Kohtulahend

Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse teostatud tööde eest kokku 107 799, 90 krooni. 13.09.2005 toimunud eelistungil esitas hageja kohtule avalduse rahalise nõude suurendamiseks viivise 53 899, 95 krooni võrra. Hageja tugines viivisenõudes pooltevahelise lepingu p-le 6.2, kuna kostja on hageja esitatud arve 107 799, 90 krooni tasumisega viivitanud 745 päeva. Arvestuslikuks viivise suuruseks päevas on 539 krooni ning kogu võlgnetav viivis seisuga 13.09.2005 moodustab 401 555 krooni. Kuna viivise summa on ebamõistlikult suur, taotles hageja sellest viivisena 53 899, 95 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi põhjendus Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja esitas 01.06.2004 vastuhagi, mille palus kohtul läbi vaadata koos põhihagiga. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt on ta töövõtulepingu nr 04 hinnast 502 445 kroonist tasunud hagejale 455 818, 66 krooni. Töövõtulepingu p 8.1 kohaselt on lepinguga ettenähtud tööde maksumuseks 502 445 krooni. Töövõtulepingu p-s 8.2 sätestatu kohaselt on hindade ja mahtude korrigeerimine võimalik pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, kui tööde teostamise käigus ilmneb lisatööde tegemise vajadus. Hageja ja kostja ei sõlminud täiendavaid kokkuleppeid, seega oli töövõtulepingu alusel teostatud tööde hinnaks enne kostja poolt hinna alandamist 502 445 krooni. Lisatud maksekorraldusest nähtuvalt on kostja ja temaga seotud äriühing AS Feenoks hagejale tasunud ehitustööde eest kokku 455 818, 66 krooni. Kostja kinnituse kohaselt on kõik AS-i Feenoks nimelt tasutud arved käsitletavad kostja poolt töövõtulepingu alusel tehtud maksetena. Eeltoodust tulenevalt on kostjal töövõtulepingu esialgsest hinnast tasumata vaid 46 626, 34 krooni. Ainuüksi seetõttu on 61 173, 56 krooni hageja esitatud nõudest alusetu. Hageja jättis kostjale ehitustööd osaliselt üle andmata. Kui tööde tegemise käigus ilmnes, et hageja ei teosta ehitustöid kvaliteetselt, teatas kostja hagejale, et ei võta ühtegi akti enne vastu, kui tööd on lõpetatud. Ehkki töövõtulepingu p 5.1.6 kohaselt pidid tööd täielikult valmis olema hiljemalt 27.06.2003, ei olnud hageja neid ka 2003.a augustikuu alguseks veel lõpetanud. Kostja saatis hagejale 08.08.2003 faksi teel kirja, milles palus hagejal puudused kõrvaldada ja tööd lõpetada hiljemalt 11.08.2003. Hageja seda ei teinud. Samas soovis ta, et kostja talle tehtud tööde eest maksaks. Kuna tööd olid teostatud osaliselt ning kostja soovis, et hageja tööd lõpetaks, otsustas kostja teha veel ühe ettemakse ning tasuda osa seni tasumata töövõtulepingu hinnast 107 799, 90 kroonist. Kuna kostja oli varem hagejale teatanud oma keeldumisest võtta arveid ja akte vastu enne, kui tööd on lõpetatud, palus ta hagejal nimetada summa, millises ulatuses hageja hiljem arve esitab. Hageja palus kostjal tasuda 61 173, 56 krooni, mida kostja käsitles lepingu hinna vabatahtliku vähendamisena, kuna lepinguliste tööde tähtaega oli oluliselt ületatud ja tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Tulenevalt sellest, et nimetatud summa tasumisel 12.08.2003 ei olnud hageja arvet veel esitanud, märkis kostja maksekorralduse selgituseks lihtsalt ehitustööde eest. Peale ettemaksu tegemist andis hageja kostjale üle arve nr 51 summas 61 173, 56 krooni. Arvele ei olnud lisatud ehitustööde akti. KVL Ehitus OÜ ei asunud töid lõpetama ega töödes esinevaid puudusi kõrvaldama, vaid saatis 29.08.2003 kostjale kirja, milles viitas arvele nr 51 kui lisatööde eest esitatud arvele, ehkki pooltel lisatööde osas kokkulepet ei olnud. Samuti oli kirjale lisatud arve nr 50 summas 107 799, 90 krooni. 11.09.2003 saatis kostja hagejale uue kirja, milles teatas, et kuna KVL Ehitus OÜ ei ole ilmunud töid lõpetama, on ta sunnitud kasutama teiste ehitusfirmade teenuseid. Kostja asus seisukohale, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta lepingu tingimustele ning need pole nõuetekohase kvaliteediga, mistõttu on tal õigus alandada töövõtulepingu hinda võrdeliselt lepingu täitmise väärtuse suhtega kohase täitmise väärtusesse. Hageja poolt lõpetamata jäetud tööde lõpetamiseks ning puuduste kõrvaldamiseks tehtavate kulutuste maksumus oli kostja hinnangul 116 890, 80 krooni. Tulenevalt

lepingu tingimustest on kostjal õigus vähendada töövõtulepingu hinda kulutuste võrra, mis tekivad seoses tööde lõpetamisega, s.h koristustööde teostamisega või töödes puuduste kõrvaldamisega. VÕS § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. 09.02.2004 saatis kostja KVL Ehitus OÜ-le tähtkirja, milles teatas, et alandab töövõtulepingu alusel tehtud tööde hinda 385 554, 20 kroonini ning palus tagastada kostja poolt töövõtulepingu alusel tasutud summa, mis ületab alandatud lepingu hinda, s.o 70 264, 46 krooni. Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 70 000 krooni. 03.10.2005 esitas kostja kohtule avalduse vastuhagis esitatud nõude suurendamiseks. Lepingu p 1.6 kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale tähtajaks tegemata tööde eest viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest tähtajaks tegemata tööde maksumusest. Vastavalt lepingu p-le 5.1.2 pidid kõik tööd olema lõpetatud hiljemalt 01.07.2003. Kõiki lepingujärgseid töid hageja ei teostanud. Kõik tööd, mis kajastuvad hageja ehitustööde aktis nr 38 ja arvel nr 50 hinnaga 107 799, 90 krooni, olid 11.09.2003 seisuga hageja poolt lõpetamata ning kostjale üle andmata. Nimetatud kuupäeval teatas kostja hagejale, et pöördub tööde lõpetamiseks teiste ehitusfirmade poole. Kostja arvestas hageja viivitust alates 02.07.2003 kuni 11.09.2003 ning palus viivis välja mõista 71 päeva eest. Kuna tähtajaks tegemata tööde maksumuseks oli 107 799, 90 krooni, on viivise suuruseks kostja arvestuse kohaselt 38 269 krooni (71 x 0,005 x 107 799, 90). Kostja palus hagejalt välja mõista kokku 108 269 krooni. Hageja seisukoht vastuhagi suhtes Hageja peab vastuhagi alusetuks. Pooled leppisid lepingut sõlmides kokku lepinguliste tööde liikides ja mahtudes ning tööde tegemise kohaks oli määratud Tallinnas X 12 asuvad kaupluseruumid maja keldrikorrusel ja I korrusel. Eelnimetatud töödega alustamisel esitas kostja hagejale ka ehitise keldri- ja esimese korruse ruumide projektplaanid, millistel olid näidatud tööde teostamise lahendused. Pooled leppisid kokku teostatavate tööde hinnas 502 445 kroonis (koos käibemaksuga). Tööde teostamise käigus tellis kostja hagejalt lisatöid, millised kajastusid kostja poolt 03.07.2003 faksi teel saadetud ehitise plaanil. Lisatöödena teostati põrandate betoneerimine 20 m2 ulatuses, põrandate betoneerimine 80 mm võrgul, polüsterooliga 50 mm 25 m2 ulatuses, seinte krohvimine 23 m2 ulatuses, kipsseina tööd 235,4 m2 ulatuses ning valmistati kaks välistreppi. Tulenevalt täiendavate lisatööde tegemise vajadusest lükkus lepinguliste tööde lõpptähtaeg edasi. Vastav õigus oli hagejal tulenevalt lepingu p 3.4 alap-st 1. Peale lepingujärgsete tööde teostamist 21.07.2003 koostas hageja akti nr 38 ja arve nr 50 ning esitas need kostjale 22.07.2003. Teostatud lisatööde kohta koostati 22.07.2003 akt nr 39 ja selle alusel arve nr 51 summas 61 173, 56 krooni, mis hageja esitas kostjale tasumiseks 28.07.2003. Kostja tasus arve nr 51 täies ulatuses 12.08.2003, s.o peale seda, kui hageja oli kostja 08.08.2003 koostatud aktis nimetatud aktsepteeritavad puudused kõrvaldanud. Hageja edastas kostjale 29.08.2003 tähtkirjaga taotluse arve tasumiseks koos tööde teostamise akti ning arvega. Vastavas taotluses koos lisadega oli esitatud teade, et hageja on kõik lepingujärgsed tööd teostanud ja soovib neid kostjale üle anda. Teatise mittevastuvõtmisega kandis kostja omapoolset riski, milline oli seotud töövõtulepingu p-st 11.3 tulenevate tööde akteerituks lugemisega. Vastavalt lepingule oleks kostja pidanud reageerima 3 päeva jooksul alates akti kättesaamisest ja esitama motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise osas, mida ta aga ei teinud. Kostja ei pöördunud hageja poole ei puuduste kõrvaldamise ega vaegtööde tegemise taotlusega. Alles peale hagiavalduse saamist informeeris kostja hagejat temapoolsest töövõtulepingu hinna alandamisest. Alles siis esitati kostja poolt tõendid, nagu oleks kolmandad isikud teostanud osa vaegtöid 2003.a augusti alguses ning tegid töid ka peale 17.09.2003. Tähelepanu väärib seejuures asjaolu, et Tallinna Linnavalitsus on väljastanud kauplemisloa, mille alusel võis nimetatud ruumides alustada kauplemist juba alates 01.09.2003. Seetõttu on kostja väited, mille kohaselt ta on

kulutanud vaegtööde kõrvaldamiseks 116 890, 80 krooni, alusetud. Kostja seisukoht, et tema poolt hagejale tasutud 61 173, 56 krooni näol on tegemist töövõtulepingujärgse maksega, mitte aga lisatööde eest tasumisega, on alusetu. Maakohtu otsus ja selle põhjendused Maakohus rahuldas hagi nii põhivõla kui viivise osas, vastuhagi aga jättis rahuldamata. Antud kohtuvaidlus tuleneb asjaolust, et pooled ei ole järginud küllaldase hoolega pooltevahelise lepingu vastavaid sätteid töövõtja poolt tehtud tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde tellijale, samuti pole järgitud seaduse vastavaid sätteid. Kohus juhindus kohus VÕS § 635 lg-test 1 ja 3, § 637 lg-test 3 ja 4, §-st 638 ning §-st 649. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 649 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Asjas esitatud töövõtulepingu nr 04 p 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks X 12 ehitus- ja viimistlustööd vastavalt töövõtja kalkulatsioonile. Lepingu tähtajad olid sätestatud lepingu p-s 5.1, töid alustati 27.05.2003, tööde lõpetamise tähtajaks oli 27.06.2003. Lepingu maksumuseks oli lepingu p 8.1 kohaselt 502 445 krooni (hind sisaldas käibemaksu). Lepingu p 8.3 kohaselt toimus teostatud tööde eest tasumine vastavalt käesoleva lepingu lisas toodud finantseerimisgraafikule (mida kohtule ei esitatud). Hageja on asjas esitanud 21.07.2003 ehitustööde akti nr 38, mille kohaselt on tema poolt teostatud üldehitustöid (treppide betoneerimine, põrandate plaatimine (ilma plaatide maksumuseta), seinte krohvimine) kogusummas 107 799, 90 krooni, mille kohta väljastati 21.07.2003 kostjale arve nr 50. 29.08.2003 saatis hageja kostjale kirja (tähitult), milles teatas, et kõik lepingujärgsed tööd X 12 asuval objektil on teostatud vastavalt lepingutingimustele, milliseid muudeti osaliselt seoses täiendavate tööde teostamise vajadusega. Lepingujärgsete tööde valmimise järel andis hageja kostja esindajale 22.07.2003 lepingujärgsete viimaste tööde teostamise osas üle tööde akti nr 38 ning arve nr 50 summas 107 799, 90 krooni. Akti nr 38 alusel tehtud tööde eest ei ole kostja hagejale tasunud, kuid 12.08.2003 tasus lisatööde eest akti nr 39 alusel, mille kohta esitati arve nr 51 summas 61 173, 56 krooni. Poolte vahel ei ole kirjalikku kokkulepet lisatööde tegemiseks, samuti puudub kokkulepe tööde täitmise tähtaegade muutmise osas seoses kostja tellimusel lisatööde tegemisega. Kuigi kostja vastava kokkuleppe olemasolu ei kinnita, on ta tasunud hagejale lisatööde akti nr 39 alusel 61 173, 56 krooni, tasudes täies ulatuses 22.07.2003 arve nr 51. Seega on kostja lisatööde tegemist faktiliselt aktsepteerinud, need vastu võtnud aktis märgitud tähtaegadel ja mahtudes ning tööde eest ka tasunud. Antud summa tasumist kinnitas kohtule ka kostja ise, väites samas, et nimetatud summa tasuti lepinguliste tööde eest. Kostja kui tellija käitumist ei pidanud kohus kooskõlas olevaks hea usu põhimõttega: kostja on aktis nr 39 nimetatud lisatööde tegemist nende tööde eest tasumisega aktsepteerinud. Seega pole hageja kostja objektil teostanud lisatöid 61 173, 56 krooni ulatuses omal algatusel, vaid kostja tellimusel ja teadmisel. Antud asjaolu kinnitas kohtule oma seletuses ka hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Erkki Viitkar. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 3.4 alap 1 kohaselt on töövõtjal õigus muuta lepingu p 5.1.1 ja 5.1.2, juhul kui tellija soovib muutusi ehituse projektdokumentatsioonis ja sellega kaasneb eelnevate tööde ümbertegemise või täiendavate tööde tegemise vajadus. Kohtu arvates olnuks korrektne, kui lepinguosalised, tulenevalt vajadusest teostada vaidlusalusel objektil täiendavaid või lisatöid, oleksid vormistanud lisatööde osas ka vastava lepingu lisa, milles oleks määratletud lisatööde mahud, tööde maksumus jms, vältimaks tekkinud vaidlust. Samas nähtub hageja esitatud tööde aktist nr 39 veenvalt asjaolu, et selles aktis on kõik lisatööd loetletud ning ära märgitud ka tehtud tööde mahud ning antud akti alusel on hageja esitanud kostjale tasumiseks ka arve, mille viimane tasus. Kostja väidet, et tegemist oli ettemaksuga,

ei hinnanud kohus tõeseks, sest selline käsitlus ei olnud kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Kohus luges tõendatuks, et hageja saatis kostjale arve nr 50 koos ehitustööde aktiga nr 38 korduvalt, s.h täht- või väärtsaadetisena vähemalt 2-l korral. Kostja pidanuks vastavalt pooltevahelise lepingu p-le 11.3 aktis nr 38 märgitud tööd vastu võtma mõistliku aja jooksul (3 päeva) alates teostatud tööde aktide saamise päevast ja need allkirjastatult töövõtjale tagastama või esitama kirjalikult motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Vastasel korral loetakse seaduse mõttest tulenevalt töövõtja poolt üle antud tööd tellija poolt vastuvõetuks. Kostja esitas kohtumenetluse käigus tõendina hageja poolt viimistlustöödes tegemata jätmisi ja puudusi kajastava fototabeli, mis on koostatud Konstatin Uskevitši poolt. Kohus ei pidanud võimalikuks hageja osaluseta koostatud fotode põhjal järeldada teostatud töödes kostja väidetud puudusi. Hageja nõustus, et kostja on oma 07.08.2003 kirjas osundanud pisipuudustele hageja tehtud töödes ning palunud need kõrvaldada 11.08.2003. Muid usaldusväärseid dokumentaalseid tõendeid töödes esinenud puuduste kohta asjas esitatud ei ole. 11.09.2003 kirja saamist kostjalt hageja ei kinnitanud. Tööde teostamise osas pidas kohus oluliseks ka asjaolu, et AS-le Feenoks anti X 12 asuvale kauplusele kauplemisluba alates 01.09.2003. Üldteadaolevalt väljastatakse ettevõtjale kauplemisluba kaupluseruumide kasutamiseks kauplusena peale erinevate linnaametite vastavate kooskõlastuste saamist. Seega pidid kaupluseruumides ehitus- ja viimistlustööd olema lõpetatud ca 1 kuu enne kauplemisloa väljastamist. Seega pidid hageja poolt lepingus kokkulepitud tööd ning ka lisatööd olema lõpetatud juulis 2003 või augustikuu esimesel poolel. Seda asjaolu kinnitavad ka hageja esitatud teostatud tööde aktid nr 38 - 21.07.2003 ja nr 39 - 22.07.2003. Ehitise kasutusloa saamise eelduseks on ehitise tegelik valmidus, antud juhul kaupluseruumide valmidus. Kostja poolt 11.09.2003 viidatud puuduste alusel ei oleks antud ehtise kasutusluba ning kaupluseruumide kasutamiseks ei oleks väljastatud ka kauplemisluba. Kuna kauplemisluba väljastati 01.09.2003, pidid ehitustööd olema selleks ajaks lõpetatud, sest ruume sai kasutada ettenähtud otstarbel. Kuna kostja on oma vastuväited koos tõenditega tööde kvaliteedi kohta esitanud alles kohtumenetluse ajal ning esitanud hagejale avalduse lepinguhinna alandamiseks samuti alles pärast kohtult hagiavalduse saamist, leidis kohus, et kostja ei ole tööde vastuvõtmisel tellijana ilmutanud küllaldast hoolt, jättes õigeaegselt tööde kvaliteedi kontrollimata. Kohus leidis, et kostja sellekohased vastuväited ei tugine seadusele ning kostja ei ole nende kinnituseks esitatud ka usaldusväärseid tõendeid. Tunnistajate J. M ja I. F ütlused jättis kohus kõrvale, sest neist ei ilmnenud asjas olulist tähtsust omavaid asjaolusid. Nii ei mäletanud tunnistaja Igor Fomitšev, mis aastal vaidlusaluseid töid teostati ning mitu nädalat tööde tegemine venis ja miks venis; tunnistaja J. M arvates üldjuhul lepingus konkreetsetes mahtudes kokku ei lepita, ruutmeetrid olid kirjas hageja hinnapakkumises jne. Ülaltoodu põhjal jõudis kohus järeldusele, põhihagi kuulub rahuldamisele: hagi on õiguslikult põhjendatud nii põhivõla kui ka viivise osas. Asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja on vaidlusalused tööd teostanud ning nende tööde eest on kostjal seniajani osaliselt tasumata. Viivise arvestuslikku külge ei ole kostja vaidlustanud. Kohus jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Asjas esitatud tõenditest võib järeldada, et kostjal tellijana oli samal ajal ka teisi töövõtjaid teistel objektidel. Samas ei ole võimalik kostja esitatud tõenditest järeldada neid asjaolusid, mida kostja soovib tõendada. Kohus jättis tähelepanuta kostja 09.02.2004 avalduse töövõtulepingu nr 04 alusel tehtud tööde hinna alandamiseks VÕS § 112 lg 2 alusel, sest avaldus on esitatud alles peale hagiavalduse kohtu kaudu saamist. Pealegi on kostja oma avalduses määranud kindlaks rahasumma suuruse, mille võrra ta lepinguhinda alandada soovib, kuid ei ole seda arvestuslikult põhjendanud. Kas summa on vastavuses väidetava kohustuse mittetäitmise väärtuse suhtega kohase täitmise väärtusesse, ei ole teada. Tulenevalt VÕS § 112 lg-st 1, kui

lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (kohustuse täitmise aja seisuga). VÕS § 112 lg 5 kohaselt ei või üks lepingupool hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Vaatamata sellele, et kostja esitas 07.08.2003 avalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtajaga 11.08.2003, ei esitanud ta seejärel mõistliku aja jooksul hagejale avaldust lepinguhinna alandamiseks. Seega, kuna kostja tööde täitmise aja seisuga ei tõstatanud lepingust tulenevate kohustuste mittekohase täitmise küsimust, puudub tal õiguslik alus esitada sellekohast avaldust alles kohtumenetluse kestel. Kostja esitatud tõendeid väidetavate lepinguliste suhete kohta juriidiliste isikute vahel ei pidanud kohus kohasteks, sest nende põhjal ei saanud teha järeldust, et kostja on kandnud täiendavaid kulutusi hageja poolt täitmata jäetud kohustuste täitmisega seonduvalt. Seda ei võimaldanud ka kostja esitatud arved (tl 145-153). Apellatsioonkaebuse põhjendus Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hageja nõuded rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Maakohus on rikkunud otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning tuvastanud ebaõigesti asjaolusid ja jätnud osa asjas olulisi asjaolusid üldse tuvastamata. Asja menetlemisel rikkus maakohus menetlusnorme alljärgnevalt. Maakohus rikkus TsMS § 5 lg 1 ja 2 ning § 231 lg 2 ja 4, lugedes kostja poolt tõendamatuks 11.09.2003 pretensiooni saatmise, mille hageja võttis omaks ning mille suhtes poolte vahel puudus vaidlus; leides, et OÜ-ga Alpha Marketing seonduvad dokumendid ei oma puutumust käesoleva asjaga, kuna hinnapakkumine ja arve on esitatud AS-le Feenoks, mitte kostjale; jättes tähelepanuta OÜ Baltehitus poolt lepingu nr 003 tähtaja edasilükkamist puudutavad kooskõlastusaktid; lugedes tõendamatuks hageja poolt lepingulise tähtaja ületamise, hoolimata sellest, et hageja võttis nimetatud asjaolu omaks. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg 3 ja 4, leides, et AS TVS Partnerid 17.09.2003 kooskõlastusest ei nähtu, millist objekti see puudutab ning asudes seisukohale, et AS TVS Partnerid poolt tööde tegemist ja nende eest tasumist tõendavad dokumendid ei ole veenvad tõendid selle kohta, et kostja on kandnud täiendavaid kulutusi seoses hageja poolt kohustuste täitmata jätmisega. Kohus ei pidanud tõendatuks, et kostja poolt esitatud fotod on tehtud 19.08.2003 X 12 ehitusobjektil. Neile tõenditele on hageja vastu vaielnud esmakordselt alles kohtukõne teesides. Maakohus rikkus TsMS § 231 lg 1, lugedes väidetavalt üldtuntud asjaolu põhjal (et ettevõtjale väljastatakse kauplemisluba kaupluseruumide kasutamiseks kauplusena peale erinevate linnaametite vastavate kooskõlastuste saamist) tuvastatuks asjaolusid, mis ei ole kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Seda rikkumist kinnitab veenvalt ka Riigikohtu seisukoht, et kohus peab protsessi käigus teatama pooltele võimalusest lugeda mingi asjaolu üldiselt teadaolevaks ning juhul, kui üks pooltest leiab, et seda asjaolu ei saa lugeda üldiselt teadaolevaks, peab kohus otsuses selle poole väidetele vastama ja nendega mittenõustumist põhjendama (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-44-04). Maakohus rikkus TsMS § 229 lg 1 ja 2, tuginedes asjas olulist tähendust omava asjaolu tuvastamisel hageja seadusliku esindaja seletusele. Tuginedes Erkki Viitkari seletustele leidis kohus, et hageja ei ole teostanud kostja objektil lisatöid 61 173, 56 krooni ulatuses omal algatusel, vaid kostja tellimusel ja teadmisel. Kohus rikkus ka TsMS § 272 lg 1 ja 3, § 329 lg 1 ja 2 ning § 392 lg 1 p 3: kuni põhiistungini ei esitanud hageja mitte ühtegi vastuväidet kostja poolt esitatud tõendite usaldusväärsusele ja veenvusele, s.o ei vaidlustanud nende õigsust. Ka kohtuistungil esitas hageja (kaebuses ekslikult „kostja“) üksnes paar ebamäärast ja motiveerimata vihjet tõendite ebaveenvuse kohta, kusjuures kostja esitas koheselt vastuväite, et tal ei ole võimalik alles kohtuistungil esitatud uutele väidetele vastuväiteid esitada. Seega oleks kohus pidanud vastavad väited tähelepanuta jätma. Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1 ja 2, § 436 lg 1 ning TsMS 442 lg 8, jättes osa tõendeid üldse

tähelepanuta. Otsuse põhjendavas osas ei ole isegi mitte mainitud mõnede kostja esitatud tõendite olemasolu. Enamik kostja poolt esitatud tõendeid on jäetud igakülgselt uurimata ja põhjendamata, miks kohus nendega ei arvesta. Tuvastamata on jäetud asjas olulist tähendust omavad asjaolud. Otsuses on jäetud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja faktiliste väidetega. Otsuses puudub hinnang mitme kostja faktiväite osas. Poolte vahel puudus vaidlus selles, milline oli töövõtulepingu algne hind (502 445 krooni) ja kui palju kostja on hagejale tasunud (455 818, 66 krooni). Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata TsÜS § 78 lg 3, eirates pooltevahelises lepingus ühemõtteliselt ette nähtud lisatöödes kokkuleppimise vormi. Kohus oleks pidanud õiguslikult põhjendama, kuidas kokkuleppe olemasolu tuvastatuks lugemine on kooskõlas TsÜS § 78 lg-ga 3. Kohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 112 lg 1 ja 2, leides, et 09.02.2004 avaldust hinna alandamiseks ei saa arvestada, kuna kostja ei esitatud seda mõistliku aja jooksul peale lepingu rikkumist: kostja esitas avalduse alles pärast tema vastu hagiavalduse esitamist. Kohatu on kohtu etteheide, et kostja hinna alandamise avaldusest ei nähtu, millise aja seisuga on arvestus tehtud. Asjaolude ebaõige tuvastamine, mis on tingitud menetlusõiguse normide rikkumisest ja materiaalõiguse normide ebaõigest kohaldamisest, viis ebaõige lahendini. Maakohus tuvastas vääralt, et poolte vahel oli kokkuleppe lisatööde tegemiseks; jättis tuvastamata, et hageja ei ole tegelikult lisatöid teostanud; jättis tuvastamata, et hageja rikkus pooltevahelises töövõtulepingus sätestatud tööde teostamise tähtaega ja oli kohustatud maksma viivist ning et hageja tehtud töödes oli puudusi ja tööd olid osaliselt lõpetamata; tuvastas vääralt, et kostja ei kandnud kulutusi seoses puudustega hageja tehtud töödes ning et kostja esitatud hinna alandamise avaldus ei olnud põhjendatud. Apellant ei nõustu kohtu poolt sellekohastele tõenditele antud hinnanguga. Samuti oli 12.09.2006 istungi protokollis viga, mille parandamist kostja taotles, kuid millise taotluse jättis kohus rahuldamata. Protokolli kohaselt ütles kostja esindaja „Tööde tegemist saab ainult oletada“, kuid tegelikult ütles esindaja „Tööde tegemise aega saan ainult oletada“. Kostja vastas hageja küsimusele selle kohta, millal Alpha Marketing oma töid teostas. Vastupidiselt kohtu arvamusele oli antud juhul tähtis ka tööde teostamise aeg. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja peab maakohtu otsust seaduslikuks ja põhjendatuks ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kaevatava kohtuotsuse lõppjäreldus on õige, mistõttu tuleb see kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Küll vajavad otsuse põhjendused osaliselt täpsustamist. 23.05.2003 sõlmitud töövõtulepinguga võttis hageja endale kohustuse teha X 12 objektil ehitus- ja viimistlustöid vastavalt kalkulatsioonile, kostja aga kohustuse tööde teostamise eest täies ulatuses ja lepinguga ettenähtud korras tasuma. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et lepingu maksumuseks oli 502 445 krooni, kuid pooled vaidlesid selle üle, kas akti nr 38 alusel 22.07.2003 esitatud arve nr 50 summas 107 799, 90 krooni on kostja pool tervikuna tasumata või on arves nr 51 märgitud summa tasumisega osa nimetatud summast tasutud. Seega tuli vaidluses eelkõige tuvastada, kas hagejal oli õigus saada teostatud lisatööde eest tasu, samuti see, kas hageja on lepingut rikkunud, mis annaks kostjale õiguse nõuda hinna alandamist VÕS § 112 alusel (ning millest tulenevalt oli kostjal õigus keelduda töö vastuvõtmisest). Lepingu p 11.3 kohaselt tuli tööde üleandmise - vastuvõtmise kohta vormistada kirjalik akt, millele kirjutavad alla tellija ja töövõtja esindajad. Tellija võttis endale

kohustuse kirjutada teostatud tööde aktidele alla 3 tööpäeva jooksul alates aktide saamisest ja need töövõtjale tagastada või esitada kirjalikult motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Vastasel korral loeti tööd vastuvõetuks. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ehitustööde akt nr 38 ja vastav arve nr 50 koos taotlusega arve tasuda on kostjale saadetud tähitud kirjaga 29.08.2003. Kirja kohaselt on nii akt kui arve kostja esindajale üle antud 22.07.2003, kuid tööde eest ei ole tasutud. Kuigi kostja ei kinnitanud akti ja arve saamist, võis asjas esitatud tõendite põhjal teha järelduse, et arved nr 50 ja 51 koos vastavate aktidega olid kostjale üle antud (arve nr 51 saamist on kostja esindaja menetluses ka kinnitanud, kuigi väitnud, et sai selle pärast tasumist 12.08.2003). Aktide-arvete üleandmise kohta ei osanud midagi täpsemat öelda ka tunnistaja Jaan Mäekivi, kes väitis, et akte üle ei antud, lisades samas, et aktid esitati kostjale raha saamiseks (tl 218). Asja materjalist nähtuvalt esitas kostja hagejale puuduste kõrvaldamise kohta kirja (hageja väitel sai ta selle faksi teel 08.08.2003), milles nimetatud puudusi hageja oma väite kohaselt osaliselt aktsepteeris ja kõrvaldas (hageja 24.11.2004 vastus vastuhagile – tl 109). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks keeldunud puuduste kõrvaldamisest või et pärast kirjas määratud tähtaega 11.08.2003 oleks poolte vahel esinenud selles osas erimeelsusi. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et 12.08.2003 kandis kostja arve nr 51 järgi rahasumma hagejale üle. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pärast kõnealust kuupäeva oleks kostja esitanud hagejale põhjendusi töö eest tasumata jätmise kohta ja nõudnud puuduste kõrvaldamist. Kostja esindaja väide, mille kohaselt ta arvas, et hageja on hinna alandamist aktsepteerinud, ei ole seetõttu asjakohane. Antud juhul võib lugeda märgitud kuupäevast tähtaega, mille jooksul oli kostja kohustatud töö vastu võtma või esitama oma vastuväited. Kuigi kohus on ekslikult märkinud, et 11.09.2003 kirja saamist hageja ei kinnitanud, ei oma see asjaolu vaidluse lõppjärelduste osa tähendust. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Lepingu p-st 11.3 tulenevalt oli hagejal kui töövõtjal õigus lugeda tööd vastuvõetuks. Maakohus hindas tõendeid õigesti. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega tsiviilprotsessi võistlevusest ning sellele tugineva viitega menetlusnormide rikkumisele. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited; § 95 lg-test 1 ja 2 tulenevalt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Samad põhimõtted tulenevad ka alates 01.01.2006 kehtiva TsMS §-dest 230 ja 232. Seega lasus kohtul kohustus kujundada tõendite kogumile antud hinnangu põhjal oma seisukohad ning teha neile tuginevalt asjas otsustus. Hageja ei pidanud eraldi igat tõendit vaidlustama, vaid piisas sellest, kui ta esitas oma positsiooni ning seda kinnitavad tõendid. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et kohtul ei olnud alust hageja seadusliku esindaja seletust kui tõendit arvestada. Antud juhul ei ole kumbki pool pidanud vajalikuks esitada tõendina poole (seadusliku esindaja) seletust (mis alates 01.01.2006 kehtinud protsessiseaduse kohaselt pidi olema antud vande all). Seetõttu ei saanud maakohus hageja seletusele ka tugineda. See aga ei muuda ebaõigeks kohtu järeldust lisatööde tegemise kohta. Asjas esitatud tõendite põhjal saab järeldada, et tegemist oli pooltevahelise kokkuleppe alusel teostatud lisatöödega (töödega, mida lepinguline maht ei hõlmanud). Kostja on nimetatud tööde eest tasumisega seda ka kinnitanud (arve nr 51 summas 61 173, 56 krooni). Kostja lepingulise esindaja poolt kohtumenetluses esitatud väide, et tegemist ei olnud lisatööde eest tasumisega, vaid lepinguliste tööde eest tasutud ettemaksuga, jäi paljasõnaliseks ega olnud kooskõlas teiste tõenditega. Lisatööde kohta koostatud akti nr 39 ja vastava arve summas 61 173, 56 krooni kättesaamist kinnitab arve sendise täpsusega tasumine. Lisatööde tegemist kostja sisuliselt ka ei eitanud, kuigi vaidles vastu sellekohase kokkuleppe

olemasolule (12.02.2004 vastus hagile – tl 36-41). Kohus märkis õigesti, et kuigi lepingust tulenevalt oleksid pooled pidanud vastava kokkuleppe vormistama kirjalikult, ei tulene selle puudumisest kostja õigus jätta tehtud töö eest tasumata (või arvestada selle eest tasutud summa teise arve järgi tasutuks). Kohtul ei olnud alust teha järeldust, nagu oleks hageja omaalgatuslikult tööde mahtu suurendanud. Pealegi viitasid ka muud asjaolud sellele, et pooled ei pidanud lepingu kokkulepetest rangelt kinni (lepingu p 8.3 kohast finantseerimisgraafikut kohtule ei esitatud). Eeltoodust tulenevalt ei olnud alust arvestada arve nr 51 järgi tasutud summat arve nr 50 osalise tasumisena. Vastuhagi lahendamiseks tuli kohtul tuvastada, kas kostjal oli õigus nõuda tasu vähendamist ning lepingus kokkulepitud sanktsiooni kohaldamist. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepingulised tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, siis jättis ta vastuhagi rahuldamata põhjendatult. Kohus märkis siinkohal õigesti, et kostja ei käitunud töövõtulepingu täitmisel tellijana heas usus. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada töövõtja poolset tähtaja rikkumist. Kui kohus leidis, et kostjal ei olnud alust nõuda hinna alandamist, ei pidanud ta kostja ja kolmandate isikute vahelisi suhteid tõendavaid dokumente hindama. Asjaolu, et kohus ei ole eraldi kõiki neid tõendeid käsitanud, ei ole hinnatav menetlusõiguse normide rikkumisena. Eeltoodud põhjusel ei vajanud eraldi hinnangut ka kostja poolt esitatud fotod. Pealegi nähtub asja materjalist, et X 12 ehitusobjekt oli oma mahult oluliselt suurem, kui seda kajastab pooltevaheline leping, ning et töid teostasid seal mitmed töövõtjad. Kohtu hinnang kauplemisloale kui ehitustööde lõpetamist tõendavale asjaolule ei ole käsitav viitena üldteada asjaolule, vaid kohus on seda hinnanud kogumis teiste tõenditega. Kuigi ka see tõend ei oma varemmärgitud põhjendustel asjas tähtsust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tulenevalt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jäetakse kohtukulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse, lg 8 kohaselt jaotatakse sama viisil ka apellatsioonimenetluse kulud. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlust apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks esitanud.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

U. Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.