Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. juuni 2007, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ Avocado hagi Olga Reineri vastu 19 001, 59 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Avocado apellatsioonkaebus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende
Hageja OÜ Avocado (registrikood 11018256, asukoht Kentmanni 22-18, Tallinn), esindaja Reimo Mets Kostja Olga Reiner (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Tiina Mare Hiob
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.01.2007 otsus hooldus-ja kommunaalkulude hüvitamise, viivise ja kohtukulude nõude rahuldamata jätmise osas ja teha selles osas uus otsus.
2.Välja mõista Olga Reinerilt 17 478 (seitseteist tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 56 senti nõude rahuldamiseks ja 3523 (kolm tuhat viissada kakskümmend kolm) krooni kohtukulu.
Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.25.01.2005 esitas OÜ Avocado Harju Maakohtusse hagi Olga Reineri vastu korteri kommunaalmaksete ja hooldustasu hüvitamiseks kokku 15 719, 20 krooni.
2.Kostja oli korteriomandi, asukohaga x, omanik.
3.09.12.2003 müüs kohtutäitur kostjale kuuluva korteriomandi enampakkumisel OÜ-le Eesti Internet. Kostja uue omanikuga üürilepingut ei sõlminud, kuid jätkas korteriomandi kasutamist ja kommunaalteenuste tarbimist.
4.30.06.2004 omandas hageja OÜ-lt Eesti Internet ülalmärgitud korteriomandi. 29.09.2004 saatis hageja kostjale teate üürilepingu sõlmimiseks ning palus kostjal välja kolida juhul, kui ta ei soovi üürilepingut sõlmida. Kostja üürilepingut ei sõlminud ja jätkas eluruumi kasutamist ja kommunaalteenuste tarbimist kuni 2004. aasta septembri lõpuni.
5.x asuvate korteriomandite ühist majandamist teostab Korteriühistu (KÜ) Toome pst 8. KÜ väljastas iga kuu korteriomandi igakordsele omanikule arveid osutatud kommunaalteenuste ja hooldustasu eest. Seoses sellega, et korterit kasutas ja osutatud teenuseid tarbis reaalselt kostja, oli ta kohustatud ka KÜ poolt esitatud arveid tasuma. Kostja oma kohustust ei täitnud, tasus arved osaliselt, mistõttu tekkis võlgnevus KÜ ees. Tuginedes korteriühistuseadusele (KÜS) nõudis korteriühistu kostja võlgnevuse sisse hagejalt. 01.12.2004 tasus hageja korteriühistule võlgnevuse 17 118 krooni, millest kostja võlgnevus moodustab 15 719, 20 krooni. Kuna hageja täitis kostja kohustuse, siis tekkis tal nõudeõigus kostja, kui isiku vastu, kes tegelikult kulutusi tekitas. Kostja vabatahtlikult oma kohustust ei täitnud, mistõttu palus hageja kohtul kostjalt välja mõista kommunaalteenuste ja hooldustasu võlgnevuse summas 15 719, 20 krooni.
6.18.03.2005 suurendas hageja nõuet 1000 krooni võrra, kuna hageja pidi kostja lahkumise järel koristama eluruumi ja korraldama seal oleva prügi äraveo, mille eest tasus korteriühistule 1000 krooni.
7.16.02.2006 täpsustas ja täiendas hageja nõuet. VÕS § 113 alusel nõuab hageja viivise tasumist korteri maksete hüvitamise nõudelt 1759,36 krooni ja korteri koristamise ja prügiveo nõudelt 123,03 krooni. Lisaks soovib hageja posti- ja asjaajamiskulude hüvitamiseks 400 krooni. Nõude suuruseks kokku jäi kokku 19 001, 59 krooni.
8.Kostja ei tunnistanud hagi alusetu rikastumise sätete ega solidaarkohustuse sätete alusel ja vaidles sellele vastu. Nõue on alusetu ja tõendamata ning hageja nõue on suunatud mittekohase kostja vastu. Esimese astme kohtu otsus
9.Kohus jättis hagi rahuldamata.
10.Kohus leidis, et asjakohaseks ja veenvaks tõendiks on OÜ Eesti Internet ja OÜ Avocado vahel 30.06.2004 sõlmitud notariaalne võla- ja asjaõigusleping nr 6168, mille järgi hageja omandas OÜ-lt Eesti Internet vaidlusaluse korteriomandi.
11.Kohus leidis, et 01.12.2004 nõuete loovutamise leping on otseses vastuolus 30.06.2004 notariaalse lepingu punktiga 2.1.12, mille järgi müüja poolt on tasutud kõik lepingu esemete kasutamisega seotud maksed. Müüja ei ole märkinud notariaalses lepingus, et tal on kellegi vastu rahalisi nõudeid ega palunud ka asjaomast kannet kinnistusraamatusse sisse kanda. AÕS § 561 alusel on omandaja õigustatud tuginema ja arvestama ainult kinnistusraamatusse kantud andmetega ja omandama asja ainult lähtudes kinnistusraamatusse kantud õigustest. Seega ei olnud OÜ-l Eesti Internet enam 01.12.2004 võimalik oma nõudeid Olga Reineri vastu edasi loovutada OÜ-le Avocado. Ainetu on hageja väide, et OÜ Eesti Internet sai korteriomandi kommunaalkulude võlgnevusest perioodil 2003 kuni juuni 2004 teada alles nõude loovutamise lepingut sõlmides.
2(6)
12.Kohus ei pidanud usaldusväärseteks ja jättis tähelepanuta KÜ x esitatud tõendid perioodi jaanuar 2000 kuni august 2004 kohta, kuna need on segased, vastuolulised ja ebatäpsed. Üheski tõendis ei ole selgelt ja arusaadavalt kuude kaupa välja toodud, kellel, mida, kui palju ning mis ajal tasuda tuli.
13.Hageja ei ole tõendanud, et nõudis kostjalt tarbitud teenuste eest tasumist perioodil, kui oli vaidlusaluse korteriomandi omanik ja tal olnuks õigus kostjalt tasu nõuda.
14.Hagejale selgus pärast lepingu eseme omandamist, et korteriomandil lasub ühistu ees võlgnevus, seda vaatamata müüja kinnitusele. 30.06.2004 notariaalse lepingu p 6.2 kohaselt on notariaalakti tõestaja poolt lepingu pooltele selgitatud, et lepingu poolel on kohustus koheselt teatada teisele lepingu poolele kõikidest asjaoludest, mis võivad põhjustada käesoleva lepingu osalise või täieliku täitmatajätmise. Juhul, kui üks käesoleva lepingu pool ei täida oma kohustusi või on väitnud valet või varjanud olulisi asjaolusid, loetakse see lepingu rikkumiseks ning rikkuja on kohustatud hüvitama rikkumisega tekitatud kahju. Kohustuse rikkumine on VÕS § 100 järgi käsitletav kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, mille puhul on võimalik rakendada VÕS § 101 lg 1 p 2 ja § 111 sätteid, s.o õigust keelduda tasu maksmisest või VÕS § 112 lg 2 sätet, mille kohaselt alandada tasumisele kuuluvat hinda. Hageja kinnitas, et ta ei soovi esitada nõuet OÜ Eesti Internet vastu. Hageja õigus on nimetada asjas kostja. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.OÜ Avocado esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada.
16.Hageja leiab, et kohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kohus andis hinnangu vaid OÜ Avocado ja OÜ Eesti Internet vahel sõlmitud notariaalsele ostu-müügilepingule. Kohus jättis hindamata teised esitatud tõendid, s.h korteriühistu juhatuse poolt esitatud arved ja võlateatised. Kui kohtule jäid mingid tõendid segaseks, oleks pidanud kohus juhtima sellele tähelepanu ja paluma hagejal nõude aluseks olevaid tõendeid täpsustada. Asjaolu, et kohtu jaoks ei ole tõendid arusaadavad, ei tee neid olematuks ega muuda ka selles sisalduvat teavet ebausaldusväärseks.
17.Hageja ega kostja ei ole palunud kohtul anda hinnanguid notariaalsele lepingule ega ole seda lepingut ka vaidlustanud. Antud lepingust tulenevad kohustused ja õigused on seotud käesolevas asjas ainult ühe osapoolega. Kohus asus antud lepingut tõlgendama ja leidis sealt punkte, millest tulenevad kohustused justkui vabastavad kostja oma kohustustest, mis on hageja arvates väär ja vale arusaam poolte vahel tekkinud vaidluse sõlmküsimusest. Hageja ja kostja vahel on küsimuse kogu probleem selles, et kostja elas korteris, kasutas ja tarbis sealseid teenuseid ja hageja maksis need kulutused tema eest ära, kuna kostja seda keeldus tegemast. Seega leiab hageja, et ta oli õigustatud nõudma tekitatud kulutuste hüvitamist.
18.Hageja leiab, et kohus jättis tähelepanuta hagiavalduse täpsustuse seoses solidaarvõlgnevusega. Vastavalt VÕS § 68 lg-le 1 peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Tulenevalt sellest leiab hageja, et vaidlusaluse kohustuse olemusest tuleneb teisiti: tegemist on korteriomandi võõrandaja isikliku kohustusega, mille täitmise eest solidaarne kohustus pandi seadusega korteriomandi omandajale üksnes korteriühistu õiguste kaitseks. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kuna eespooltoodust tulenevalt langes kohustus selle olemusest tingituna kogu ulatuses üksnes kostjale, on hagejal tagasinõue kostja vastu korteriühistule täidetud kohustuse kogu ulatuses.
3(6)
Vastustaja seisukoht
19.Olga Reiner ei pea apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et kohtuotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja tõendite väära hindamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada osaliselt.
21.Vaidlust ei ole järgmiste tuvastatud asjaolude üle: -elamut x hooldas ja varustas kommunaalteenustega selleks moodustatud korteriühistu x, kes esitas korteri omanikele igakuuliselt arved osutatud teenuste eest tasumiseks. -nõuet puudutaval ajavahemikul jaanuar 2000 kuni september 2004 kasutas kostja korterit x ja tarbis kommunaalteenuseid, tehes seda kuni korteri võõrandamiseni omanikuna ja hiljem ilma õigusliku aluseta. -09.12.2003 omandas korteri enampakkumisel OÜ Eesti Internet ja 30.06.2004 viimaselt hageja. - kostja tasus kogu vaidlusaluse perioodi eest korteri hooldustasu ja kommunaalteenuste eest osaliselt, mistõttu tekkis ühistu ees võlg. - 01.12.2004 loovutas OÜ Eesti Internet oma nõude Olga Reineri vastu korteri maksete osas hagejale. -hageja korteri omanikuna tasus 01.12.2004 kogu korteril lasuva võla 17 118 krooni. Kostja võlgnevus moodustab sellest 15 719,20 krooni, kuna võlgnevuse arvutamisel on hageja maha arvestanud oktoobrikuu ja novembrikuu arved, mil kostja enam korterit ei kasutanud. Kostja vabastas korteri 2004. aasta septembri lõpus.
22.Kostja kohustuse tasuda korterile tehtavad kulud aja eest, mil ta oli ise korteri omanik, sätestab KÜS § 151 lg 1, mille kohaselt peab korteri omanik tasuma korteri majandamiskulude, veevarustuse kanalisatsiooniteenuse ja soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 7 lg 3 lisab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandaja võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega olid 12 651,40 kroonise võla osas kostja ja OÜ Eesti Internet korteriühistu ees solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kuna kohustuse olemusest tulenevalt vastutab maksete tasumise eest ühistule üksnes korteri omanik, siis korteri omandajal talle langevat osa ei ole ja tal on tagasinõudeõigus kostja vastu kogu kohustuse ulatuses. Maksed tasus OÜ Eesti Internet eest hageja ja seetõttu loovutas OÜ Eesti Internet oma nõude kostja vastu hagejale.
23.Aja eest, mil kostja ei olnud enam korteri omanik, vastutab ta korteri omaniku ees alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötlemisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kostja on korterit kasutanud ja teenuseid tarbinud ning peab sellega tekkinud kulu korteri omanikule hüvitama. Aja eest, mil hageja oli korteri omanik, on tal endal nõue kostja vastu, aja eest, mil korteri omanik oli OÜ Eesti Internet, on nõudeõigus hagejale loovutatud.
4(6)
24.Ebaõige on kostja ja kohtu seisukoht, mille kohaselt asjakohaseks ja veenvaks tõendiks asjas on 30.06.2004 leping, millega hageja omandas vaidlusaluse korteriomandi OÜ-lt Eesti Internet ja selle lepingu p 2.1.12, milles müüja esindaja kinnitas, et müüja poolt on tasutud kõik lepingu esemete kasutamisega seotud maksed. Asjaolu, mida müüja deklareeris ostjale korteriomandi võõrandamisel, omab tähtsust üksnes müüja ja ostja omavahelistele suhetele, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Seetõttu on asjakohatud kohtu põhjendused, mis puudutavad OÜ Eesti Internet poolt ebaõigete andmete avaldamist lepingu sõlmimisel. Müüja avaldus lepingu sõlmimisel ei tõenda võla puudumist korteriühistu ees. Üksnes korteriühistu saaks kinnitada võla puudumist, mida ta aga teinud ei ole. Vastupidi, korteriühistu on esitanud korteri nr 65 osas täpse ülevaate esitatud arvete ja tasutud maksete osas ning ka tõendi omanike vahetumisel ajaperioodide lõikes, mille eest ja kui palju on tasumata (tl 18-26). Kostja esitatud andmeid ümber lükanud ei ole ning ei ole väitnud, et näidatud arved on ebaõiged või ta on rohkem tasunud, kui ühistu arvestustest nähtub. Seetõttu kohus põhjendamatult jättis tähelepanuta ühistu esimehe allkirjastatud maksevõlgnevusi kajastavad dokumendid.
25.Tähtsust ei ole sellel, millal OÜ Eesti Internet sai kommunaalkulude võlgnevusest teada, samuti sellel, et ta ei ole ise tasunud ühistule ning ei ole nõudnud võlgnevuse tasumist kostjalt. Aja eest, mil OÜ Eesti Internet oli korteri omanik, tasus korteri maksed hageja ning OÜ Eesti Internet loovutas oma nõudeõiguse kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise leping ei ole sisutühi, nagu maakohus leidis. OÜ Eesti Internet avaldus korteri võõrandamisel selle kohta, et müüja poolt on tasutud kõik lepingu esemete kasutamisega seotud maksed, ei ole vastuolus nõude loovutamisega. Maksete tasumine kostja eest, annabki nõude kostja vastu. Võlasuhtest tulenevat kommunaalteenuste võlga ei pea kandma kinnistusraamatusse, nagu kohus ekslikult leiab.
26.Kuna kostja korteriühistu poolt esitatud arvestusele võla kujunemise ja suuruse kohta vastu ei vaielnud ja omapoolseid tõendeid ei esitanud, tuleb lähtuda esitatud tõenditest ja välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja poolt väljatoodud summa 15 719, 20 krooni.
27.Samuti kuulub rahuldamisele hageja viivise nõue eelpoolnimetatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär (nõude esitamise ajal 2,25 %), millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 113 lg 3 sätestab, et juhul, kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Eeltoodu alusel on hageja arvestanud viivist tasumata summalt 15 719,20 krooni 443 päeva eest summas 1759,36 krooni.
28.Hageja nõue 1000 krooni väljamõistmiseks seoses korteri koristamise ja prügiveoga tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Kostja nõuet ei tunnista ning märgib, et ta ei ole korterist lahkudes seda korratuks jätnud, andis korterist lahkudes võtmed ühistu juhatuse liikme kätte. Oma korterit hooldab iga korteriomanik ise. Korteriühistu poolt hagejale esitatud arve korteri koristamise ja prügiveo eest näitab, et hageja on vastavad tööd korteriühistult tellinud, ei näita aga seda, millises seisus korteri kostja maha jättis. On loomulik, et teiste isikute kasutuses olnud korterisse elama asumisel, teeb omanik selles suurpuhastuse või remondi. Kostja poolt suures hulgas prügi mahajätmise kohta ei ole hageja ühtki tõendit esitanud. Nõude rahuldamata jätmise tõttu jääb rahuldamata ka sellelt arvestatud viivise nõue.
29.Hageja nõue hüvitada kostja elukoha kindlakstegemiseks saadetud päringute postikulu 400 krooni tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole vastavate kulutuste tegemise kohta tõendeid esitanud.
5(6)
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldatakse osaliselt mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjaga aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 1400 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel 1400 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamisel tulnuks riigilõivu seaduse kohaselt tasuda riigilõivu 1250 krooni. 1523,03 krooni, milles hageja nõue jääb rahuldamata, riigilõivu suurust ei muuda. Seega peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu kokku 2650 krooni. Hageja taotleb õigusabikulu hüvitamist summas 3500 krooni. Arvestades hagi osalist rahuldamist ja TsMS § 61 lg 1 p-s 1 sätestatud 5% piirangut rahuldab kolleegium taotluse õigusabikulu hüvitamiseks summas 873 krooni.
R. Allikvere
G. Kivinurm
M. Seppik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.