Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused KÜ Paldiski mnt 149 esitas 09.03.2006 maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõude Ülo Lambuti vastu võla 8 013,17 krooni maksmiseks, millele võlgnik Ülo Lambut vastu vaidles. Ü. Lambutile toimetati makseettepanekut sisaldav Harju Maakohtu 29.03.2006 määrus kätte 11.04.2006. KÜ Paldiski mnt 149 hagi majandamiskulude ja kommunaalteenuste võla saamiseks võeti Harju Maakohtus menetlusse 27.06.2006. Hagiavaldusest nähtuvalt on korteriühistu (KÜ) Paldiski mnt 149 moodustatud Tallinnas Paldiski mnt 149 asuva elamu haldamiseks ja hooldamiseks. Kostja on Tallinnas Paldiski mnt 149-54 asuva korteri omanik ning seega KÜ Paldiski mnt 149 liige. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-le 4, §-le 151 ja korteriühistu põhikirja p-dele 3.2 ja 4.3 on korteriühistu liikmel kohustus tasuda korteriühistule igakuiselt temale esitatud arvetel märgitud suuruses ja tähtajaks elamu majandamiskulude ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Arvetel on märgitud, et viivis tähtaegselt tasumata summalt moodustab 0,07 % päevas. Hageja hakkas viivist rakendama alates 2004. aastast. Kostja ei ole täitnud oma kohustusi hageja ees alates 01.02.2002, mille tõttu võlgneb 01.06.2006 seisuga hagejale 5 377,86 krooni, millest viivis moodustab 3 176,63 krooni. Märked võlgnevuse kohta on tehtud kostjale igakuiselt esitatavatele arvetele. Samuti on hageja juhatus saatnud kostjale kirju, milles on teinud ettepaneku võlgnevus tasuda või kooskõlastada maksegraafik. Kostja võlgnevust tasunud ei ole. Eeltoodu alusel palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevus kokku summas 5 377,86 krooni. 26.01.2007 esitatud hagiavalduse täienduses suurendas hageja nõuet ning palus mõista kostjalt välja võlgnevuse 01.02.2007 seisuga kokku 10 638,45 krooni, millest põhivõlg moodustab 6 724,15 krooni ja viivis 3 914,30 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Nii kirjalike vastuväidete kui istungitel antud seletuste kohaselt muutusid kostjale esitatud kommunaalteenuste arvetes pidevalt ühikuhinded. Küsimustele muudatuste põhjuste kohta vastuseid ei esitatud. Kuna ka kostjapoolsetele kirjalikele pöördumistele ei vastatud, keeldus kostja ajutiselt ühikuhinde suureneva osa eest tasumast kuni päringule vastuse saamiseni. Kostjale esitatud arvel nr 3a/54 2004 oli korteriühistu liikme osamaksu suuruseks märgitud 1 447,21 krooni. Vastavalt korteriühistu põhikirja (1997. a. redaktsioonis) p-le 26 on ühistu liikme osamaksu suurus ühistu asutamise aasta majandustegevuse ühe kuu eeldatavate kulude summa, jagatuna korteriomanike vahel võrdselt. Korteriühistu üldkoosolek kinnitas osamaksu suuruseks 1 000 krooni. Kuna kostja oli eelnevalt tasunud osamaksu summas 569,16 krooni, tasus ta 31.03.2004 puuduva 430,84 krooni, seega kokku 1 000 krooni. Kostja väitel teavitas ta nimetatud asjaolust ka hageja juhatust. Kostja on seisukohal, et kuna tema kirjale ei reageeritud, pidas hageja juhatus kostja poolt tasutud summat õigeks. Korteriühistu 11.11.2002 üldkoosoleku otsus osamaksu suuruse muutmise kohta on tühine, kuna samal ajal ei muudetud põhikirja p 26 ja seega on otsus põhikirjaga vastuolus. 2002. a. suvel vahetati välja Paldiski mnt 149 elamu tagavaraväljapääsu uks. Uued uksevõtmed jagas majaelanikele välja hageja juhatus, kuid kostjale ja tema abikaasale võtit ei antud. Vaatamata kostjapoolsetele korduvatele pöördumistele, ei saanud kostja hageja juhatuselt uut võtit. Viimaks muretses kostja võtmed majaelanikelt. Võtmete valmistamise tasu 90 krooni arvestas kostja arvest nr 10/54 maha ning teavitas sellest ka hageja juhatust.

2(7)

Kostja väitel ei ole talle arusaadav, missugustelt konkreetsetelt summadelt ja missuguse ajavahemiku eest on hageja viivist arvestanud, samuti jääb kostjale arusaamatuks viivise summa. Kostja leidis, et seoses nõude aegumisega ei tuleks arvestada korteriühistu 06.06.2006 tõendis toodud võla arvestust ajavahemikul 2002. a. veebruar kuni 2003. a. märts, samuti ei tuleks arvestada viivist ajavahemikul 2004. a. juunist kuni 2006. a. juunini, kuna see põhineb aegunud nõuetel. Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 on nõude aegumise tähtaeg kolm aastat. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 02.03.2007 otsusega ja mõistis Ülo Lambutilt KÜ Paldiski mnt 149 kasuks välja 10 638,45 krooni, sellest põhivõlgnevusena 6 724,15 krooni ja viivisvõlgnevusena 3 914,30 krooni. Harju Maakohus jättis kohtukulud TsMS § 162 lg 1 alusel Ülo Lambuti kanda. Kohus lähtus vaidluse lahendamisel korteriühistuseaduse (KÜS) sätetest ja korteriühistu Paldiski mnt 149 põhikirjas liikmete vahel kokkulepitust, kuivõrd poolte näol on tegemist korteriühistuga ja selle liikmega. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagi aegunud ning kostja sellekohane vastuväide tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas hageja nõude kostja vastu kohtusse 09.03.2006 ja nõue sisaldab võlgnevust alates 14.02.2002 (t lk 1-3, 29-30). Vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1 [peab olema TsÜS § 147 lg 1 ja 2] algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vastavalt TsÜS § 147 lg-le 3 juhul, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega muutusid 2002. aastal kostjale tasumiseks määratud maksed sissenõutavaks alates 01.01.2003. Hageja nõue kostja vastu tuleneb korteriühistuseaduse sätetest, millised reguleerivad korteriühistu mõistet (§ 2), liikmelisust (§ 5), põhikirja (§ 4), osamaksu (§ 7) ja majandamiskulusid (§ 151). Vastavalt KÜS § 5 lg-le 1 on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega ei eelda liikmelisus korteriühistus korteriomaniku poolt mingi tehingu sõlmimist ning korteriühistu poolt kohustuslike maksete tasumiseks esitatud nõuet ei saa lugeda tehingust tulenevaks nõudeks TsÜS § 146 lg 1 mõttes. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on reguleeritud TsÜS §-s 149, mille kohaselt on selleks 10 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Seega hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteriühistu liikmena on kostja kohustatud igakuiselt kandma elamu majandamisel vajalikke majandamiskulusid (kuni 03.06.2004 kehtinud põhikirja p 36 kohaselt sihtotstarbelised maksed, p 38; alates 03.06.2004 kehtiva põhikirja p 3.2.5-3.2.11). Ka puudub vaidlus kostjale määratud maksete ja tema poolt tasutud summade suuruste üle (hageja raamatupidamise andmete alusel koostatud koondtabelid, t lk 29-30, 99-100). Seega puudub vaidlus, et perioodil 01.02.2002 kuni 15.01.2007 on korteriühistu esitanud kostjale arveid kokku 63 925,44 krooni suuruses summas ja kostja

3(7)

on tasunud kokku 57 201,29 krooni. Seega on tõendatud, et kostja on määratust vähem tasunud 6 724,15 krooni. Kostja selgituste kohaselt koosneb vähemtasutud summa: 1) 447,21 krooni osas summast, millist korteriühistu nõuab täiendava osamaksuna; 2) 90 krooni osas summast, mille suuruses tegi ta 2002. aastal arve nr 10/54 tasumisel tasaarvestuse; 3) ülejäänud ulatuses rahasummadest, mille kohta ta ei ole saanud juhatuselt selgitusi, vaatamata korduvatele kirjalikele järelepärimistele. Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt aastate kestel toimunud vähemtasumise seaduslikkus kohtumenetluses tõendamist ei leidnud. KÜ Paldiski mnt 149 liikmete 11.11.2002 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et korteriühistu kõrgeim juhtorgan võttis nimetatud kuupäeval vastu otsuse, millega tõsteti osamaksu suurust. Koosolekul viibis ka kostja (korter 54). Vastavalt KÜS § 13 lg-tele 1 ja 4 jõustus nimetatud otsus tegemise ajast (kuna protokollist ei nähtu, et üldkoosolek oleks teisiti otsustanud) ning on kõigile ühistu liikmetele kohustuslik. Kohtuistungil kostja kinnitas, et ta ei kasutanud KÜS § 13 lg-s 3 liikmele antud õigust pöörduda kohtu poole ebaseadusliku otsuse tühistamiseks. Ka ei ole esitatud tõendeid, et kellegi teise nõude alusel oleks kohus nimetatud üldkoosoleku otsuse tühisust tunnustanud. Samuti ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et tegemist olevat õigustühise otsusega, mida kostja täitma ega vaidlustama ei pidanudki. Vastavalt TsÜS §-le 87 on tehing tühine seadusega vastuolu alusel vaid juhul, kui see tehing on vastuolus seadusest tuleneva keeluga ning keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kostja ei toonud esile konkreetses seaduses sätestatud konkreetset keeldu, mida 11.11.2002 otsus osamaksu suurendamise kohta rikub. Kohtule vastavasisulist keeldu teada ei ole. Seega on tegemist jõustunud seadusliku otsusega, milline on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Poolte vahel puudub vaidlus, et 2002. aastal jagati ühistu liikmetele tagavaraväljapääsu võtmeid tasuta. Kostja seletuse kohaselt tema võtmeid ei saanud ja oli sunnitud need ise teha laskma. Hageja esindaja eitab sellist olukorda, kuid tõendeid kostja ja/või tema abikaasa poolt 2002. aastal võtmete saamise kohta ei esitanud. Kostja seletuse kohaselt esitas ta 08.11.2002 korteriühistu juhatusele avalduse, milles teatas, et tegi võtmete tellimisega tekkinud kahju (kokku 90 krooni) ulatuses tasaarvestuse. Kohtu hinnangul ei leidnud käesoleva asja menetluses tõendamist kostja poolt tehtud tasaarvestuse põhjendatus. Nimelt ei ole tõendatud väidetava kahju suurus. Kostja seletuse kohaselt kohtuistungil ei ole tal enam alles maksedokumenti, kust nähtuks 2002. a. sügisel võtmete tegemise eest tasutud rahasumma. Seega isegi juhul, kui kohus asuks seisukohale, et korteriühistu ongi kohustatud kostjale võtmete tegemisega tekkinud kahju hüvitama, ei ole võimalik tuvastada kahju suurust. Muude tasumata summade osas ei esitanud kostja kontrollitavaid vastuväiteid määratud maksete mittevastavuse kohta korteriühistu juhtorganite otsustele. Asjaolu, et kostja ei osale korteriühistu üldkoosolekutel ega tutvu elamu teadetetahvlile välja pandud infoga, ei anna talle õigust keelduda määratud maksete tasumisest. Juhul kui kostja teeb juhatusele järelepärimisi maksete suuruse kohta ja jätab samas kuni vastuse saamiseni arve tasumata, võtab ta endale riski, et määratud maksete seaduslikkuse ilmnemisel hilisema maksmise korral tekib tal kohustus tasuda ka viivist. Kostja ei esitanud tõendeid, et tema poolt tasumata või õigeaegselt tasumata maksed oleksid juhatuse poolt ebaseaduslikult määratud.

4(7)

Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et tõendamist leidis hageja nõue kogu põhivõlgnevuse osas, see on summas 6 724,15 krooni. Hageja viivisenõue on samuti põhjendatud ja tõendatud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest kulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Puudub vaidlus, et jooksva kuu eest esitatud arve tasumise tähtajaks on korteriühistus kokku lepitud sama kuu viimane päev. Kostja seletuste kohaselt on tema reeglina teinud makse (ülekande pangas) tähtaja viimasel päeval. Hageja esindaja seletuse kohaselt arvestab korteriühistu tasumise kuupäevaks aga kuupäeva, mil makse jõuab ühistu arvele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 91 lg 3 kohaselt loetakse rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole võlgniku (antud asjas kostja) kohustus täidetuks võlausaldaja (antud asjas hageja) konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Seega on seaduse kohaselt kostja rahaline kohustus täidetud siis, kui raha on laekunud korteriühistu kontole. Täitmis- ja viivitusriske võlausaldaja ees kannab võlgnik, kui mingil põhjusel raha kas üldse ei jõua võlausaldaja kontole või jõuab sinna hilinemisega. Kas võlgnikul sellisel juhul võib olla nõue näiteks panga vastu, sõltub asjaoludest, kuid ei avalda mõju võlgniku vastutusele võlausaldaja ees. Viivise aritmeetilisele arvestusele kostja konkreetseid vastuväiteid ei esitanud. Kohtul puudub alus kahelda hageja esitatud andmetes maksete korteriühistu arvele laekumise kuupäevade kohta. Kohtuistungil esitas hageja esindaja kohtule tutvumiseks väljavõtte hageja arveldusarvest alates 01.01.2007, millel olev laekumise kuupäev 02.01.2007 ühtis koondtabelis esitatud laekumise kuupäevaga. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 02.03.2007 otsuse põhivõla summas 1 536,93 krooni väljamõistmise osas ja viivisenõude 3 914,30 krooni rahuldamise osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 5 187,22 krooni põhivõlga ning jätta viivisenõue täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja viivisevõlgnevuse sihilikult tekitanud kostja päringutele mittevastamisega. Kostja on esitanud korteriühistu juhatusele korduvaid suulisi ja ligi 40 kirjalikku päringut arvetel esitatud ühikuhinnete muutumise põhjuste kohta ning selgitanud, et tasub puuduva osa kinnipeetud maksetest kohe pärast vastuse saamist. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Korteriühistu liikme jaoks on selleks informatsiooniks ühistu tegevuse kohta käiv teave. Korteriühistu põhikirja p 3.1.4 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus saada teavet korteriühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsuste kohta, esitada kirjalikke avaldusi. Hageja poolt Harju Maakohtule esitatud 25.01.2007 tõendis kostja võlgnevuse kohta on näidatud 15.01.2007 arve nr 1/54 summas 1 536,93 krooni kui tasumata. Nimetatud arve maksetähtaeg oli 30.01.2007, mistõttu selle lisamine kostja võla hulka oli alusetu. Kostja on tasunud arve 30.01.2007, mille kohta esitab ringkonnakohtule tõendina maksekorralduse.

5(7)

Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Apellatsioonkaebus on hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja) arvates ebaõigesti menetlusse võetud, kuna sisuliselt õige Harju Maakohtu kohtuotsus on olemas ja selle vaidlustamine on kohtu aja raiskamine. Põhivõla ja viivise nõue on õigesti rahuldatud, kuna kostja on faktiliselt korteriühistule majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest võlgu. Viivise kohaldamises määras 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summadelt lepiti kokku korteriühistu Paldiski mnt 149 08.05.1997 üldkoosolekul, kuid tegelikult hakkas ühistu viivist nõudma alates 2004. a. juunist korteriühistuseaduses sätestatud määras 0,07 % päevas. Apellandi väide, et ta ei ole saanud infot korteriühistu sihtkulutuste struktuuri ja kulutuste ühikuhinnete kohta, ei ole õige. Korteriühistu on saatnud liikmetele kaks nädalat enne iga-aastast üldkoosolekut laiali ühistu majandustegevuse aastakava, mille arutamises üldkoosolekul apellant ei ole osalenud. Kõik olulised korteriühistu üldkoosoleku otsused, majandustegevuse aastakavad ja tariifid on olnud välja pandud üldiseks tutvumiseks korteriühistu teadetetahvlil. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant vaidlustab otsust osaliselt põhivõla nõudes ning on nõus hagi rahuldamisega summas 5187,22 krooni. Viiviste nõudele vaidleb täielikult vastu. Kolleegium leiab, et kuivõrd apellant on väljamõistetud võlast ära tasunud 30.01.2007 1536,93 krooni, mille tõendamiseks on esitatud maksekorraldus nr 127, siis kuulub hagi põhivõla osas vähendamisele antud summas ning kostja võlgnevuseks jäi 5187,22 krooni, mille osas on nõue põhjendatud. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata. Maakohus on otsust põhjendanud seaduse nõuete kohaselt ning kohtu järeldus tugineb esitatud tõenditel. Kolleegium ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõigusnormi rikkumist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga ka viiviste väljamõistmises ning leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata viiviste osas. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmatajäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kostja esitatud viiviste arvestusest ilmneb, et seaduses sätestatud viivisemäära ei ole hageja ületanud. Apellatsioonkaebusele on lisatud pooltevaheline kirjavahetus, millest võib teha järelduse, et poolte arusaamad kommunaalmaksete suurusest on olnud erinevad ning kostjat ei rahuldanud talle saadetud selgitused, kuid see ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks ka viiviste nõude osas. Kolleegium leiab, et kuivõrd viivised summas 3914,29 krooni on arvestatud seisuga detsember 2006, siis kostja poolt 1536,93 krooni tasumine 30.01.2007, ei mõju viiviste nõude suurusele. Seega on viivised summas 3914,29 krooni põhjendatult kostjalt välja mõistetud.

6(7)

Arvestades eeltoodut, tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 tuleb hagi osalise rahuldamise korral menetluskulude jaotamisel lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest ja välja mõista hageja kohtukulud 85,6 % ja kostja kohtukulud 14,4 %.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.