2-05-14498/3 - Muud - Muud hagiasjad - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

I Hageja nõue ja põhjendused Jõgeva Maakohtu 20.10.2004.a. määrusega tsiviilasjas 2-532/04 algatati AS S. pankrotimenetlus ning 29.12.2004.a. otsusega kuulutati välja AS S. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Olev Kuklase. Hagiavalduse kohaselt nähtub pankrotimenetluses olemasolevatest materjalidest, et ajavahemikus 05.08.2004.a. kuni 01.10.2004.a. on AS S. poolt makstud P.K. töötasu kokku alljärgnevatel kuupäevadel: - 05.08.2004.a. 18 238 krooni (juuni 2004.a. töötasu order nr 11) - 26.08.2004.a. 19 253 krooni (juuli 2004.a. töötasu order nr 17) - 10.09.2004.a. 17 738 krooni (august 2004.a. töötasu order nr 23) - 01.10.2004.a. 98 000 krooni (lõpparve order nr 30) Kokku on eelviidatud perioodil AS S. poolt makstud P.K. töötasu summas 153 229 krooni. Pankrotihaldur leiab, et eeltoodud rahaliste ülekannetega kahjustati AS S. (pankrotis) võlausaldajate huve ning vähendati oluliselt võlausaldajate võimalust saada oma nõue rahuldatud pankrotivara arvelt. AS S. (pankrotis) juhatuse liikmetelt saadud andmetele tuginedes on AS-l S. (pankrotis) erinevate võlausaldajate ees rahalisi kohustusi kokku summas 2 230 619,65 krooni. Kuna AS S. (pankrotis) pankrotimenetluses olevatest materjalidest tulenevalt on viidatud kostjale kantud summade näol tegemist temale makstud töötasudega, on nende summade väljamaksmine käsitletav AS S. poolt rahalise kohustuse täitmisena. AS S. pankrotimenetlus algatati 20.10.2004.a. ning vaidlustatud tehingud on toimunud ajavahemikus 05.08-01.10.2004., seega kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. AS S. (pankrotis) juhatuse liikme P.P. poolt on 20.juunil 2005.a. vastuseks pankrotihalduri nõuetele esitatud kostja tööleping, mis on sõlmitud 01.09.2000.a. ja mille p.3.1. kohaselt on kostja igakuiseks töötasuks 1600 krooni. 01.01.2002.a. jõustunud töölepingu lisa 1 kohaselt on P.K. igakuise töötasu suuruseks 1850 krooni, 01.01.2003.a. jõustunud lisa 2 kohaselt 2160 krooni ning 01.01.2004.a. jõustunud lisa 3 kohaselt 30 000 krooni. AS S. konto väljavõttest nähtub, et kuni 2004.a. augustini (kuni 05.08.2004.a.) on P.K. makstud töötasu alljärgnevalt: - 09.02.2004.a. – 2092 krooni (2004.a. jaanuari töötasu); - 10.03.2004.a. – 2181 krooni (2004.a. veebruari töötasu); - 21.04.2004.a. – 2277 krooni (2004.a. märtsi töötasu). Võrreldes aasta alguses makstud töötasude suurust vahetult enne pankroti väljakuulutamist teostatud väljamaksetega, on pankrotihalduri arvates tegemist tehinguga, mille eesmärgiks on olnud eelkõige n-ö raha väljaviimine ettevõttest ning seeläbi teiste võlausaldajate kahjustamine. Vaatamata asjaolule, et AS S. (pankrotis) pankrotihalduril pole õnnestunud

tänase päevani saada enda valdusesse kõiki aktsiaseltsi raamatupidamisdokumente, on olemasolevate materjalide pinnalt siiski võimalik, et vaidlustatud rahaliste kohustuste täitmisega eelistati ilmselgelt üht võlausaldajat – töötajat P.K. – teistele võlausaldajatele ning kahjustati ühtlasi võlausaldajate huve, kuna P K. täideti rahalised kohustused kogusummas 153 229 krooni olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada kehtetuks AS S. poolt P.K. teostatud rahalise kohustuse täitmised: 05.08.2004.a. 18 238 krooni, 26.08.2004.a. 19 253 krooni; 10.09.2004.a. 17 738 krooni ja 01.10.2004.a. 98 000 krooni ning mõista kostjalt kehtetute tehingute alusel saadud 153 229 krooni AS S. (pankrotis) kasuks. II Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses 02.08.2005.a. (tl 30) hagi ei tunnista sellepärast, et ta ei ole midagi valesti teinud. Ta töötas AS S pikka aega. Selle aja jooksul juhtus aeg-ajalt ikka, et palka ei makstud õigel ajal, aga kõik töötajad olid sellega rahul, sest kui projekt lõpetati, siis maksti saadaolev palk ja suuliselt kokkulepitud lisatasu välja. Sellist kokkulepet kinnitab veel see, et palk, mida töölepingus näidati, oli niikuinii IT-spetsialisti kohta väike. Samas oli pikki perioode, kui polnud midagi teha, siis kulus ka see väike palk ära. Suure projekti lõppedes tuli alati raha. Kostja arvates pole sellises kokkuleppes midagi ebatavalist. Kostjale kinnitati kogu aeg, et ta on oluline töötaja. Koos mõne teisega tegeldi tähtsate projektidega –O. , M. jt. ja kui sellega ühele poole saadi, maksti talle raha välja. Suuline kokkulepe oli, et lõplik tasu makstakse lähtuvalt tööde mahust. Maht pandi paika projektimaksumuses iga töötaja näidatud eeldatava töötundide hulga järgi. 2004.a. kostjale enam vana kokkulepe ei sobinud, sest raha saamine venis ning seepärast vormistati leping suurema summa peale. Kostja sooviks oli saada rohkem kindlust ning kuivõrd ta tegeles AS O. , M. OÜ, AS B. – omas valdkonnas üksinda, siis ei saanud hageja kostja lahkumist lubada, kuna lepingu täitmine oleks seisma jäänud. Partnerid lubasid lepingu lõpetada ja raha tagasi nõuda. K. lubati kogu aeg tagantjärgi maksta. Lõpuks jättis kostja teadlikult tööd lõpetamata ning ähvardas uuesti ära minna, mispeale raha leiti ja tasu maksti välja. Palka maksti kogu aeg rohkem, kui töölepingus näidatud. Viimased maksmised ei olnud mingi pettus. Töötajatele peab palka maksma. Kostja leiab, et tegelikult jäi hoopis K. kostjale raha võlgu. Kostja esitab kohtule järgmised tõendid: - M. OÜ kirja (tl 42); III Poolte seisukohad kohtuistungil Hageja esindaja jäi seisukohale, hagi on põhjendatud. Kostja poolt saadud summad on saadud võlausaldajate huve kahjustades ebatavalise maksevahendiga, sularahas pole varasemalt makseid tehtud. Mis puudutab tõendit M. seoses – see on umbmäärane ja midagi konkreetselt ei kinnita. Kostja enda ütlustega on tõendatud, et kostja koormus jaanuarist oktoobrini oli täpselt samasugune – O. , B. ja M., kuid samas suurenes juunis-augustis tööde maht, mis on ebaõige. Kostja tol hetkel ettevõttes töötas ning sai palka summas üle 2000 krooni. Vahetult enne pankrotimenetlust tavapärasest suuremate summade saamise põhjendatust peab kostja tõendama. Hageja on arvamusel, et väljamakstud summad on tasutud vaid selleks, et kahjustada teiste võlausaldajate huve. Kostja ei ole esitanud nõuet pankrotimenetluses puudu jäänud töötasu saamiseks. See omab tähendust ja see annab aluse öelda, et antud rahalise kohustuse täitmine on toimunud ebaseaduslikult. Arusaamatu on, et miks vahetult enne

pankrotti suurendati palk 2000 kroonilt 30 000 kroonile kuus. Hüve ei nähtu ettevõtte majandustulemustes. Kostjale makstud töötasu on makstud alusetult ja põhjendamatult kõrge ega ole kooskõlas tavapäraselt saadud summadega. Pankroti põhjuseks oli asjaolu, et ettevõttel kadusid praktiliselt kliendid ära, kassajääk oli väga suur, praktiliselt enam töid ei olnudki. Kostja seletusest selgub, et majandustarkvara müümine on pikk protsess, kus paigaldamine, seadistamine on alguses ja pärast tehakse täiendusi vastavalt kliendi soovile. Kuna uusi kliente enam ilmselt ei tulnud, siis jäid rahavood firma jätkamiseks liialt väikeseks. Lepingus olevat palka maksti kogu aeg. Oli kokkulepe, et projektist tulenevate tööde eest makstakse lisatasusid. 01.09.2000 kuni 06.08.2004 on kostja saanud rohkem kui 1600-2000 krooni kuus. Juhatus nähes, et asjad lähevad halvasti, hakkas lepinguid lõpetama ja siis hakati ka rahasid maksma. Kostja ei tea, kuidas rahad firmas liikusid. Aastal 2001 teenis ta enam kui 2000 krooni kuus. 2000-2001.a. tegeleti kliendiga Viru Keemia Grupp ja seoses sellega maksti lepingus ettenähtust suuremaid tasusid, umbes 5000 krooni. Juhatus nõustus kostja nõudmisel lepingu 01.01.2004 K kontoris ümber vormistama ning kostjale 30 000 krooni maksma, kuna kostja oli firmale piisavalt oluline inimene. Maksma hakati augustis. Summad maksti enamasti ülekandega, kuid kostja ei oska öelda, miks suuremad summad maksti sularahas. Maksmine toimus tšekil oleval kuupäeval. Kostja jaoks ei omanud tähtsust, ka tasud kajastusid raamatupidamises palga lisatasu või preemiana. Oluline on see, et tegemist on töötajaga, kes tegi pankrotti läinud äriühingus tööd ning kellel on vastavalt töölepingule õigus saada töötasu. Äriühing läks pankrotti ja sellele eelneval ajal tekkis probleem. Teatud äriühingute puhul on teada, et kohustustega viivitatakse ka siis, kui probleemi veel ei ole. Kostja ei leia, et ta oleks töötajana pidanud pöörduma töövaidluskomisjoni niipea kui palk hiljaks jäi ja nõudma palka. Kui selle kohta otsus oleks olnud, siis poleks küsimust olnud. Teine võimalus oleks olnud pöörduda kohtusse, kuid siis oleks kohe küsitud kokkuleppe kohta. Sisuliselt jõutigi kokkuleppele ja maksti see summa välja. Pole pahatahtlikku käitumist kummagi poole poolt. Äriühingul on jooksvad kulud, mida tuleb kanda. Äriühingu põhivarandus oligi tööjõud. Tarkvarafirmas on põhiline töötajad, kes tööd teevad. Kui töötajad ära lähevad, siis on tegevus läbi ja väärtus kahaneb. Kui osad töötajad on läinud, siis on oluline, et teisi töötajaid hoida ja vajadusel meelitada muude vahenditega, sh palga tõstmisega. Välja toodud palk võib tunduda suhteliselt kõrge, aga IT-sektoris ongi palgad kõrged ja selle sektori kohta ei ole kostja palk kõrge. Firmas jätkati vanade lepingute täitmist, ning tõendada, mida töötaja täpselt tegi, saab vaid äriühing, kus teenust pakkumas käidi. Tõendiks on see, et äriühing sai teenust ning maksis selle eest tasu. Summa pole ülepaisutatud ja kostja leiab, et jooksvaid kulusid töötajalt välja mõista ei saa. Kostja lisab, et ta ei oska hinnata K. majanduslikku seisu, kuivõrd tema tegeles klientidega ning kõik vajalikud vahendid töötamiseks olid olemas. Kostja lisab, et ta oli ajatööline kindla kuupalgaga, mida ta igakuiselt ei saanud. Kostja esitas töötukassale avalduse peale koondamist, et saada töötuskindlustust. Ta ei tahtnud inimlikul tasandil asja teravaks ajada ning otsustas aasta alguses vähema tasu saamisest mitte välja teha. Juulikuus pole kostja töötasu saanud, augusti alguses sai 18 000 krooni, augusti teisel poolel veel 19 000 krooni. 05.08.2004 on tasutud juuni töötasu ja see on netosumma. Kostja ei ole oma vähem saadud rahaga seoses pankrotimenetluses nõuet esitanud. Tööleping on lõpetatud seoses koondamisega. 01.10.2004 koondati kostja teada kõik allesjäänud töötajad.

Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et P.K. on saanud AS-lt S. kokku nelja kassa väljamineku orderi alusel 153 229 krooni. Hageja esitatud väidete kohaselt, kui võrrelda aasta alguses P.K. makstud töötasude suurust vahetult enne pankroti väljakuulutamist teostatud väljamaksetega, on tegemist tehingutega, mille eesmärgiks on olnud eelkõige raha väljaviimine ettevõttest ning seeläbi võlausaldajate kahjustamine. Vastavalt PankrS § 113 lg 1 p-le 2 kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma. PankrS § 110 lg 2 kohaselt kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist nõutakse, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kostja on vaielnud vastu hageja väitele, et vaidlusaluste maksete näol on tegu ebatavalise maksevahendiga PankrS § 113 lg 1 p 2 tähenduses. Kohus leiab, et antud maksevahendit võib pidada ebatavaliseks, kuivõrd hinnangu andmisel tuleb lähtuda selles konkreetses ettevõttes tavaliselt töötasu maksmiseks valitud vahendist. Vaidlusaluseid töötasusid tõendavad kassa väljamineku orderid nr 11, 17, 23 ja 30 (tl 15-16), kuid nagu nähtub nii töötaja töölepingu punktist 3.3. kui ka äriühingu konto väljavõttest perioodil 01.01.2004.a.-28.04.2004.a. (tl 2325), oli kokku lepitud töötasu maksmises 10.kuupäevaks ja et palga maksmine toimub sularahata arvelduse korras ülekandega töötaja isiklikule pangakontole, mida ka eelnevalt täideti. Töölepingu lisana nr 3 (tl 14) esitatud dokumendiga, väidetavalt allkirjastatud 01.01.2004.a., muudeti 01.09.2000.a. sõlmitud töölepingu (tl 10-11) punkti nr 3.1., mida oli eelnevalt muudetud töölepingu lisa nr 1 (tl 12) ja lisa nr 2 (tl 13), tõstes kuu palgamäära viimase muutmise kohaselt 2160 kroonilt 30 000 kroonile. Eelnevad palgatõusud on olnud 1 600 kroonilt 1 850 kroonile ja edasi 2160 kroonile. Samas jätkus kostjale endises suuruses töötasu maksmine – 09.02.2004.a. 2092 krooni (jaanuar 2004.a.) (tl 23 pöördel), 10.03.2004.a. 2181 krooni (veebruar 2004.a.) (tl 24 pöördel) ja 21.04.2004.a. 2 277 krooni (märts 2004.a.) (tl 25). Hinnates eeltoodud sündmuste loogikat asub kohus seisukohale, et töölepingu lisa 3, millega suurendati kostja kuupalka 13,7 korda, ei peegelda tõendina tegelikkust. Kohus on arvamusel, et töölepingu lisa nr 3 on allkirjastatud tunduvalt hiljem, õigustamaks vaidlusaluste juuniaugust 2004.a. töötasude sellises suuruses väljamaksmist ajavahemikus 05.08.-01.10.2004.a. ehk veidi enam enne pankrotiavalduse esitamist arvates viimasest maksest. Kostja väitel õigustavad alates augustist 2004.a. tavalisest suuremaid palgasummasid – kokku 153 229 krooni - saamist just IT valdkonnas tegelikult kõrgemad palgad, et tema oli hinnatud töötaja, kes tegeles konkreetsete klientidega ja tema lahkumisel oleksid kliendid lepingud üles öelnud. Kostja on esitanud kohtule lepingupartnerit OÜ Mažeikiu Nafta Trading House (tl 42) kirja kostja töökoormuse kohta nimetatud ettevõtetes. Kohus leiab, et eeltoodust ei saa järeldada kostja tavalise töökoormuse mitmekordistumist, küll aga näitab see AS S. faktilise tegevuse edasist jätkumist, millest tulenevalt võib kostjal olla õigus töölepingus kokku lepitud töötasule. Kostja on alates töötasu suurendamisest 01.01.2004.a. kuni 05.08.2004.a. leppinud

töötasuga keskmiselt 2183,35 krooni. Ta ei ole ette võtnud sel perioodil midagi, et kaitsta oma õigusi saada kokku lepitud töötasu. Veelgi enam, ta ei ole peale asutuse pankrotti minekut esitanud oma nõuet, saamaks saamata jäänud töötasu. Kohus peab vajalikuks märkida, et töötaja nõue on kehtiva pankrotiseaduse kohaselt massikohustus ja saamata jäänud töötasu makstakse välja töötukassast, seega sellistes suurtes summades töötasu maksmisega P.K. kaks kuud enne pankrotimenetluse algatamist eelistati üht võlausaldajat teisele. Kohus on seisukohal, et töötajal on õigus saada töötasu tehtud töö eest, mistõttu kohus loeb P.K. töötasu suuruseks kohtule teadaolevatest andmetest jaanuar 2004 kuni märts 2004.a. välja makstud töötasu keskmise so 2092+2181+2277=6550:3 (kuuga)= 2183.35 krooni. P.K. tuleb seega 05.08.2004.a. kassa väljamineku orderi nr 11 alusel välja makstud summast tagastada 18 2382183.35= 16 054.65 krooni; 26.08.2004.a. kassa väljamineku orderi nr 17 alusel välja makstud summast tagastada 19 253-2183.35= 17 069.65 krooni ja 10.09.2004.a. kassa väljamineku orderi nr 23 alusel välja makstud summast tagastada 17 738-2183.35= 15 554.65 krooni. Lõpparve osas asub kohus järgmisele seisukohale: P.K. on avaldanud, et tööleping temaga lõpetati seoses koondamisega. Töölepinguseadus (edaspidi TLS) § 87 lg 1 p 3 kohaselt on töötajal õigus saada hüvitis töötajale töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmise aja eest kahe kuu keskmise palga ulatuses so 2x 2183.35 krooni; TLS § 90 lg 1 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töölepingu lõpetamisel hüvitust töötaja koondamise tõttu töötajale, kellel on pidevat tööstaazi selle tööandja juures kuni 5 aastat – kahe kuu keskmise palga ulatuses so 2x 2183.35 krooni. Kohus leiab, et P.K. on õigus saada ka kasutamata puhkuse eest puhkuse kompensatsiooni ja seda summas 2038 krooni. Materjalidest ei nähtu ka P.K. septembrikuu 2004.a. töötasu maksmine, mis võib olla lõpparve koosseisus. Kohus leiab, et ka sellele on töötajal õigus. Seega 01.10.2004.a. kassa väljamineku orderi nr 30 alusel välja makstud lõpparve summast tuleb kostjal tagastada 98 000-12 954.75= 85 045.25 krooni. Kohus peab vajalikuks lisada, et eelpool käsitletud summadest on maksud maha arvatud (netosumma). Kohus asub seisukohale, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tunnistab PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel kehtetuks tehingud, mille käigus on sooritatud maksed P.K.järgnevalt: 05.08.2004.a. 16 054.65 krooni, 26.08.2004.a. 17 069.65 krooni, 10.09.2004.a. 15 554.65 krooni ja 01.10.2004.a. 85 045.25 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne TsMS jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud TsMS-s sätestatu alusel. TsMS § 64 kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest, mõistab kohus selle kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt tuleb riigituludesse välja mõista Riigilõivuseaduse § 37 lg-st 1 ja lisast 2 tulenevalt riigilõiv summas 8000 krooni.