Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 22. novembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KAKSIKVARA OÜ-lt (kostja) 80 euro saamiseks. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohtunikuabi 18. detsembri 2024. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Tartu Maakohus jättis 19. detsembri 2024. a määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.Hageja esitas 13. jaanuaril 2025 taotluse menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt rahuldas kostja 28. novembril 2024 hageja nõude põhivõla 40 euro osas. Kuna kõrvalnõuded on niivõrd väikesed, siis hageja loobus kõrvalnõuete osas nõude esitamisest hagimenetluses. Hageja märkis, et kostja ei ole kohtuväliselt võlgnevust tasunud ega hageja pöördumistele vastanud. Hagejal ei jäänud muud üle, kui pöörduda nõudega kohtusse. Hageja on kandnud menetluskulusid kostja käitumisest tulenevalt. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 65 eurot ja menetluskulu 20 eurot.
4.Kostja palus jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja ei saanud kohtuväliseid teateid kätte. Kostja võttis hageja nõude kohe õigeks ja tasus selle. Kostja oleks seda teinud ka kohtuväliselt, kui ta oleks olnud võlast teadlik. Äärmiselt ebaõiglane oleks jätta menetluskulud kostja kanda, kes ei olnud enne maksekäsu kiirmenetlust võimalikust nõudest teadlik ja kes võttis nõude tasumisega hagi kohe õigeks.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Tartu Maakohus jättis 18. veebruari 2025. a määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud poolte endi kanda. Üldjuhul tuleb hagi menetlusse võtmisest keeldumisel menetluskulude jaotusel lähtuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-st 1. Kohtul on diskretsiooniõigus 2
kohaldada menetluskulude jaotusel erandina TsMS § 162 lg-t 4 ning jätta TsMS § 162 lg 4 järgi äärmise ebaõigluse või ebamõistliku tulemuse vältimiseks menetluskulud ka poolte enda kanda. Osundatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt RKTKm 04.04.2012, 3-2-1-28-12, p 15 ja 28.09.2011, 3-2-1-63-11, p-d 13 ja 14). Sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt RKTKm 27.10.2021, 2-19-6689, p 13). Maakohus leidis, et asjaolusid kogumis arvestades ei ole õiglane jätta hageja menetluskulusid kostja kanda. Kostja sai makseettepaneku kätte 25. novembril 2024 ja tasus põhinõude 27. novembril 2024. 13. jaanuari 2025. a menetlusdokumendi lisana 1 esitatud fail ei tõenda, et hageja oleks kostjale kirju saatnud ja et kostja on need kätte saanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest saaks järeldada, et kohtumenetluse põhjustas kostja pahatahtlik käitumine. Rakendamata kohtueelselt mõistlikku hoolsust teisele poolele oma nõudest teatamisel, kannab hageja riisikot, et ennatliku kohtusse pöördumise tõttu ei kuulu tema menetluskulud hüvitamisele. Eelnevast tulenevalt oli maakohus seisukohal, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue määruse, millega jätta maksekäsu kiirmenetluse kulud kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot Julianus Inkasso OÜ pangakontole. TsMS § 486 lg 2 alusel tuleb lugeda hagi esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 22. novembril 2024. Kostja tasus võla peale makseettepaneku saamist 28. novembril 2024. Vastavalt senisele kohtupraktikale on taolises olukorras peetud põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud. TsMS § 8 lg 2 sätestab, et menetlussuhet reguleeriva seadusesätte puudumise korral kohaldab kohus sätet, mis reguleerib vaieldavale suhtele lähedast suhet. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, mille kohaselt hageja ei ole kostjale kirjade saatmist tõendanud. Kostja väited on paljasõnalised ja esitatud eesmärgiga menetluskulude tasumisest pääseda. Kohus on lähtunud kostja paljasõnalistest vastuväidetest, olukorras kus hageja oli tõendanud, et on edastanud hulgaliselt e-kirju kostja kehtival äriregistrisse kantud elektronpostiaadressil. Maakohus ei ole pärast kostja seisukoha saamist andnud hagejale tähtaega kostja vastuväidete osas arvamuse ja tõendite esitamiseks, rikkudes sellega menetlusõiguse norme. Sellest tulenevalt palub hageja vastu võtta määruskaebusele lisatud uued tõendid, mis on olulised asja õiglaseks lahendamiseks. 3
Hageja esitab uue tõendina väljavõtte kostjale edastatud sõnumitest ja kõnedest numbrile 521
568.Nimetatud telefoninumber on kostja kodulehelt nähtuvalt seostatav kostjaga. Riigikohus on leidnud (RKTKo 2-17-117146, p 12), et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Hageja esitab uute tõenditena leppetrahvinõude ja fotod (8 tk). Viimaselt fotolt on näha, et leppetrahvinõue oli paigutatud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Seega oli kostja leppetrahvinõude kätte saanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulude jaotamine on kohtu diskretsiooniotsus, mida kõrgema astme kohus saab muuta vaid juhul, kui on tuvastatud diskretsioonireeglite oluline rikkumine. Antud juhul ei ole selliseid rikkumisi esinenud. TsMS 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus ei saa eirata eelviidatud sättest tulenevat kohustust jätta kulud hageja kanda. Lisaks oleks ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud sellisel juhul kostja kanda, sest hageja pidi teadma kohtusse pöördumise riske. Kui kostja tasub nõude kohe ehk võtab hagi õigeks ega ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks, siis jäävad menetluskulud hageja enda kanda. Antud asjas puudus kostja tegevuses põhjus, mis oleks tinginud kohtusse pöördumise, mistõttu ei ole õiglane menetluskulusid kostjalt välja mõista. Hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et kõik tema nõuded ja menetlusdokumendid oleksid nõuetekohaselt kostjale kätte toimetatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2 1 ja § 659 alusel muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ning põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis hagi menetlusse võtmata. Osas, millega maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 kohaselt jõustunud.
10.Määruskaebuse põhjendamiseks võib TsMS § 662 lg 3 kohaselt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-st 4. Hageja esitas koos määruskaebusega tõendid tõendamaks asjaolusid, millest tulenevalt TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei olnud alust. Tegemist on asjakohaste tõenditega TsMS § 238 lg 1 tähenduses ja ringkonnakohus võtab need asja materjalide juurde.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et praegusel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kelle kanda peaksid praeguses asjas jääma maksekäsu kiirmenetluse kulud. TsMS § 4842 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus 4
maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 488 1 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kohaselt kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kostja on praegusel juhul võla osaliselt tasunud pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist, hageja on seetõttu loobunud kogu oma nõude esitamisest hagimenetluses ja maakohus on hagi menetlusse võtmisest keeldunud. Ringkonnakohus leiab, et neil asjaoludel on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel analoogia korras TsMS § 168 lg-test 4 ja 5, mis sätestavad menetluskulude jaotuse juhuks, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab hageja TsMS § 168 lg 4 kohaselt kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja nõue maksekäsu kiirmenetluses oli kokku 80 eurot, sh leppetrahvinõue 40 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40 eurot. Kostja tasus pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist hageja leppetrahvinõude. Hageja enda kinnitusel loobus ta sissenõudmiskulude nõude esitamisest hagimenetluses mitte tulenevalt kostja käitumisest, vaid selle nõude väiksuse tõttu. Arvestades et kostja on pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist rahuldanud hageja nõude pooles ulatuses ning hageja on loobunud ülejäänud nõude esitamisest hagimenetluses muul põhjusel, on menetluskulude poolte endi kanda jätmine põhjendatud. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, leides et hageja ei ole rakendanud kohtueelselt mõistlikku hoolsust kostjale oma nõudest teatamisel. Ringkonnakohtu hinnangul sai jätta menetluskulud poolte endi kanda, arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust ja lähtudes TsMS § 168 lg-test 4 ja 5. Seega sai jätta menetluskulud poolte endi kanda, olenemata sellest, kas hageja on tõendanud kostjale kirjade saatmist või mitte. Hageja esitas koos määruskaebusega väljavõtte kostjale saadetud sõnumitest ja tehtud kõnedest ning fotod kostjale leppetrahvinõude edastamise kohta. Määruskaebusele lisatud tõendid ei tõenda seda, et hageja oleks loobunud ülejäänud nõudest muul põhjusel, kui selle väiksuse tõttu.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
13.Kostja menetluskuluks on määruskaebemenetluses lepingulise esindaja kulu 180 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal kulus maakohtu määruse ja määruskaebusega tutvumisele, vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 1 tund ja 30 minutit, kostja esindaja tunnitasu oli 120 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu mõistlik ning ajakulu põhjendatud ja vajalik. Seega määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks määruskaebemenetluses ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 180 eurot.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. 5
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.