Tsiviilasi nr.2-07-18091
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.juuni 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-18091
Tsiviilasi
X hagi S. I. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Hageja : X Hageja lepinguline esindaja : H P Kostja : S. I. Kostja lepinguline esindaja : adv. K K
Menetlusosalised ja nende esindajad
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §168 lg.4, §174 lg.1, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Jätta X (reg.kood xxxxxxxxx) hagi S. I. (is.kood xxxxxxxxxx) vastu liitumislepingujärgse võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldamata täies ulatuses. Asja menetlusega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (26.06.2007.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 06.11.1998.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 1 128.87 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest summas 1 127.87 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 krooni ja esindajakulu summas 452.71 krooni. Vastuväitena kostja poolt avaldatule leiab hageja, et nõue ei ole aegunud, sest kostja on 12.02.2007.a. kandnud hageja arvelduskontole võlgnevuse katteks 500 krooni. Seega on hageja seisukohal, et kostja poolt võlgnevuse osalise tasumise ja seeläbi nõude tunnustamisega aegumine katkes ning hakkas taas kulgema kostja poolt makse teostamise daatumist /tl.42/. Kohtuistungile hageja volitatud esindaja ei ilmunud. Vahetult enne kohtuistungi toimumiskuupäeva on kohtule e-maili teel laekunud E E teatis selle kohta, et ta esitab kohtule taotluse tsiviilasja arutamiseks hagejata /tl.46/. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja hagi ei tunnista. Kostja lepinguline esindaja selgitab, et hageja esitatud tõendite kohaselt väljastas hageja nõude aluseks oleva võla kohta kostjale arved 1998.a. novembris-detsembris ja 1999.a. jaanuarikuus. Viitega VÕSRakS ja TsÜS sätestatust tulenevale nõude aegumise regulatsioonile, aegus hageja nõue 01.07.2005.a., kuid hageja on esitanud hagi kostja vastu alles 25.04.2007.a.. Seega palub esindaja kohaldada nõude aegumist ja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskuludena palub esindaja hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulud summas 472 krooni. Vastuväitena hageja poolt nõude aegumise katkemise osas märgib kostja esindaja, et kostja poolt võla osaline tasumine toimus pärast nõude aegumistähtaja möödumist, mistõttu ei saanud nõude aegumine katkeda ega peatuda. Kuna hageja ei ilmunud kohtuistungile, palub kostja esindaja lahendada asi sisuliselt, ilma hageja isikliku osavõtuta kohtuistungist. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §409 lg.1 p.3 sätestab, et kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel lahendab asja sisuliselt. E.E poolt on hageja nimel kohtule esitatud teatis, milles palutakse asja arutada ilma hageja osavõtuta. Kuigi teatisele pole lisatud mingeidki tõendeid hageja poolt E.E antud volituste kohta ja/või isiku
esinduspädevuse (TsMS §218) ning asja materjalides sisalduv hageja volikiri /tl.20/ ei fikseeri E.E esindusõigust, loeb kohus TsMS §227 lg.7 alusel hageja nimel tehtud menetlustoimingu kehtivaks. Arvestades asja lahendamiseks kogutud materjalide piisavust, kostja sellekohast taotlust ning asjaolu, et hagejata asja läbivaatamistaotluse ja kostjapoolse asja sisulise lahendamise taotluse tõttu on hagi läbi vaatamata jätmine välistatud (TsMS §412 lg.1 pp.1,4) ning menetlusökonoomia huvides ei ole asja arutamise edasilükkamine põhjendatud, peab kohus mõistlikuks ja otstarbekaks lahendada asi sisuliselt, ilma hageja esindaja isikliku osavõtuta kohtuistungist.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning ära kuulanud kostja seisukohad hageja nõude osas, leiab, et hagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.6/ on tõendatud, et 06.11.1998.a. sõlmiti poolte vahel liitumisleping, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) VÕS §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 4.1.2. /tl.15/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.8-10/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. Aegumise regulatsioon Asja materjalidega on tõendatud, et hageja on kostjale esitanud arved – 30.11.1998.a., nr.xxxxxxxxxxx summas 910.35 krooni, tasumistähtajaga 21.12.1998.a. /tl.8/; 31.12.1998.a., nr.xxxxxxxxxxx, summas 884.70 krooni, tasumistähtajaga 20.01.1998.a. /tl.9/; 31.01.1999.a., nr.xxxxxxxxxxxxx, summas 157.65 krooni, tasumistähtajaga 20.02.1999.a. (viivise arve /tl.10/). TsÜS §142 lg.1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS §147 sätestatust tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, s.o. ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja poolt nõude alusena esitatud arvete kronoloogilisest analüüsist tulenevalt algas nõude aegumistähtaeg kulgema arve nr.xxxxxxxxxxx tasumistähtajast 20.01.1999.a.. (arve nr.xxxxxxxxxxxxx on viivise nõudes ning TsÜS §144 sätestatust tulenevalt aegub sellekohane nõue koos põhikohustusest tuleneva nõudega). „Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja Rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS RakS) (RT 53/02-336) §9 sätestab, et kui kehtiva TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem, kui enne 01.07.2002.a. kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002.a.. Varemkehtinud TsÜS (RT 53/94-889) sätestas nõude aegumise üldise tähtajana 10
aastat ning kehtiva TsÜS §146 lg.1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtajaks 3 aastat. Siit johtuvalt lõppes liitumislepingust tekkinud (arvete alusel) nõude esitamise tähtaeg 01.07.2005.a., kuid hageja on sellekohase nõude kohtule esitanud alles 25.04.2007.a. /tl.1/. TsÜS §143 kohaselt võtab vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on nii eelmenetluses kohtule saadetud kirjalikus vastuses /tl.28-29/ kui ka kohtuistungil taotlenud nõude aegumise kohaldamist. Seega ei ole hagejal võimalik saada oma taotletavatele õigustele kohtulikku kaitset nõude aegumise tõttu. VÕS §110 lg.4 sätestab, et kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest keelduda, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist. Kuna kostja on soovinud aegumise kohaldamist ning eelpoolmotiveerituga on tuvastatud väidetava nõude aegumine, tuleb hagi jätta rahuldamata (Riigikohtu otsus nr.3-2-1-8-07). Kohus ei loe põhjendatuks hageja viiteid kostja poolt 12.02.2007.a. võla osalise tasumisega nõude tunnustamisele ja seeläbi nõude aegumise katkemisele (TsÜS §158), sest taolistel asjaoludel on hageja õiguslik hinnang nõude aegumisele sügavalt ekslik. Nagu eelpoolmotiveeritud on TsÜS §142 ja VÕS §110 lg.4 sätestatust tulenevalt nõude aegumistähtaeg periood, mil võlausaldaja võib nõuda võlgnikult sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmist ning pärast aegumistähtaja möödumist on võlgnikul õigus keelduda kohustuse täitmisest. Siit johtuvalt saab katkeda või peatuda aegumistähtaeg üksnes aegumistähtaja jooksul, mitte aga pärast aegumistähtaja möödumist. Asja menetluses on tuvastatud, et hageja nõue aegus 01.07.2005.a., kuid kostja on teostanud makse võla katteks 12.02.2007.a., s.o. enam kui 19 kuud pärast aegumistähtaja lõppemist. Kuna aegumise katkemine ja peatumine on võimalik üksnes aegumistähtaja vältel ning seoses nõude aegumisega on kostjal seadusest tulenev õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, ei too kostja poolt pärast nõude aegumistähtaja lõppemist hagejale teostatud makse kaasa nõude aegumise katkemist. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on nõudnud hagejalt esindajakulu summas 472 krooni /tl.30-32/, väljamõistmist. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses. A.Kaldma kohtunik 26.06.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.