaktile, jättes arvestamata muud asjas kogutud tõendid, muuhulgas ka LN-ile tehtud rehabilitatsiooniplaani tegevusplaani osa. Kohus on rehabilitatsiooniplaanist kasutanud vaid selliseid tekstikatkeid, mis on kontekstist lahtirebituna näiliselt kooskõlas kohtu järeldusega, et LN vajab paigutamist kinnisesse asutusse.
14.Kaebaja ja tema rehabilitatsiooni plaani täitmise eest vastutav isik Märjamaa Vallavalitsuse sotsiaalhoolekande osakond (VV SHO) on teinud parima, et koostatud rehabilitatsiooniplaani täita. Märjamaa vallavalitsus määras oma 27.12.2006 korraldusega nr 1329 AV LN-i tugiisikuks. 15.01.2007 alates on AV ja Märjamaa Vallavalitsuse vahel sõlmitud käsundusleping nr 12-2.5/2-2007, milles on loetletud tugiisiku ülesanded ja nende täitmise kord. Tõendeid ei olnud varem võimalik esitada, sest need jõudsid kaebajani pärast kaevatava kohtumääruse tegemist. Lisaks igapäevasele kontaktile tugiisikuga on kaebaja tihedas kontaktis Märjamaa VV SHO töötaja RS. Eeltoodu tõendab, et kaebaja iseseisva elu toetamiseks on loodud piisav ja hästitöötav võrgustik ning et muude abivõimaluste rakendamine on olnud täiesti võimalik. Samuti on kaebaja vabatahtlikult käinud arsti juures ning saanud psühhiaatrilist ravi vastavalt psühhiaatri juhistele. Seega kaebaja vabadusõigusse tungimine ning tahtevastasele ravile allutamine antud juhul on ebaproportsionaalne ning ebavajalik meede demokraatlikus ühiskonnas.
15.Sotsiaalhoolekande teenuste osutamine käib Märjamaa VV SHO ja kaebaja kokkuleppel ja keegi ei ole kohtus vaidlustanud AV määramist kaebaja tugiisikuks. Seega kohtul puudus volitus otsustada, kas AV on kaebajale kohane tugiisik või mitte.
16.Kohus ei ole teinud põhjendatud määrust Märjamaa Vallavalitsuse avalduse tagasivõtmise avalduse kohta. Kohtul oleks olnud kohane lähtuda analoogiast TsMS § 424 lg 1, mis sätestab hagiavalduse tagasivõtmise. Seadus ei anna kohtule sellisel juhul õigust rakendada diskretsiooniõigust, s.o otsustada, kas võtta avalduse tagasivõtmise avaldus vastu või mitte. Menetlusosaliste seisukohad
17.JN palub jätta määruskaebus rahuldamata ja kohtumäärus muutmata.
18.Saku vald palub jätta kohtumäärus muutmata ning teha määrus selle täitmise peatamiseks.
19.Märjamaa vald leiab, et kohtumääruse tühistamiseks puudub alus, kuid kuna LN-i toimetulek on tunduvalt paranenud, kavatseb Märjamaa vald taotleda LN-i kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus määrus, millega avaldused LN-i paigutamiseks kinnisesse asutusse tuleb jätta rahuldamata.
21.Isiku tahtevastast paigutamist kinnisesse hoolekandeasutusse reguleerib SHS § 19 lg 1, mille kohaselt võib isikut paigutada hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta üksnes järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.
22.Maakohus leidis, et LN on käesoleval ajal vaimuhaiguse tõttu ohtlik endale või teistele, mistõttu ta vajab ööpäevaringset hooldust tugevdatud järelevalve tingimustes ja tuleb paigutada tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Ringkonnakohtu arvates asja materjalid selliseks järelduseks alust ei anna.
23.LN põeb püsikululist paranoidset skisofreeniat alates 1977. aastast. Ainuüksi asjaolu, et isik põeb vaimuhaigust ja võib haigusest tulenevalt olla ohtlik iseendale ja teistele ei anna alust paigutada teda tahte vastaselt hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega, kui oht ei ole
vahetu ja reaalne ning isiku järelevalveks on võimalik muude abinõude kasutamine. Isiku paigutamine kinnisesse asutusse vaid tema potentsiaalse ohtlikkuse pärast on demokraatlikus ühiskonnas ebavajalik ja ebaproportsionaalne.
24.Kohus tugines ohtlikkuse tuvastamisel 23.02.2006 tehtud kohtupsühhiaatrilise kompleksekspertiisi aktile, mis oli otsuse langetamise ajal juba ligi aasta vana ja seetõttu ei saanud kajastada LN-i ohtlikkust käesoleval ajal. Saku vald, kes oli tol ajal LN-i elukohajärgne omavalitsusüksus, esitas avalduse LN-i kinnisesse asutusse paigutamiseks juba 15.11.2005. Kogu kaebuse menetlemise perioodi kohta pole kohtule esitatud ühtegi fakti LN-i väidetava ohtlikkuse kohta.
25.Alusetu on ka kohtu järeldus nagu poleks muude abinõude kohaldamine võimalik. Kohus tugines selles osas 11.08.2006 kohtupsühholoogia ja tegevusvõime hindamise kompleksekspertiisi aktile. Eksperdid andsid hinnnangu LN-i toimetuleku oskustele suhteliselt lühiajalise suulise vestlusele põhjal. Samas jättis kohus arvestamata viimase kohtuistungi ajaks väljakujunenud asjaolud.
26.15.12.2006 kohtistungil esitas Märjamaa vald taotluse oma avalduse LN-i kinnisesse asutusse paigutamiseks tagasi võtmiseks. Märjamaa vald leidis, et LN-i järelevalvet ja hooldust on võimalik tagada muude abinõudega ja seetõttu ei taotle ta enam tema kinnisesse hooldekodusse paigutamist. Maakohus jättis Märjamaa valla taotlusega arvestamata põhjendades loobumise mittevastuvõtmist lõpplahendis avaliku huviga ja põhjusel, et Märjamaa vald ei ole tõendanud loobumise avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Selline kohtu põhjendus on vastuoluline. Lähtudes avalikust huvist oleks kohus ise pidanud hankima tõendeid tegeliku olukorra kohta. Kohtu ja Märjamaa valla huvid ei saa siin olla erinevad. SHS § 19 lg 2 kohaselt otsustab kohus isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses üksnes isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Märjamaa vald vastutab LN-i toimetuleku eest.
27.LN läbis edukalt perioodil 19.09- 23.10.2006 statsionaarse rehabilitatsiooniteenuse Tallinna Vaimse Tervise Keskuses. Ekspertide seisukoha, et LN-i võime iseseisvaks toimetulekuks on järjest vähenenud, lükkab ümber LN-ile tehtud rehabilitatsiooniplaan. Erinevalt ekspertide vestlusest tuginesid rehabilitatsiooniplaani koostajad LN-i 35 päevasele jälgimise kogemusele. Alates 30.10.2006 elab LN talle kuuluvas korteris ja saab oma eluga hakkama. Ta remontis ja sisustas oma korteri, teeb ise sisseoste ja valmistab süüa.
28.LN on loonud kontakti oma perearstiga, kes on välja töötanud raviskeemi. Perearst ja pereõde jälgivad raviskeemi täitmist. LN on teadlik enda ravi vajadusest ning on käinud vabatahtlikult perearsti juures saamas talle määratud depoosüste. Seda tõendab väljatrükk perearsti juures peetavast tervisekaardist. Samuti on LN käinud psühhiaatri vastuvõtul vastavalt ettekirjutusele ja saab antipsühootilist toetusravi. Seega on LN astunud ka ise samme oma vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks. Samuti on Märjamaa Vallavalitsuse poolt määratud LN-ile tugiisik, kes pidevalt jälgib ravimite kasutamist. Kohtule on esitatud vallavalitsuse korraldus tugiisiku määramiseks ja viimasega sõlmitud käsundusleping. LN on oma tugiisikuga igapäevases kontaktis, mida tõendab tugiisiku poolt 2007. aasta jaanuarikuu kohta esitatud tegevusaruanne. Asjaolu, et tugiisik ei ela LN-iga samas paikkonnas, ei tähenda, et temaga ei saa arvestada. Samuti on vajadusel võimalik LN-ile määrata ka teine tugiisik, kes elab tema läheduses.
29.Tallinna Vaimse Tervise Keskuses koostatud rehabilitatsiooniplaani hinnangu kohaselt vajab LN stabiilset, iseseisvust toetavat ning toimetuleku jälgimist võimaldavat elukeskkonda ja koduhooldusteenust Märjamaa valla poolt. Just sellist teenust Märjamaa vald LN-ile pakubki.
30.Tsiviilkolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et rehabilitatsiooniplaani eduka täitmise eeldused ei ole täidetud. LN-i toetamiseks on loodud piisav ja töötav võrgustik. LN-ile on olemas oma kodu, mis on kindel, iseseisvust toetav, kuid jälgimist võimaldav elukeskkond ning koostöösuhtes ravi- ja perearstiga on võimalik LN-i tervislikku seisundit hoida stabiilsena.
31.Eeltoodu alusel tuleb Märjamaa valla avaldus LN-i tahte vastaselt hooldekodusse paigutamiseks jätta rahuldamata.
32.Saku valla avaldus tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et Saku vald ei ole LN-i elukohajärgne kohalik omavalitsusüksus ja seega puudub tal õiguslik huvi LN-i hooldekodusse paigutamiseks. SHS § 19 lg 2 kohaselt otsustab kohus isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Samuti sätestab TsMS § 533, et kohus menetleb isiku kinnisesse asutusse paigutamist isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse aluse. Alates 2006. aasta veebruarist on LN kantud Märjamaa valla elanike registrisse. 20.06.2006 esitas Märjamaa vald oma avalduse LN-i kinnisesse asutusse paigutamiseks. Sellest ajast alates, kui Märjamaa vald esitas kohtule oma avalduse, puudus Saku vallal õiguslik alus menetluses avaldajana edasi osalemiseks.
33.LN-i eestkostja JN arvamuse kohaselt peaks ema olema kinnises hooldekodus. JN elab XXXXXX, tal on perekond ja väikesed lapsed ning ta ei taha ema eest vastutada. Need asjaolud selgitavad seda, miks JN ei taha olla ema eestkostjaks, kuid ei põhjenda vajadust paigutada isik tema tahte vastaselt hooldekodusse.
Malle Seppik
Gaida Kivinurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.