Muud › Muud hagiasjad

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Maakohus tugines PankrS § 110 lg 2, mille järgi eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve, kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Maakohus pidas vaidlusaluseid makseid ebatavaliseks maksevahendiks PankrS § 113 lg 1 p 2 tähenduses, kuna hinnangu andmisel tuleb lähtuda selles konkreetses ettevõttes tavaliselt töötasu maksmiseks valitud vahendist. Töölepingust nähtub, et kostja pidi saama töötasu iga kuu 10. kuupäevaks ja palga maksmine pidi toimuma sularahata arvelduse korras ülekandega kostja pangakontole, mida ka eelnevalt täideti. Kuigi 1. jaanuarist 2004 tõsteti kostja töötasu suurust 30 000 kroonini kuus, jätkus talle töötasu maksmine endises suuruses (09.02.2004 2092 krooni, 10.03.2004 2181 krooni ja 21.04.2004 2277 krooni). Seega ei kajasta töölepingu lisa 3, millega suurendati kostja kuupalka 13,7 korda, tegelikkust. Töölepingu lisa nr 3 allkirjastati tunduvalt hiljem. Seda tehti, õigustamaks vaidlusaluste töötasude sellises suuruses väljamaksmist ajavahemikus 05.08.2004 kuni 01.10.2004 ehk veidi enne pankrotiavalduse esitamist arvates viimasest maksest. Kuigi kostja töötasu suurus tõsteti 30 000 kroonini kuus, leppis kostja 2004. aastal töötasuga keskmiselt 2183.35 krooni kuus. Ta ei ole pankrotimenetluses esitanud nõuet saamata jäänud töötasu osas. Töötaja nõue on kehtiva pankrotiseaduse kohaselt massikohustus ja saamata jäänud töötasu makstakse välja töötukassast. Seega märgitud suurtes summades töötasu maksmisega kostjale kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist eelistati üht võlausaldajat teisele. Kostja keskmiseks töötasu suuruseks on 2183.35 krooni kuus. Kostjal on õigus saada töötasu sellises suuruses, kohus arvestas tehtud väljamaksetest maha 2183.35 krooni igakuiselt saadaoleva töötasuna. Samuti tuleb TLS § 87 lg 1 p 3 alusel ja TLS § 90 lg 1 p 1 alusel makstav hüvitis maha arvata hageja taotletud summast. Kokku peab kostja hagejale tagastama 133 724.20 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

korral, kui see peaks saabuma, maksab raha töötukassa. Seega on kostjal õigus saada lepingus märgitud töötasu, kuna teiste võlausaldajate huvide kahjustamine ei ole tõendamist leidnud.

EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS

tuvastataks ka võlausaldaja teadlikkus võlausaldajate huvide kahjustamisest makse saamisel. Kohus on õigustatud PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud aluste esinemisel tunnistama kehtetuks ka massikohustuste hulka kuuluva rahalise kohustuse täitmise, sõltumata asjaolust, et massikohustuse täitmist on võimalik PankrS § 149 lg 1 alusel nõuda üldkorras. Tõendatud on kostjale rahaliste maksete tegemisega ebatavalisi maksevahendeid kasutades teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Hageja pankrotihalduri ettekandest nähtuvalt ei olnud kostjale täidetud rahalised kohustused vastavuses hageja pankrotimenetluse algatamise eelse majandusliku olukorraga, kuivõrd hageja ei suutnud enam teha lepingutejärgseid rahalisi makseid teistele võlausaldajatele. Hagejal oli võlausaldajate ees rahalisi kohustusi üle 2 miljoni krooni, samas oli tal varasid vaid 145 000 krooni väärtuses. Põhjendamatu on kostja väide, et temale tehtud väljamaksed ei olnud tehtud ebatavalise maksevahendiga. Maakohus tuvastas, et kostjalt tagasi nõutav summa maksti kostjale välja erinevalt töölepingus kokkulepitust ja sularahas. Kuigi kostja töötasu tõusis juba jaanuaris 2004, ei ole ta töötasu nimetatud ulatuses nõudnud ka hiljem. Nende asjaolude alusel järeldas maakohus õigesti, et kostjale tehtud vaidlusalused maksed on tehtud PankrS § 113 lg 1 p 2 mõistes ebatavalisi maksevahendeid kasutades. Kostja väitel hoiti talle kõnealuses suuruses töötasude maksmisega ära suurema kahju teke, kuna hoiti hagejat töös. Need asjaolud aga ei õigusta kostjale varasemaga võrreldes 13,7kordses suuruses palga maksmist olukorras, kus on tõendamata kostja töömahu oluline suurenemine. PankrS § 113 lg 1 p 2 sätestatud juhtudel ei ole tähtsust, kas võlausaldaja oli maksete vastuvõtmisel heauskne või mitte. Kostjale kui võlgnikuga ühist majanduslikku huvi omavale isikule väljamaksete tegemine vahetult (2 kuud) enne pankrotimenetluse algust võrreldes varasemaga oluliselt suuremas summas on igal juhul vaadeldav teiste võlausaldajate huvide kahjustamisena võlgniku poolt. Kostja taotles maakohtus hagejalt õigusabikulude väljamõistmist 3540 krooni ulatuses. Vastavalt 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu kokku 975.25 krooni.

PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud. See on oluline nt PankrS § 110 lg 1 p 2-3 rakendamise seisukohalt. Kohtud on ebaõigesti lugenud sularahas töötasu maksmist ebatavaliseks maksevahendiks. Töötasu maksmine sularahas ei ole ebatavaline maksevahend PankrS § 113 lg 1 p 2 mõttes. Palga maksmise viisi osas sõlmitud kokkuleppe muutmine ei oma tähtsust PankrS § 113 lg 1 p 2 kohaldamise seisukohalt. Maksmise viisi tavapärasuse hindamise seisukohalt ei ole asjakohane ka kohtute tuvastatud asjaolu, et pärast töötasu suurendamist jätkati kostjale varasemalt kokku lepitud töötasu maksmist. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et hageja ja kostja on lähikondsed. PankrS § 117 lg 2 tuuakse loetelu juriidilise isiku lähikondsetest. Töötajat seal ei ole nimetatud. PankrS § 117 lg 3 järgi võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks eelnimetatud loetelus nimetamata võlgnikule lähedase isiku. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et ühine majanduslik huvi peab olema lähikondsuse alusena hindamiseks sedavõrd suur, et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Töötaja ja tööandja saavad seega olla lähikondseteks erandlikel asjaoludel. Õige on kassatsioonkaebuse väide, et hageja ei ole vaidlustanud kostja palga suurendamise kokkulepet. Seda on võimalik vastavate eelduste olemasolul teha kas tagasivõitmise korras või tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alustel.

RINGKONNAKOHTU

LÄBIVAATAMISEL

OTSUSTUS

JA

PÕHJENDUSED

ASJA

UUEL

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.