2-07-5560
Kohus
Harju Maakohus
Kohtu koosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-5560
Tsiviilasi
Osaühing xxx (pankrotis) hagi xxx aktsiaseltsi vastu 228 406 krooni tagasinõudmiseks hageja pankrotivarasse
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
Hageja osaühing xxx (pankrotis) (registrikood xxx; asukoht xxx); hageja esindaja Pankrotihalduri Tiina Mitt ́i esindaja jurist Vassili Kosteitšuk (asukoht Tihase 27, 10615 Tallinn; tel xxx, xxxx; e-post xxx); kostja xxx aktsiaselts (asukoht xxx).
esindajad
Jätta osaühingu xxx (pankrotis) hagi xxx aktsiaseltsi vastu 228 406 krooni tagasinõudmiseks hageja pankrotivarasse läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
Asjaolud Osaühing xxx (pankrotis) (edaspidi OÜ xxx) on esitanud hagi xxx aktsiaseltsi (edaspidi xxx AS) vastu 228 406 krooni tagasinõudmiseks hageja pankrotivarasse. Kuna hagiavalduse esitamisel ei olnud hageja tasunud riigilõivu, kohustas kohus 21.02.2007 määrusega hagejat tasuma riigilõivu 11 750 (üksteist tuhat seitsesada viiskümmend) krooni 14
2-07-5560 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmise tähtaegselt täitmata jätmise korral keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. 07.03.2007 on hageja esitanud kohtule menetlusabi taotluse, milles on palunud hageja vabastamist riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu. 12.04.2007 on Harju Maakohus kohustanud hagejat esitama kohtule 14 päeva jooksul nõudekirja kättesaamisest tõendid maksejõuetusse põhistamiseks. Hageja on nõudekirja kätte saanud 16.04.2007. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega ka hiljem hageja tõendeid esitanud ei ole, samuti ei ole hageja tasunud kohtu poolt 12.02.2007 nõutud riigilõivu. 19.04.2007 on hageja tasunud riigilõivu 80 krooni ning lisanud 20.04.2007 kirjaliku seisukoha, mille kohaselt tasutakse pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel riigilõivu 80 krooni.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 139 lg 2 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Sama paragrahvi 3. lõike järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 122 lg 1 järgi on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) lisa 1 kohaselt tuleb hagilt tsiviilasja hinnaga 228 406 krooni tasuda riigilõivu 11 750 krooni. TsMS 147 lg 1 kohaselt maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 372 lg 2 kohaselt jätab kohus, juhul kui hagiavalduses on selle menetlusse võtmist takistav puudus, mis ei takista asjas uuesti kohtusse pöördumist ja mille ilmselt saab kõrvaldada, määrusega hagiavalduse käiguta ja annab hagejale võimaluse mõistliku tähtaja jooksul puudus kõrvaldada. Kui hageja jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, keeldub kohus määrusega avaldust menetlusse võtmast. Hageja poolt esitatud hagi hind on 228 406 krooni, millelt hageja ei tasunud riigilõivu, samuti ei teinud seda peale vastavasisulise kohtumääruse kättesaamist, vaid esitas taotluse riigilõivu tasumisest vabastamise osas. Kohus kohustas hagejat esitama tõendeid maksejõuetuse põhistamiseks, mida hageja kohtu määratud tähtpäevaks ega ka hiljem ei teinud, vaid tasus riigilõivu 80 krooni ja viitas kaaskirjas RLS § 37 lg 13 p 3-le, mille alusel esitatud avalduselt väidetavalt asutakse riigilõivu 80 krooni. Nii kaaskirja esitamisel kui ka käesoleval ajahetkel kehtiva RLS redaktsioonis sätestab § 37 Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning konsulaarametniku õiguse isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt vabastada isik RLS §s 225 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 56 lg 7 alusel tasutakse riigilõivu 80 krooni pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel, kuid hagiavaldus rahalise tagasinõudega pankrotivarasse ei ole pankrotimenetlusega seotud avaldus ega kaebus, vaid hagiavaldus TsMS mõttes.
2(3)
Kuna hageja ei ole kohtu esitatud nõudeid: tasuda riigilõivu 11 750 krooni ja esitada tõendid maksejõuetuse põhistamiseks riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamiseks, siis kohtus leiab, et OÜ xxx(pankrotis) hagi xxx AS vastu 228 406 krooni tagasinõudmiseks hageja pankrotivarasse tuleb jätta läbi vaatamata.
Merike Varusk Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.