2-04-10/2 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 31.10.2006.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtule 07.01.2004.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.05.2003.a. töövõtulepingu XXX, mille allkirjastamisel esindas kostjat KU. Hageja teostas lepingu alusel töid AS-i kaupluseruumides aadressil XXX . Teostatud tööde põhjal koostatud aktide alusel esitas hageja arved, mis jooksvalt ka tasuti. tööde lõpetamisel koostatud akti alusel esitatud arvet XXX kostja aga ei tasunud. Arve XXX ja selle aluseks olnud akt XXX edastati kostjale 22.07.2003.a.. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p.-st 11.3. lähtuvalt kohustus kostja tööde aktid allkirjastama kolme päeva jooksul või need sama tähtaja jooksul töövõtjale allkirjastamata tagastama koos kirjaliku motiveeritud põhjendusega tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Nimetatud tähtaja jooksul ei esitanud kostja hagejale teostatud tööde või vormistatud dokumentidega seonduvalt ühtegi pretensiooni. Hageja esitas kostjale 29.08.2003.a. omapoolse kirjaliku taotluse arve XXX nõuetekohaseks tasumiseks. 01.10.2003.a. esitas hageja kostjale tähtkirjaga veelkordselt omapoolsed seisukohad tasumata arve ja selle alusdokumentide osas, kuid kiri tagastati hagejale postiteenuse osutaja poolt hoiutähtaja möödumisel. Lähtudes kostja soovimatusest tekkinud vaidlusküsimis pooltevaheliste läbirääkimiste käigus lahendada, on hageja seisukohal, et kostja soovib oma lepingulisest kohustusest alusetult vabaneda. Kokku võlgneb kostja hagejale teostatud tööde eest 107 799.90 krooni, millise summa kohest tasumist hageja kostjalt kohtu kaudu nõuab. Hageja palub kohtukulud riigilõivuna ning õigusabikulud jätta samuti kostja kanda ning need kulud välja mõista kostjalt hageja kasuks. 13.09.2005.a. toimunud eelistungil esitas hageja kohtule avalduse rahalise nõude suurendamiseks viiviste võrra summas 53 899.95 krooni. Hageja palub oma täiendavas avalduses tuginedes pooltevahelise lepingu p.-le 6.2. mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis summas 53 899.95 krooni, kuna kostja on hageja esitatud arve summas 107 799.90 krooni tasumisega viivitanud 745 päeva. Arvestuslikuks viivise suuruseks päevas on hageja arvestuse kohaselt 539 krooni ning kogu võlgnetav viivis seisuga 13.09.2005.a. moodustab kokku 401 555. krooni. Kuna antud viivise summa on ebamõistlikult suur, taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivistena täiendavalt 53 899.95 krooni. Kostja vastuväited hagile ja kostja asjas esitatud vastuhagi. Kostja hagi ei tunnista ja palub see kohtul kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Kostja esitas asjas vastuhagi, mille palus kohtul läbi vaadata koos põhihagiga. Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt leiab kostja, et ta on poolte-vahelise 23.05.2003.a. töövõtulepingu XXX hinnast 502 445 krooni tasunud hagejale 455 818.66 krooni. Töövõtulepingu p. 8.1. kohaselt on lepinguga ettenähtud tööde maksumuseks 502 445 krooni. Töövõtulepingu p.-s 8.2. sätestatu kohaselt on hindade ja mahtude korrigeerimine võimalik pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega, kui tööde teostamise käigus ilmneb lisatööde tegemise vajadus. Hageja ja kostja ei ole sõlminud mitte mingisuguseid täiendavaid kokkuleppeid, seega oli töövõtulepingu alusel teostatud tööde hinnaks enne hinna alandamist kostja poolt 502 445 krooni. Kostja vastusele lisatud maksekorraldusest nähtub, et kostja ning temaga seotud äriühing AS on hagejale tasunud tööde eest kokku 455 818.66 krooni. Kostja kinnituse kohaselt on kõik AS-i nimelt tasutud arved hagejale käsitletavad kostja poolt töölepingu alusel tehtud maksetena. Eeltoodust tulenevalt on kostjal töövõtulepingu esialgsest hinnast tasumata vaid 46 626.34 krooni. Ainuüksi seetõttu on 61 173.56 krooni hageja esitatud nõudest alusetu. Hageja jättis kostjale tööd osaliselt üle andmata. Kui tööde tegemise käigus ilmnes, et hageja ei teosta töid kvaliteetselt, teatas kostja hagejale, et ei võta ühtegi akti enne vastu, kui tööd on lõpetatud. Ehkki töövõtulepingu p.-i 5.1.6. kohaselt pidanuks tööd täielikult valmis olema hiljemalt 27.06.2003.a., ei olnud hageja neid ka 2003.a augustikuu alguseks veel lõpetanud. Kostja saatis hagejale 08.08.2003.a. faksi teel kirja, milles palus hagejal puudused kõrvaldada ning tööd

lõpetada hiljemalt 11.08.2003.a. Hageja ei ilmunud talle kostja poolt antud tähtaja jooksul töid lõpetama ning puudusi kõrvaldama. Samas soovis hageja, et kostja talle tehtud tööde eest maksaks. Kuna tööd olid teostatud osaliselt ning kostja soovis, et hageja tööd lõpetaks, otsustas kostja teha veel ühe ettemakse ning tasuda osa seni tasumata töövõtulepingu hinnast (107 799.90 krooni). Kuna kostja oli varem hagejale teatanud oma keeldumisest võtta arveid ja akte vastu enne, kui tööd on lõpetatud, palus ta hagejal nimetada summa, millises ulatuses hageja hiljem arve esitab. Hageja palus kostjal tasuda 61 173.56 krooni, mida kostja käsitles lepingu hinna vabatahtliku vähendamisena tulenevalt sellest, et lepinguliste tööde tähtaega oli oluliselt ületatud ning tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Tulenevalt sellest, et nimetatud summa tasumisel 12.08.2003.a. ei olnud hageja arvet veel esitanud, märkis kostja maksekorralduse selgituseks lihtsalt tööde eest. Peale ettemaksu tegemist andis hageja FIE IBile üle arve XXX summas 61 173.56 krooni. Arvele ei olnud lisatud tööde akti. Tööd lõpetama ning töödes puudusi kõrvaldama OÜ siiski ei asunud, vaid saatis 29.08.2003.a. FIE IBile kirja, milles viitas arvele XXX kui arvele lisatööde eest, ehkki pooled ei ole mitte mingisuguste lisatööde osas kokku leppinud. Samuti oli kirjale lisatud arve XXX summas 107 799.90 krooni. FIE IBi jaoks oli see lõplik kinnitus selle kohta, et OÜ-t ei saa usaldada. Seetõttu saatis kostja hagejale 11.09.2003.a. uue kirja, milles teatas OÜ-le , et kuna viimane ei ole ilmunud töid lõpetama, on FIE IB sunnitud kasutama teiste firmade teenuseid. Hageja-poolset tööde lõpetamata jätmist soovib kostja asjas tõendada tunnistajate ütlustega. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd ei vasta lepingu tingimustele ning need pole nõuetekohase kvaliteediga. FIE IB on alandanud töövõtulepingu hinda võrdeliselt lepingu täitmise väärtuse suhtega kohase täitmise väärtuses. OÜ poolt lõpetamata jäetud tööde lõpetamiseks ning mittenõuetekohaselt teostatud töödes puuduste kõrvaldamiseks tehtavate tööde maksumus on kostja hinnangul 116 890.80 krooni. Tulenevalt lepingu tingimustest on kostjal õigus vähendada töövõtulepingu hinda kulutuste võrra, mis tekivad seoses tööde lõpetamisega., s.h. koristustööde teostamisega või töödes puuduste kõrvaldamisega. VÕS § 112 lg. 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Nagu eespool märgitud, saatis IB 09.02.2004.a. OÜ-le tähtkirja, milles teatas, et alandab töövõtulepingu alusel tehtud tööde hinda 385 554.20 kroonini ning ühtlasi palus FIE IB hagejal tagastada kostjale viimase poolt töövõtulepingu alusel tasutud summa, mis ületab alandatud lepingu hinda, s.o. 70 264.46 krooni. Kostja palub oma vastuhagis kohtul välja mõista hagejalt kostja FIE IBi kasuks 70 000 krooni ning kohtukulud riigilõivuna ning õigusabile jätta samuti hageja kanda. 03.10.2005.a. esitas kostja kohtule avalduse vastuhagis esitatud nõude suurendamiseks. Avalduse kohaselt poolte-vahelise lepingu p. 6.1. kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale tähtajaks tegemata tööde eest viivist 0,5 % iga viivitatud päeva eest tähtajaks tegemata tööde maksumusest. Vastavalt lepingu p-le.

5.1.2.pidid kõik tööd olema lõpetatud hiljemalt 01.07.2003.a.. Tegelikkuses ei viinud hageja mõningaid lepingujärgseid töid kunagi lõpule. Kõik tööd, mis kajastuvad hageja tööde aktis nr. 38 ja arvel XXX hinnaga 107 799.90 krooni olid 11.09.2003.a. seisuga hageja poolt lõpetamata ning kostjale üle andmata. Nimetatud kuupäeval teatas kostja hagejale, et pöördub tööde lõpetamiseks teiste firmade poole, ei pea kostja õigeks viivise arvestamist nimetatud kuupäevale järgneva perioodi eest. Seega on hageja viivituse pikkuseks 71 päeva (02.07. – 10.09.2003.a.). Kuna tähtajaks tehtud tööde maksumuseks oli 107 799.90 krooni, on viivise suuruseks kostja arvestuse kohaselt 38 269 krooni. eeltoodut aluseks võttes palub FIE IB kohtul välja mõista OÜlt FIE IBi kasuks kokku 108 269 krooni. Hageja kirjalik vastus vastuhagiavaldusele Hageja leiab, et vastuhagi on asjas esitatud ilma õigusliku aluseta ning see tuleks kohtul jätta rahuldamata. Oma kirjalikus vastuses kinnitab hageja, et pooled leppisid lepingut sõlmides kokku lepinguliste tööde liikides ja mahtudes ning tööde tegemise kohaks oli määratud Tallinnas, Gonsiori 12 asuvad kaupluseruumid maja keldrikorrusel ja 1. korrusel. Eelnimetatud töödega alustamisel esitas kostja hagejale ka ehitise keldri- ja esimese korruse ruumide projektplaanid, millistel olid näidatud kokkulepitud tööde teostamise lahendused. Pooled olid kokku leppingud teostatavate tööde hinnas, milleks oli 502 445 krooni koos käibemaksuga. Tööde teostamise käigus tellis kostja hagejalt lisatöid, millised kajastusid kostja poolt 03.07.2003.a. faksi teel saadetud ehitise plaanil. Lisatöödena teostati hageja poolt põrandate betoneerimine 20 m2 ulatuses, põrandate betoneerimine 80 mm võrgul, polüsterooliga 50 mm 25 m2 ulatuses, seinte krohvimine 23 m2 ulatuses, kipsseina tööd 235,4 m2 ulatuses ning valmistati kaks välistreppi. Tulenevalt täiendavate lisatööde tegemise vajadusest lükkus lepinguliste tööde lõpptähtaeg edasi. Vastav õigus oli hagejal tulenevalt lepingu p.3.4. alap. 1. Peale töövõtulepingujärgsete tööde teostamist 21.07.2003.a. koostati hageja poolt akt nr. 38 ja arve nr. 50, millised esitas hageja kostjale 22.07.2003.a.

11.3.tulenevate tööde akteerituks lugemisega. Vastavalt osundatud lepingu p.-le oleks kostja pidanud reageerima 3 päeva jooksul alates akti kättesaamisest ja esitama motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise osas, mida kostja aga ei teinud. Kuivõrd kostja ei pöördunud enam hageja poole ei puuduste kõrvaldamise taotluse ega vaegtööde osas ning hagejal puudus vähimgi võimalus saada ühendust kostjaga, siis ainsa võimalusena võlgnevuse saamiseks esitas hageja kostja vastu hagi kohtusse. Hageja arvates ei ole vähetähtis ka asjaolu, et alles peale hagiavalduse saamist kohtust informeeriti hagejat esimest korda kostja poolt töövõtulepingu hinna alandamisest. Alles siis esitati kostja poolt tõendid, nagu oleks kolmandad isikud teostanud osa vaegtöid 2003.a. augusti alguses ning tegid töid peale 17. septembrit 2003.a. Hageja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Tallinna Linnavalitsus on väljastanud kauplemisloa, mille alusel võis nimetatud ruumides alustada kaplemist juba alates 01.09.2003.a. Eeltoodut aluseks võttes leiab hageja, et kostja esitatud vastuhagiavaldus, millest tuleneb, et kostja on väidetavalt kulutanud vaegtööde kõrvaldamiseks 116 890.80 krooni, millise summa osas on kostja arvates õigus lepinguhinda alandada ning et tema poolt hagejale tasutud 61 173.56 krooni näol on tegemist töövõtulepingujärgse maksega, mitte aga lisatööde eest tasumisega, on alusetu ning hageja palub kohtul rahuldada põhihagi ning vastuhagi jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjendused ning kohaldatav seadus Kohus leiab, et põhihagi tuleb rahuldada nii põhivõla ku viiviste osas, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata, ja seda kõike alljärgnevatel põhjendustel. VÕS § 635 lg. 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. VÕS § 637 lg. 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest ning samas lg. 4 sätte kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastu võetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Sama paragrahvi lg. 5 kohaselt ei pea tellija töö eest tasuma enne, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 sätte kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 649 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohus, kuulanud asjas ära poolte seisukohad ja põhjendused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid jõudis veendumusele, et antud kohtuvaidlus tuleneb asjaolust, et pooled ei ole järginud küllaldase hoolega poolte-vahelise lepingu vastavaid sätteid töövõtja poolt tehtud tööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde tellijale, samuti pole järgitud seaduse vastavaid sätteid, millele kohus ülalpool osundas ning millest juhindudes tuleb antud vaidlus lahendada. Asjas esitatud töövõtulepingu XXX 23.05.2003.a p.-i 2.1. kohaselt on lepingu objektiks XXX - ja viimistlustööd vastavalt töövõtja kalkulatsioonile. Lepingu tähtajad on sätestatud lepingu p.-s 5.1., tööde alustamine 27.05.2003.a. ning tööde lõpetamine 27.06.2003.a. Lepingu maksumuseks on lepingu p. 8.1.

kohaselt kokku lepitud 502 445 krooni (hind sisaldab käibemaksu). Lepingu p. 8.3. kohaselt toimub teostatud tööde eest tasumine vastavalt käesoleva lepingu lisas toodud finantseerimisgraafikule, samas osundatud finantseerimisgraafikut asjas kohtule esitatud ei ole ning selle olemasolu pole kohtule teada. Hageja on asjas esitanud tööde akti XXX 21.07.2003.a. (vt. tlk. 11), mille kohaselt on hageja poolt teostatud üld töid (treppide betoneerimine, põrandate plaatimine (ilma plaatide maksumuseta), seinte krohvimine) kogusummas 107 799.90 krooni ning samas summas väljastati kostjale ka arve XXX 21.07.2003.a.. 29.08.2003.a. on hageja saatnud kostjale väärtkirja, milles teatab kostjale, et kõik lepingujärgsed tööd objektil XXX on hageja poolt teostatud vastavalt lepingutingimustele, milliseid muudeti osaliselt seoses täiendavate tööde teostamise vajadusega. Lepingujärgsete tööde valmimise järel andis hageja kostja esindajale 22.07.2003.a. lepingujärgsete viimaste tööde teostamise osas üle tööde akti nr. 38 ning arve XXX summas 107 700.90 krooni. Hageja poolt kostjale saadetud kirjast nähtub, et akti nr. 38 alusel tehtud tööde eest on kostjal hagejale seniajani tasumata. Samas lisatööde eest (akt nr. 39) ja arve 51 summas 61 173.56 krooni, milline väljastati kostjale 28.07.2003.a. tasuti hageja väidete kohaselt kostja poolt juba 12.08.2003.a. Oma kirjalikus pöördumises palub hageja kostjal tasuda teostatud tööde eest 1 nädala jooksul käesoleva kirja kättetoimetamisest. Osundatud kirja ning selle lisaks olevate akti ja arve saatmist kostjale tõendab väärtkirja sisukiri ning kviitung nr. 465 29.08.2003.a. Lisatööde tegemiseks vastavalt kostja tellimusele poolte vahel kirjalikku kokkulepet täiendavate tööde mahtude kohta asjas ei ole, samuti puudub poolte kokkulepe tööde täitmise tähtaegade muutmise osas seoses lisatööde tegemisega kostja tellimusel. Kostja sellise kokkuleppe olemasolu asjas ei aktsepteeri, samas aga on kostja tasunud hagejale 61 173.56 krooni lisatööde akti XXX 22.07.2003.a. alusel arve XXX täies ulatuses. Seega on kostja lisatööde tegemist hageja poolt tegelikkuses aktsepteerinud, need vastu võtnud aktis märgitud tähtaegadel ja mahtudes ning nende tööde eest ka tasunud. Antud summa tasumist kinnitas kohtule ka kostja ise, kuid samas kostja väitis, et see summa tasuti hageja poolt kostjale lepinguliste tööde eest. Selline kostja käitumine tööde telllijana ei ole kohtu arvates kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna kostja on akti XXX alusel hageja poolt tehtud lisatööde tegemist nende tööde eest tasumisega aktsepteerinud. Seega pole hageja kostja objektil teostanud lisatöid summas 61 173.56 krooni omal algatuselm vaid kostja tellimusel ja teadmisel. Antud asjaolu kinnitas kohtule hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Erki VIITKAR oma seletuses kohtule. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr. 04 23.05.2003.a. p. 3.4. alap. 1 sätte kohaselt on töövõtjal õigus muuta lepingu p.-e 5.1.1. ja 5.1.2. juhul kui tellija soovib muutusi e projektdokumentatsioonis ja sellega kaasneb eelnevate tööde ümbertegemise või täiendavate tööde tegemise vajadus. Kohtu arvates olnuks korrektne, kui lepinguosalised tulenevalt vajadusest teostada vaidlusalusel objektil täiendavaid või lisatöid, oleksid vormistanud lisatööde osas ka vastava lepingu lisa, milles oleks määratletud lisatööde mahud, tööde maksumus jms., vältimaks tekkinud vaidlust. Samas hageja asjas esitatud tööde aktist XXX 22.07.2003.a. nähtubveenvalt asjaolu, et selles aktis on kõik lisatööd loetletud ning ära märgitud ka tehtud tööde mahud ning antud akti alusel on hageja esitanud kostjale tasumiseks ka arve, mille viimane tasus. Kohtu menetluses on kostja seda makset tõlgendanud kui ettemaksu, kuid selline käsitlus pole asjas kogustud tõendeid hinnates kohtu arvates veenev. Asja materjalide kohaselt on hageja 06.10.2003.a veelkord pöördunud väärtkirjaga kostja poole palvega tasuda arve XXX summas 107 799.90 krooni hiljemalt 10.10.2003.a. või tasuda vähemalt nende tööde eest, milliste osas kostjal hagejale pretensioone ei ole. Hageja on asjas esitanud järgmised maksekorraldused - 30.05.2003.a. summas 107 144 krooni (arve nr. XXX), 17.06.2003.a. summas 141 210.60 krooni (arve XXX), 10.07.2003.a. summas 70 800 krooni (arve XXX osaline maks), 16.07.2003.a. summas 75490.50 krooni (arve nr. 40 teine osa) ja 12.08.2003.a. ( tööde eest arve XXX alusel summas 61 173.56 krooni – lisatööde eest. Kokku on kostja tasunud hagejale viimase poolt teostatud tööde eest 455 818,66 krooni. Asjas on kohtu arvates ilmne asjaolu, et hageja saatis kostjale arvet XXX koos tööde aktiga nr. 38 korduvalt, sh. täht- või väärtsaadetisena vähemalt 2-l korral. Kostja pidanuks vastavalt pooltevahelise lepingu p.-le 11.3. aktis nr. 38 märgitud tööd vastu võtma mõistliku aja jooksul (3 päeva) alates teostatud tööde aktide saamise päevast ja need allkirjastatult töövõtjale tagastama või esitama kirjalikult motiveeritud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta, vastasel korral loetakse seaduse mõttest tulenevalt töövõtja poolt üle antud tööd tellija poolt vastuvõetuks. Kostja on asja kohtumenetluse käigus esitanud tõendina hageja poolt viimistlustöödes tegemata jätmisi ja puudusi kajastava fototabeli (vt. tlk. 65 – 78), milline on koostatud KUi poolt. Fototabelite koostamise

juurde kostja hagejat kui tööde teostajat või tema pädevat esindajat ei kaasanud. Kohtu arvates antud fototabelitest ei nähtu asjaolu, et need on tehtud kostja esindaja poolt just vaidlusalusel objektil ning kostja poolt märgitud ajal, kuna hageja fotodel märgitud puuduste olemasolu teostatud töödes ei kinnitanud. Hageja on oma kirjalikus vastuses aktsepteerinud seda, et kostja oma 07.08.2003.a. kirjas on osundanud pisipuudustele hageja tehtud töödes (vt. tlk. 80) ning palunud hagejal puudused kõrvaldada ja tööd lõpetada 11.08.2003.a. Muid usaldusväärseid dokumentaalseid tõendeid kostja hageja poolt teostatud töödes esinevate puuduste osas asjas kohtu arvates esitanud ei ole. 11.09.2003.a. kirja saamist kostjalt hageja kinnitanud ei ole. Kohtu arvates on asjas olulise tähendusega T kauplemislubade andmebaasist tehtud väljatrükk (vt. tlk. 117), mille kohaselt on XXX asuvale kauplusele antud kauplemisluba alates 01.09.2003.a. ettevõtjale AS-le . Üldteadaolevalt väljastatakse ettevõtjale kauplemisluba kaupluseruumide kasutamiseks kauplusena peale erinevate linnaametite vastavate kooskõlastuste saamist. Seega pidid kaupluseruumides - ja viimistlustööd olema lõpetatud ca 1 kuu enne kauplemisloa väljastamist AS-le . Seega pidid hageja poolt lepingus kokkulepitud tööd ning ka lisatööd olema lõpetatud 2003.a juulis või augustkuu esimesel poolel. Seda kohtu veendumust kinnitavad ka hageja asjas esitatud teostatud tööde aktid nr. 38 21.07.2003.a. ning 39 22.07.2003.a. (vt. tlk. 11 ja 116). Ehitise kasutusloa saamise eelduseks saab olla tegelik ehitise valmidus, antud juhul kaupluseruumide valmidus ning kostaja poolt 11.09.2003.a. viidatud puuduste alusel ei oleks antud ehtise kasutusluba ning kaupluseruumide kasutamiseks kauplemisloa taotleja polels saanud ka kauplemisluba. Kuna AS-le on ettevõtjana kauplemisluba aadressil XXX väljastatud alates 01.09.2003.a., järelikult olid kõik tööd sellel objektil lõpetatud ning ruume sai kasutada ettenäthud otstarbel. Kuna kostja on oma vastuväited koos tõenditega tehtud tööde kvaliteedi osas esitanud alles asja kohtumenetluse jooksul ning esitanud hagejale avalduse lepinguhinna alandamiseks samuti alles peale hagiavalduse saamist kohtult, leiab kohus, et kostja ei ole hageja poolt teostatud tööde vastuvõtmisel tellijana ilmutanud küllaldast hoolt, jättes õigeaegselt teostamata tööde kvaliteedi üle vajaliku tellija poolse järelevalve. Seega tuleb kostja vastuväited hagile jätta tähelepanuta, kuna need ei põhine seadusel ega ka usaldusväärsetel tõenditel. Tunnistajate JM ja Ii poolt kohtule antud ütlustest ei ilmnenud asjas olulist tähendust omavaid asjaolusid. Tunnistaja F ei mäletanud, mis aastal vaidlusaluseid töid teostati ning mitu nädalat tööde tegemine venis ja miks venis. Tunnistaja JMarvates üldjuhul lepingus konkreetsetes mahtudes kokku ei lepita. Ruutmeetrid olid kirjas hageja hinnapakkumises jne. Tunnistajate Mja Fi ütlused tuleb jätta tähelepanuta kui asjas õiguslikku täehndust mitteomavad. Tööde lõpetamise tähtaegu ning töövõtja poolt teostatud tööde mahtu ja kvaliteeti puudutavaid asjaolusid tuleks kohtule tõendada dokumentaalsete tõenditega. Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et põhihagi kuulub rahuldamisele ning hageja on kostja vastu esitanud õiguslikult põhjendatud hagi nii põhivõla kui ka viiviste nõudes, kuna asjas on kohtu arvates leidnud veenvat tõendamist asjaolu, et hageja on vaidlusalused tööd teostanud ning nende tööde eest on kostjal seniajani osaliselt tasumata tasumata. Kostja hageja viivistenõuet selle arvstuslikus osas asjas vaidlustanud ei ole. Hageja kantud kohtukulud riigilõivuna summas 10 750 krooni ning üigusabikulud summas 5 900 krooni tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes hagi kohtule esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1 sätteist. Seoses põhihagi rahuldamisega kostja vastu tuleb kostja vastuhagi jätta rahuldamata, kuna põhihagi rahuldamine täies ulatuses välistab asjas vastuhagi rahuldamise. Asjas kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostjal tellijana oli ilmselt ka teisi töövõtjaid samal ja arvatavasti ka teistel objektidel. TVS P on pöördunud JMpoole 17.08.2003.a. tööde täitmise tähtaja edasilükkmaiseks tellija süül, samas sellest taotlusest ei nähtu, millise objektiga on tegemist (vt. tlk. 79). OÜ on teinud 08.08.2003.a. firmale hinnapakkumise epoksüüdpõranda valmistamiseks 08.08.2003.a. ning OÜ on esitanud arve summas 48 498. krooni epolsüüdpõrandate valmistamise eest AS-le , mitte aga kostjale. Antud tõend ei oma kohtu arvates puutumust ei põhi- ega vastuhagiga ning tuleb jätta tähelepanuta. Samuti tuleb jätta tähelepanuta FIE IBi avaldus 09.02.2004.a. 23.05.2003.a. töövõtulepingu XXX alusel tehtud tööde hinna alandamiseks (vt. tlk. 98) VÕS § 112 lg. 2 alusel põhjusel, et kostja tegi selle avalduse hagejale alles peale hagiavalduse saamist kohtu kaudu. VÕS § 112 lg. 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse

suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kostja on oma avalduses määranud kindlaks rahasumma suuruse, mille võrra ta lepinguhinda alandada soovib, kuid kas see summa on ka vastuvuses väidetava hageja kohustuse mittetäitmise väärtuse suhtega kohase täitmise väärtusesse. Samuti ei tulene kostja avalduse sisust lepingu hinna alandamiseks, millise aja seisuga on kostja avaldus hinna alandamiseks hagejale tehtud. VÕS § 112 lg. 5 kohaselt ei või üks lepingupool hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Põhihagis kohus juba käsitles kostja taotlust 07.08.2003.a. puuduste kõrvaldamiseks tähtajaga 11.08.2003.a., kuid kostja sellele järgnevalt mõistliku aja jooksul hagejale avaldust lepinguhinna alandamiseks ei esitanud. Seega, kuna kostja tööde täitmise aja seisuga hageja poolt lepingust tulenevate kohustuste mittekohase täitmise küsimust ei tõstatanud, puudub tal kohtu arvates õiguslik alus esitada sellekohast avaldust hagejale alles asja kohtumenetluse käigus. Kostja asjas esitatud tõendid – OÜ kooskõlastuakt lepingule nr. 003 28.07.2003.a. koostatud AS-i ja OÜ vahel (vt. tlk. 130), samasisline akt samade poolte vahel 15.08.2003.a. (vt. tlk. 131), kooskõlastusakt samade poolte vahel 05.09.2003.a. (vt. tlk. 132), töövõtuleping nr. 003 27.06.2003.a. sõlmitud IBi kui AS-i tellijana ja OÜ töövõtjana (vt. tlk. 135), OÜ hinnapakkumine nr. 03-003 26.06.2003.a. AS-le – ei puuduta kohtu arvates käesolevat vaidlust, kuna antud tsiviilasjas on poolteks OÜ ning FIE IB tulenevalt töövõtulepingust XXX 23.05.2003.a., samuti tuleb jätta tähelepanuta kostja asjas esitatud arved vt. tlk. 145 – 153, kuna nendel sisalduvast informatsioonist lähtudes on need arved esitatud FIE IBile tasumiseks muude kokkulepete ja kalkulatsioonide alusel teiste töövõtjatega samal objektil XXX, kuid kohtu arvates pole need arved veenvateks tõenditeks selle kohta, et kostja on kandnud täiendavaid kulutusi hageja poolt täitmata jäetud kohustuste eest või nende kohustuste täitmisega seonduvalt. Kohus leiab, et kostja vastuhagi on tõendamata ning selle rahuldamiseks puudub kohtul kõiki ülaltoodud põhjendusi aluseks võttes õiguslik alus. Kostja vastuhagiga seonduvalt kantud kohtukulud riigilõivuna ning õigusabile jätab kohus kostja enda kanda. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 31.10.2006.a.