Tsiviilasi nr 2-05-15007
Tsiviilasja number
2-05-15007
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Mare Merimaa ja Malle Seppik
Määruse tegemise aeg ja koht
26. juuni 2007, Tallinn
Tsiviilasi
AS Astek hagi Balkancar Eesti AS vastu 96 700 krooni 86 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. jaanuari 2007 määrus Balkancar Eesti AS kaja rahuldamata jätmise ja tsiviilasjas menetluse taastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Balkancar Eesti AS määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja AS Astek (registrikood 10028577, asukoht Väike-Paala 1, 11415 Tallinn), tema seadusjärgne esindaja Oleg Lomakin ja lepinguline esindaja Pavel Matin; Kostja Balkancar Eesti AS (registrikood 10431847, asukoht Vikerlase 14a, 13619 Tallinn) ja tema lepinguline esindaja Tamara Vologžanina
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon Jätta muutmata Harju Maakohtu 15.jaanuari 2007 määrus ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 417 lg 4). Asjaolud ja menetluse varasem käik AS Astek esitas 06.07.2005 Tallinna Linnakohtule (alates kohtute tööpiirkondade ühendamisest 01.01.2006 Harju Maakohus) hagi Balkancar Eesti AS vastu äriruumide asukohaga Tallinnas Väike-Paala 1 üürilepingust tuleneva võlgnevuse 96 700,86 krooni saamiseks. Kohus rahuldas hagi 20.09.2006 tagaseljaotsusega TsMS § 413 lg 1 alusel, kuna kostja ei ilmunud 13.09.2006 kell 14.00 määratud korraldavale kohtuistungile. Tagaseljaotsuse sai kostja kätte 17.10.2006. Balkancar Eesti AS esitas 12.10.2006 tagaseljaotsuse peale kaja.
Kostja palus menetluse taastada, kuna kostja esindaja viibis 13.09.2006 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-06-10222, mis pidi lõppema kell 14.00. Seoses poolte vahel sõlmitava kompromissilepingu koostamisega kohtuistung tsiviilasjas nr 2-06-10222 natuke venis ja kostja esindaja jäi hiljaks istungile tsiviilasjas nr 2-05-15007. Hageja pidas menetluse taastamise taotlust põhjendamatuks ja palus jätta taotlus rahuldamata. Hageja esindaja leidis, et kostja esindaja oleks pidanud arvestama sellega, et kohtuistung võtab rohkem aega, kui kohtuniku päevakava on ette näinud. Harju Maakohtu kantseleist saadud andmetest nähtub, et kohtuistung tsiviilasjas nr 2-06-10222 toimus samas kohtumajas ja samal korrusel, kus toimus kohtuistung tsiviilasjas nr 2-05-15007. See tähendab, et kostja esindaja viibis samal ajal ja samas kohas, kus toimus kohtuistung, kuhu ta ei ilmunud. Hageja esindaja oli seisukohal, et kostja esindaja oleks võinud leida aega selleks, et teavitada käesoleva tsiviilasja menetlevat kohtunikku tekkinud raskustest. Hageja leidis, et tegemist on oma kohustuste lohaka täitmisega kostja esindaja poolt, kes jättis täitmata TsMS §-st 345 tuleneva kohustuse teatada kohtuistungile ilmumata jäämisest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis 15.01.2007 määrusega Balkancar Eesti AS kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas nr 2-05-15007 taastamata. Kohus arvas kaja esitamisel tasutud kautsjoni 2 625 krooni riigituludesse, tuginedes TsMS § 149 lg-le 5. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 415 võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Määruse põhjenduste kohaselt võib TsMS § 415 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas menetluse taastada vaid mõjuval põhjusel. Mõjuva põhjuseta menetluse taastamine on lubatud vaid samas paragrahvis ja eelpool toodud aluste esinemisel. Antud juhul tegi kohus tagaseljaotsuse TsMS § 413 lg 1 alusel, kuivõrd kostja esindaja ei ilmunud korraldavale kohtuistungile, kuigi oli teadlik istungi toimumise ajast ja kohast (tlk 176). Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest oli kostjat hoiatatud. Kohtukutse oli kostja esindajale kätte antud isiklikult allkirja vastu. Seega puudub käesoleval juhul TsMS § 415 lg-st 1 tulenev alus, mis välistaks mõjuva põhjuse esitamise vajaduse. Maakohus ei pidanud mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et kostja esindaja oli 13.09.2006 kell 14.00 seotud teise kohtuprotsessiga. Tegemist ei ole mõjuva põhjusega TsMS § 422 tähenduses. Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus nõustus hageja esindaja seisukohaga, et kuivõrd kohtuistung tsiviilasjas nr 2-06-10222 toimus samas kohtumajas ja samal korrusel, kus toimus kohtuistung tsiviilasjas nr 2-05-15007, oli kostja esindajal võimalus teavitada käesolevat tsiviilasja menetlevat kohtunikku tekkinud viivitusest.
2(4)
Kostja esindaja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, millest nähtuks, miks ta ei saanud paluda teises kohtuasjas paariminutilise vaheaja tegemist, et teatada oma võimalikust hilinemisest käesolevat vaidlust lahendavale kohtunikule. Nähtuvalt 13.09.2006 kohtuistungi protokollist tsiviilasjas nr 2-05-15007 algas nimetatud istung kell 14.10 ja lõppes kell 14.20 (tlk 182). Seega ei ole kostja esindaja viivituse näol tegemist paariminutilise istungile hilinemisega ning kostja esindaja pidi arvestama võimalusega, et tema hilinemist loetakse istungile mitteilmumiseks. Maakohus asus seisukohale, et vastutus võimalikust kohtuistungile hilinemisest teatamata jätmisest tulenevate negatiivsete tagajärgede eest lasub täielikult kostja esindajal endal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttega ei ole kooskõlas see, et poole esindaja hooletus või tegevusetus peaks kaasa tooma menetluse taastamise. Kohus peab silmas pidama ka poolte võrdsuse printsiipi. Menetluse taastamine ühe poole esindaja kohustuste hooletu täitmise tõttu kahjustaks vastaspoole õigusi ja õiguspärast ootust ning võimaldaks asja asjatut venitamist. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et käesolevas tsiviilasjas menetluse taastamiseks puudub TsMS § 422 kohane mõjuv põhjus ja menetlus tuleb jätta taastamata. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Kostja Balkancar Eesti AS palub tühistada Harju Maakohtu 15.01.2007 määruse, tunnistada kostja esindaja 13.09.2006 kohtuistungile mitteilmumise põhjus mõjuvaks põhjuseks, rahuldada kaja ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-15007. Määruskaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista kohtukulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole õige esimese astme kohtu seisukoht, et mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on ainult TsMS § 422 lg-s 1 loetletud põhjused. TsMS § 422 lg 1 ei anna mõjuvate põhjuste ammendavat loetelu, vaid märgib põhjused, mida antud sätte kohaselt võib eelkõige pidada mõjuvateks. Seejuures TsMS § 422 lg 1 mõttest tulenevalt võib kohus tunnistada mõjuvaks ka sellised põhjused, mis ei ole antud normis sõnaselgelt loetletud, kuid mis takistasid poolel kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast. Sellise tõlgendusega nõustus ka hageja oma kirjalikus vastuses kajale. Esimese astme kohus tuvastas kaevatavas määruses, et 13.09.2006 kell 14.00 oli kostja lepinguline esindaja seotud kohtuprotsessiga tsiviilasjas nr 2-06-10222. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta hoiatas suuliselt tsiviilasja nr 2-06-10222 menetlevat kohtunikku, et kell 14.00 peab ta olema teisel kohtuistungil. Kompromissi koostamisel pooled pidevalt täpsustasid kompromissi tingimusi ja sõnastust, mistõttu istungilt lahkumine ei olnud võimalik. Koheselt pärast tsiviilasjas nr 2-06-10222 istungi lõppemist läks kostja esindaja kohtuistungile käesolevas tsiviilasjas, kuid kohtusaalis ei olnud kedagi peale istungisekretäri, kes teatas esindajale, et istung lõppes ja kohus teeb tagaseljaotsuse. Kuna vastavalt määruskaebusele lisatud 13.09.2006 kohtuistungi protokollile toimus istung tsiviilasjas nr 2-06-10222 kell 13.30 kuni 14.15 ning mõlemad istungid toimusid tõepoolest samas kohtumajas ja samal korrusel, siis jääb määruskaebuse esitajale arusaamatuks, kuidas istung käesolevas tsiviilasjas nr 2-05-15007, mis pidi protokolli ja kaevatava määruse väite kohaselt kestma kuni 14.20, oli kell 14.15 juba lõppenud. Vastuväited määruskaebusele Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtumääruse muutmata. Määruskaebuse esitaja väidab paljasõnaliselt, et tal puudus võimalus teavitada käesolevat tsiviilasja menetlevat kohtukoosseisu 13.09.2006 kell 14.00 algama pidanud istungile ilmumisel tekkinud viivitusest. Kompromissi koostamine ei ole selline
3(4)
menetlustoiming, mis välistaks minutilise vaheaja taotlemise menetlusosalise poolt. Kostja esindaja väide, et ta ilmus istungile käesolevas tsiviilasjas 13.09.2006 kell 14.15, ei vasta tõele, sest hageja võib kinnitada, et kohtuistung kestis kuni kella 14.20 ning hageja esindaja lahkus kohtusaalist pärast seda kellaaega kostja esindajat kohtamata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega ning määruskaebusega, leiab, et kohtumääruse tühistamiseks puudub alus. Määruses on piisavalt põhjendatud, miks ei ole võimalik menetlust taastada. Maakohus tuvastas, et kostja esindaja oli teadlik kohtuistungi algusest, teda oli hoiatatud kohtuistungile mitteilmumise õiguslikust tagajärjest. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ning ei teavitanud kohut ka takistuse olemasolust. TsMS § 413 lg 1 kohaselt hageja taotlusel teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Maakohus tuvastas, et hagiavaldus vastas TsMS § 413 lg 1 tingimusele. Määruskaebuses olev väide on õige, et TsMS § 422 lg-s 1 ei ole seadusandja andnud ammendavat mõjuvate põhjuste loetelu, kuid igal konkreetsel juhul tuleb mõjuva põhjuse olemasolu põhistada ning see tõendada. Antud tsiviilvaidluses on määruskaebuses toodud mõjuvaks põhjuseks teises tsiviilasjas osalemist. Kolleegium leiab, et kohtuasja arutamise toimumine üle kohtuistungite päevakorras planeeritud aja võib olla mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 mõttes, mis võib takistada kohtuistungile ilmumist teises kohtuasjas. TsMS § 345 sätestab aga menetlusosalise kohustuse teavitada sellest kohut õigel ajal ja põhistada ilmumise takistuse olemasolu. Seda põhjust on kohus ka käsitlenud ning asunud põhjendatult seisukohale, et kostja esindaja osalemist teises tsiviilasjas, mis toimus samas kohtumajas samal korrusel, ei saa lugeda selliseks mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 mõttes, mis takistas kostja esindajat teavitada kohut kohtuistungile hilinemisest. Kohtuistungi protokollist ilmneb, et see algas kell 14.10 ja lõppes 14.20. Esitatud kaja kohaselt kostja esindaja teatas, et ta jäi hiljaks istungile seoses teises kohtuasjas kompromissi sõlmimisega, kuid kajas ei ole toodud ühtegi põhjendust, miks ta ei saanud antud tsiviilasjas kohtunikku sellest informeerida. Ühtegi tõendit esitatud ei ole, et kostja esindajal puudus võimalus teises tsiviilkohtumenetluses paluda vaheaja tegemist või et taotlust ei rahuldatud. Määruskaebuse kohaselt lõppes teises tsiviilasjas kohtuistung 14.15. Seega pidi kostja esindaja jõudma ka antud tsiviilasjas kohtuistungile, kui see lõppes 14.20, kuid kohtuistung oli lõppenud. Kolleegium leiab, et antud asjaolu ei anna samuti alust tühistada kohtumäärust, kuivõrd määruskaebuse esitanu enda väidete kohaselt jäi ta igal juhul hiljaks üle 15 minuti ning kohale jõudes oli kohtuistung lõppenud. Arvestades eeltoodut, puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
Kai Kullerkupp
Mare Merimaa
Malle Seppik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.