Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-19468 ( endine nr 2/33-25605)
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
28.06.2007, Tallinn
Kohtuasi
KR( ik XXX, elukoht XXX) hagi PM( ik XXX, elukoht XXX) vastu 12 000 krooni nõudes. 12.06.2007
Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
Resolutsioon
Liili Lauri
Hageja KR ja tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja PM Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kostja poole 2002 aasta oktoobris D. T ja notar K. D kelmuse asjus. Kostja nõustus juhtumit üle võtma ja lepingu sõlmimisel maksis hageja ettemaksu 5500 krooni. Juhtumi uurimisel käidi dokumentidega tutvumas ja leiti juurdekirjutus, et hageja loobus maja eest saadavast rahast ja palus kohtuasja lõpetada. P. M ütles, et esitab asja Riigikohtusse, teavitades riigilõivu 2500 krooni tasumise vajadusest. Hageja tasus kostjale riigilõivu 2500 krooni. Hageja käis koos P. M kahel korral kohtus, et avaldust sisse anda, iga kord tuli talle tasuda 500 krooni. Eelnevalt oli esitatud avaldus korterinaaber OK poolt varastatud
esemete kohta summas 6000 krooni. Vaidlustades kohtuotsust, tuli avaldus tõlkida eesti keelde, mille eest tasus hageja kostjale 3000 krooni, samuti ka garaaži kohta käiva avalduse eest, mille hõivasid sama maja korter nr 2 elanikud. Hageja tugineb P. M sõlmitud lepingutele ja leiab, et kostja ei täitnud lepingut ning makstud raha tuleb tal tagastada. Hageja nõue seisneb 12 000 krooni väljamõistmises kostjalt PMilt. Kostja vastuväited. Kostja hagi ei tunnista. 2002 aasta sügisel pöördus tema poole hageja palvega, et kostja osutaks talle õigusabiteenust. Hageja väidetel müüs hageja elumaja Sauel, lepingu sõlmimisel viis ostja teda eksimusse ja hageja jäi praktiliselt ilma rahata. Hageja varasem esindaja oli R E , kohtus selgus, et hageja oli ise loobunud hagiavaldusest. Kostja vormistas tasuta avalduse politseisse hageja naabri vastu väidetava garaažis toimunud varguse kohta. Hageja palus vormistada hagi naaber Linde vastu, misjärel sõlmis kostja hagejaga lepingu õigusabi osutamise kohta, kuid hageja ei ole sentigi tasunud. Hageja ei ole tasunud kostjale midagi, esitatud leping on lisatud ekslikult, mis on sõlmitud KR ja Sak – Fond vahel, keda esindas S B , nimetatud firmas ei ole kostja kunagi töötanud. 01.03.2003.a. käsundusleping on sõlmitud hageja ja kostja vahel, mille punkti 3 järgi kohustus hageja maksma lepingu sõlmimisel 1500 krooni, mida ta aga teinud ei ole. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hagi ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses esiletoodud asjaolude kohaselt on hageja tasunud kostjale 12 000 krooni, kostja kokkulepitud teenuseid ei ole osutanud ning hageja seisneb 12 000 krooni tagasinõudes. Hageja on oma nõude kinnitamiseks kohtule esitanud lepingu , mis on sõlmitud 07.10.2002.a., nr 48/ 02 ja lisa nr 1 eelnimetatud lepingule. Hageja on esitanud ka lepingu, mis on sõlmitud 01.03.2003.a. VÕS § 23 lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:1) lepingu olemusest ja eesmärgist; 2) lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast; 3) lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest; 4) hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hageja väidetel on ta sõlminud kostjaga lepingu õigusteenuste osutamiseks ning tasunud lepingu sõlmimisel ettemaksu 5500 krooni, edaspidiselt 2500 krooni, 500 krooni, 500 krooni ja 3000 krooni. VÕS § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik vastavalt lepingule osutama teisele isikule teenuseid, käsundiandja maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja vahel 01.03.2003.a. sõlmitud käsunduslepingu kohaselt lepiti kokku, et kostja valmistab ette O. Lindelt vara väljanõudmise hagi menetlemiseks vajalikud dokumendid. Kohtuistungil selgitas
kostja , et faktiliselt ta tööd teostama ei asunudki, poolte suhted lõppesid. Esitatud tõendite põhjal ei saa kohus järeldada, et lisaks nimetatule oleks hageja ja kostja hagis kirjeldatud teenustes kokku leppinud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 ja 3 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda muuhulgas kohustuse täitmist või kahju hüvitamist. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditest ei ilme, et hageja oleks kostjale nimetatud rahasummad üle andnud. Lepingu 48/02, 07.10.2002.a. preambula kohaselt on selle sõlminud SAK Fondi jurist S B ja K R , lepingule on sõlmitud lisa nr 1 ning lepingu pöördel on käsikirjaline tekst. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tema selle lepinguga seotud ei ole ning seda ei kajasta ka lepingus toodu. 01.03.2003.a. käsunduslepingu on sõlminud hageja ja kostja, lepingu sõlmimist kinnitas kostja. Lepingu p. 3 kohaselt lepiti kokku, et lepingu sõlmimise hetkel tasub käsundiandja 1500 krooni ja ülesande täideviimisel 1500 krooni. Hageja väidetel maksis ta 01.03.2003.a. lepingu sõlmimisel 3000 krooni, raha üleandmine ei ole aga tõendatud. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kohus on hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et lepingu 48/02 kohaselt on selle sõlminud SAK Fondi jurist S B , lisa 1 järgi on hageja üle andnud 6.10.2002.a. 4000 krooni ja 25.12.2002.a. 1500 krooni, seega oleks lepingu pool see isik, kelle vastu ta võiks oma nõude suunata, hageja sellega ei nõustunud. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagiavaldusele lisatud lepinguga nr 48/02 mingilgi moel seotud ning ei lepingut ega lisa ei ole ta ka allkirjastanud. Kostja taotles tuginedes TsMS § -le 293 lg 1 kohtult allkirjaekspertiisi määramist. Kohus rahuldas kostja taotluse 15.12.2006.a. määrusega, asjas läbiviidud ekspertiisi käigus vastas ekspert kohtu küsimusele, kas allkirjad lepingul nr 48/02 (leping koos lisaga nr 1) on kirjutatud PMi poolt. Ekspert on leidnud, et allkiri lepingu esiküljel ei järgi P. M allkirja kuju, pöördel olev allkiri ei ole kirjutatud P. M poolt. Lepingu pöördel oleva teksti kohaselt on 06.10.2002.a. kinnitatud 4000 krooni saamist, ekspertiisiakti kohaselt loeb kohus tõendatuks kostja väite, et lepingu 48/02 lisas märgitud summade saamine ei ole kinnitatud tema allkirjaga. Seega leiab kohus, et asja sisulise arutamise käigus ei ole ühegi tõendiga tõendamist leidnud hageja poolt 12 000 krooni tasumine kostjale.
TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud sellisel seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja kohtukulude väljamõistmiseks nõuet ei esitanud. Hageja on saanud tema esitatud taotluse alusel riigi õigusabi , muus osas tuleb kohtukulud jätta tema enda kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.